Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Tamara Boitsova vastu 1817,80 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1817 eurot 80 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 03. mai 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tamara Boitsova apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Tamara Boitsova (isikukood: XXX), esindaja Aleksei Naumkin Vastustaja (hageja): Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood: 10245033), esindaja Inna Bodagovskaja Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Condor Inkasso OÜ (registrikood: 11081243), esindajad Tanel Riivits, Ilanka Gloger
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15. oktoober 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 03. mai 2013 otsus ja saata Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Tamara Boitsova vastu 1817,80 euro väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (hageja) esitas 04. märtsil 2013 Viru Maakohtule hagi Tamara Boitsova (kostja) vastu võlgnevuse 1817,80 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga XXX, omanikuna sõlminud 20.11.1996 hagejaga hoolduslepingu, milles kohustus iga kuu 20. kuupäevaks tasuma elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste ja teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifidele. Hageja haldab korterelamut, kus asub kostjale kuuluv korter ja esitas kostjale hoolduse teenuste eest arveid. Kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus, mis pidevalt kasvab. Võlgnevus tekkis ajavahemikul 01.03.2006 - 26.02.2013. Kostja käis 19.09.2012 hageja kontoris raamatupidamisväljavõttega tutvumas ja lubas teatada hagejale, kuidas ja millal ta võlgnevuse tasub, kuid ei ole seda senini teinud. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist perioodi eest alates 01.01.2009 kuni hagi esitamiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1056,86 eurot ja viivis protsendina (0,2% päevas) põhinõudest ajavahemiku eest alates 04.03.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja T. Boitsova vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige nii võlgnevuse arvestamise metoodika kui ka tariifid. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt teenuse tarbimist hagiavalduses märgitud ulatuses. Hageja ei ole kooskõlastanud kostjaga tööde mahtu, maksumust ega võimalikku tariifi. Kostja tasus ajavahemikul alates 01.01.2009 kuni veebruar 2013 hagejale teenuste eest kokku 713,72 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 03. mai 2013 otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis T. Boitsovalt välja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks 1056,86 eurot, viivise perioodi eest 04.03.2013 kuni 03.05.2013 (60 päeva) summas 126,82 eurot ja viivise 0,2% päevas põhinõudest (1056,86 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 04.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis poolte menetluskulud T. Boitsova kanda. Maakohus oli seisukohal, et kostja oli hagejalt arvete saamisel teadlik oma kohustustest hageja ees, sest esitatud arvetelt (mille kättesaamist kostja kinnitab) on näha eelneval kuul tasumisele kuuluv summa, viimati laekunud summa ja võlgnevus eelmisest perioodist. Hageja on kinnitanud, et ta püüdis kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse tasumist arutada ja kostja on
19.09.2012 materjalidega tutvunud. Kuna kostja ei ole nimetatud hageja väidet eitanud, siis kohus eeldas TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt väite omaksvõttu. Maakohus oli seisukohal, et kostja, vaieldes vastu hageja arvestustele hoolduskulude arvestamise õigsuse osas, võtab sellega endale kohustuse tõendada, milline oleks õige hoolduskulude arvestamise kord ehk tõendamiskoormis läheb kostjale. Kostja oleks pidanud tõendama, et tegelikult on hageja osutanud talle teenuseid arvel märgitust väiksemas ulatuses. Maakohus leidis, et kostja vastuväited on vastuolulised – ühelt poolt kostja väidab, et on võlgnevuse tasunud, kuid hageja ei ole tasutud summasid arvestanud, teiselt poolt, et esitatud arved on põhjendamatud, sest hageja ei ole tööde mahtusid ning maksumust kostjaga kokkulepitud korras kooskõlastanud. Poolte vahel sõlmitud hoolduslepingu p 6 kohaselt enne p-s 4.1 ettenähtud tariifi kalendriaastaks kinnitamist kooskõlastab hageja korteriomanikuga lepingu p-s 2 ettenähtud tööde mahud ja maksumuse. Ettevõte teatab kirjalikult korteriomanikule Kiviõli Linnavalitsuse kinnitatud tariifi enne selle rakendamist. Hageja kinnitas kohtuistungil, et Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifid avaldati ja avaldatakse enne selle rakendamist kohalikus lehes ning tööde mahud ja maksumus kooskõlastati korteriomanikuga kirjalikult ning ajalehe kaudu. Kostja ei ole kooskõlastamise korra osas varasemalt vastuväiteid esitanud. Hageja ja kostja vahel perioodil 01.01.2009 kuni hagivalduse esitamiseni toimunud arveldustest nähtub, et kostja on hageja esitatud arveid tasunud korrapäratult, jättes mõnel perioodil (oktoober 2009 kuni detsember 2009; detsember 2010; aprill, juuni, september, detsember 2011; aprill, oktoober 2012) esitatud arved tervikuna tasumata. Samas ei nähtu kostja vastuväidetest, et kostja oleks eelpool nimetatud perioodil esitanud hagejale pretensioone hoolduslepingu rikkumise osas, sh lepingu p-de 6 ja 4.1 osas. Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole käitunud hoolduslepingu täitmisel mõistlikult (VÕS § 7) ja talle esitatud arvetes hoolduskulude ebaõigele arvestamisele viitamine alles kohtumenetluse käigus ei ole kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Maakohus pidas põhjendamatuks kostja vastuväidet, et hageja on jätnud arvestamata kostja poolt tasutud makseid. Kostja ei ole tõendanud, et maksed oleksid olnud tehtud mingi konkreetse arve tasumiseks. Kohus ei pidanud põhjendatuks tagantjärele kostja poolt oma tasutud arvetele sihtmäärangu tegemist. Kui kostja poolt tehtud maksekorraldusel puudus selgitus, et tasutud summa tuleb arvestada mingi konkreetse arve tasumiseks, oli hagejal õigus katta tasutud summaga kostja varasema perioodi eest tekkinud võlgnevus. Maakohus leidis, et hageja poolt tehtud viivise arvestus vastab hoolduslepingu p-s 11 kokkulepitud viivise arvestamise korrale. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid poolte menetluskulud täielikult kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. Boitsova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 03. mai 2013 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti lugenud tõendatuks, et kostja rikkus lepingutingimusi ning, et tööde maht ja maksumus kooskõlastati korteriomanikuga kirjalikult ning ajalehe kaudu. Hageja on ebaseaduslikult ühepoolselt muutnud lepingu tingimusi (teenuste maksumus), seda kostjaga kirjalikult kooskõlastamata. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks on üldreeglina tehingu tühisus. Olulise lepingupunkti (maksumus) muutmiseks ei piisa teate avaldamisest ajalehes. Lepingupool
pidi iga lepingu muudatuse kirjalikult teise poolega kooskõlastama (lepingu p 15). Seega on hooldusleping kehtetu ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kehtetust hoolduslepingust ei saa kohustusi tekkida; 2) on kohus ebaõigesti arvestanud hageja paljasõnalist ütlust, et kostja on hagejaga suhelnud võlgnevuse tasumise teemal. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväited omakorda tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 13). Sel põhjusel apellant piirdus vastuväite esitamisega; 3) on maakohus ekslikult leidnud, et kuna kostja vaidles vastu hageja arvestustele hoolduskulude arvestamise õigsuse osas, siis läheb tõendamiskoormis üle kostjale. Hageja peab tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suurust ning kulude jaotamise põhimõtteid. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväited tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 13); 4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja väited on vastuolulised. Makstud summasid ei saa tõlgendada lepingu tunnustamise ja täitmisena. Maakohus on jätnud ebaõigesti hindamata kostja poolt esitatud tõendid (väljavõte 713,75 euro tasumise kohta) ning analüüsimata VÕS § 88. Kui hageja määrab ise, millise kohustuse kostja on täitnud, pidi ta kostjat teavitama kohustuse määramisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 88 lg 4 p 1).
5.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 03. mai 2013 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige arvamus, et vastustaja on ühepoolselt ja ebaseaduslikult muutnud lepingu tingimusi, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt peavad lepingu muudatuste tingimused olema vormistatud kirjalikult. Kiviõli Linnavalitsuse kinnitatud tariifid avaldati ja avaldatakse enne selle rakendamist kohalikus ajalehes ning võimalikud tööde mahud ja maksumused on korteriomanikega kooskõlastatud ja avaldatud ajalehes. Apellant kinnitas ka kohtuistungil, et sai vastustajalt igakuiselt arveid. Apellant pole kordagi esitanud vastustajale pretensioone arvete, lepingu tingimuste ega kooskõlastamise korra vastu, mistõttu on apellant aktsepteerinud lepingu muudatusi (tariife) ja sellejärgseid kohustusi osaliselt täitnud. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 3 kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool on nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. Kuna apellant on arved igakuiselt kätte saanud ja osaliselt neid ka tasunud, võttis ta need õigeks ja seega on tegemist siduva kohustusega. Sellest sättest tulenevalt ei saa apellant tugineda lepingust tulenevale piirangule selle muutmise vormi osas. Vastupidine seisukoht on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-32-09 jõudnud samale järeldusele; 2) jääb arusaamatuks väide, et poolte vahel puudub leping või leping on tühine. 20.11.1996 sõlmisid apellant korteriomandi, asukohaga XXX, vastustaja õiguseellasega hoolduslepingu, mille p 4.1. alusel võttis apellant kohustuse tasuda iga kuu
