Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hageja poolt menetluses tasutud riigilõivust summas 30 (kolmkümmend) eurot. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulude jaotuse p. 2 osas. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Inkasso OÜ esitas 13.05.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 69,79 euro saamiseks. Kohus koostas 07.06.2013.a makseettepaneku, mille on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt võtnud vastu 10.06.2013.a võlgniku ema Hxxxx Rxxxxxx. Võlgniku sõnade kohaselt on ta makseettepaneku kätte saanud 27.06.2013.a. Võlgnik esitas 01.07.2013.a nõudele vastuväite ning kohus luges vastuväite tähtaegselt esitatuks. Pärnu Maakohus oma 01.08.2013.a kohtumäärusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus oma 13.08.2013.a kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta. 23.08.2013.a esitas Eesti Inkasso OÜ kohtule hagiavalduse Txxxxx Rxxxxxx vastu võlgnevuse summas 77,11 eurot, millest 50 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 5 eurot intress ja 22,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 17.10.2013.a edastas kostja oma vastuse, milles leidis, et nimetatud hagi ei peaks rahuldama ning ta ei ole nõus sellega, et kohus temalt välja mõistaks 77,11 eurot. Välja tuleks selgitada tegelik laenuvõtja. Samuti ei ole nõus kandma kohtukulusid. 08.11.2013.a edastas kostja oma vastuse kohtu 04.11.2013.a kirjale, milles märgib, et ei ole laenu summas 50 eurot võtnud. Samas leidis, et on nõus selle summa tagasi maksma, kuid intresse ja viiviseid mitte. 06.12.2013.a edastas hageja kohtule menetlusdokumentidena toimikusse.

taotluse

täiendavate

tõendite

võtmiseks

09.12.2013.a toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus kohus andis pooltele võimaluse läbi rääkida kompromissi sõlmimise osas. Pooled saavutasid läbirääkimiste tulemusena kokkuleppe, et kostja tagastab hagejale 80 eurot, sh pool riigilõivu, kolme osamaksena 30 eurot, 30 eurot ja 20 eurot, alates 06.01.2014.a kolme kuu jooksul iga kuu 6ndaks kuupäevaks. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse ja lõpetab menetluse. Nii hageja kui ka kostja avaldasid kohtuistungil, et loobuvad edasikaebevõimalusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ning ühtlasi lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Pooled on sõlminud 09.12.2013.a toimunud kohtuistungil kompromissi ning avaldanud selle kohtuistungil. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Poolte vahel on võlaõiguslik suhe, s.t. võlasuhe, mida nii hagejal kui ka kostjal on õigus käsutada - sõlmida selle raames kokkuleppeid, kasutada õigusi ja võtta kohustusi. Kohtuistungil 09.detsembril pooled avaldasid oma seisukohti, toimus arutelu ja väidete esitamine. Toimunud arutelu ja sisuliste väidete alusel saab kohus teha järelduse, et poolte tegelik tahe ja arusaamine nendevahelisest võlasuhtest vastab kompromissis väljendatule. Seega on kohtule ette kantud kompromiss poolte tahte väljendus. Praegusel juhul on pooled võlasuhte lahendamiseks sõlminud kompromissi. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 430 lg 1 alusel lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja on avaldanud kohtuistungil, et loobuvad edasikaebevõimalusest. TsMS § 661 lg 4 sätestab: Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik välistada määruskaebuse esitamise õigus, kuna pooled on avaldanud tahet loobuda määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust. Muude menetluskulude osas pooled kokku ei ole leppinud. Hageja taotles menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 13.05.2013.a summas 45 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369, ja selgituseks on märkinud „Avalduse esitamise eest Txxxxx Rxxxxxx, 37712042771 vastu“ (tl. 4) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 23.08.2013.a summas 15 eurot (tl. 33). Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool riigilõivust, s.o summas 30 eurot tagastada. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.