20.kuupäevaks apellandile tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest tasu vastavalt Kiviõli Linnvalitsuse poolt kinnitatud tariifidele. Nimetatud leping on kohtule esitatud hagiavaldusega. Lepingulist suhet kinnitab ka asjaolu, et apellant on arveid tasunud. Isegi kui kohus tuvastab lepingu tühisuse, tuleks apellandil ikkagi tasuda vastustaja poolt esitatavaid arveid vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS §-d 1118, 1023) käsundita asjaajamise regulatsioonile. Ka Riigikohus on korduvalt jõudnud samadele seisukohale oma lahendites nr 3-2-1-33-13 ja nr 3-2-1-25-08. Riigikohtu arvates laieneb sama põhimõte lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele;
3) on apellandi käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, kui ta keeldub lepingu täitmisest tagantjärele, kuna vastustaja võis mõistlikult eeldada apellandi käitumisest ja aru saada, et apellant on aktsepteerinud sellisel viisil lepingu muudatusi (ajalehes avaldamisega). Tavapraktikas on väga levinud, et masslepinguid omav äriühing teavitab kliente lepingu tingimuste muutmisest läbi meedia. Apellant pole esitanud eelnevalt vastustajale mingeid vastuväiteid lepingu tingimuste osas. Apellandil tekkis võlgnevus alates 2006. Heas usus tegutsev apellant oleks mistahes arve saamisel esitanud mittenõustumise korral koheselt vastuväite, mitte seitsme aasta möödumisel 2013. Apellant on oma õigusi kuritarvitanud. Riigikohtu hinnangul on ka vastuoluline käitumine õiguste kuritarvitamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 03. mai 2013 otsuse ja saadab Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Tamara Boitsova vastu 1817,80 euro väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja arutamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning see rikkumine ei ole kõrvaldatav apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks
7.Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust seeläbi, et on ebaõigesti jaotanud poolte vahel tõendamiskoormise. Hageja on esitanud hagi kostja vastu poolte vahel väidetavalt sõlmitud hoolduslepingu täitmisest tulenevate kulutuste ja osutatud teenuste eest tasu väljamõistmiseks, s.o esitatud on nõue tasuda majandamiskulude eest. Nõude esitamisel on hageja tuginenud elamu hoolduslepingule nr 800 (tl 16-18) ja väljatrükile arvutist „Arvelduste seis“ (tl 9-10; 66-70). Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud, väites, et hageja ei ole tõendanud nõude suurust, sest ei nähtu teostatud tööde maht ja maksumus ning teenustasu määramisel kasutatud tariifid. Samuti oli kostja seisukohal, et tal ei ole võlgnevust hageja ees, sest on tasunud nii talle osutatud teenuste eest kui ka kõik vajalikud (tehtud) kulutused. Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud muuhulgas seisukohale, et: 1) kostja vastuväide võlgnevuse arvestamise metoodikale ja tariifidele on paljasõnaline, sest ta oleks pidanud ise tõendama, milline on õige hoolduskulude arvestamise kord; 2) kostja oleks pidanud tõendama, et ta tarbis hageja poolt osutatud teenuseid väiksemas ulatuses, kui see on märgitud arvetel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt selline tõendamiskoormise jaotus on ebaõige. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja selle, et kostja on rikkunud hoolduslepingust nr 800 tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, milliste majandamiskulude eest pidi kostja tasuma ja samuti pidi hageja tõendama kostja kohustuse suuruse. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole antud juhul tõendanud, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma ja millisel ajavahemikul on ta jätnud tasumata. Ainuüksi see, et hageja esitas kostjale arve majandamiskulude tasumiseks, ei tekitanud kostjale kohustust tasuda majandamiskulude eest arvel märgitud suuruses. Hageja oleks pidanud tõendama kostja kohustuse suuruse, kuid ta ei ole seda antud juhul teinud.
8.Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustuse suurust, on arusaamatu ka see, millise perioodi eest võlgnevuse väljamõistmist hageja taotleb. Kuigi hagiavalduses on märgitud perioodi alguseks 01.01.2009, nähtub hageja poolt esitatud arvestusest, et nõutakse võlgnevuse koosseisus ka eelnevast perioodist jäänud võlgnevust (tl 9). Nimetatud asjaolu omab tähtsust aegumise kohaldamise seisukohalt. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks viidanud aegumisele, kuid hageja ise on selgitanud, et nõue ei ole aegunud (tl 62). Siinkohal on hageja viidanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, kuid nimetatud avaldust ei ole maakohtule esitatud. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust hoolduslepingu nr 800 alusel, mis on sõlmitud Kiviõli Elamuettevõtte ja korteriomaniku (kostja) vahel. Selleks, et lepingule tuginedes nõuet esitada, oleks pidanud hageja esitama tõendeid selle kohta, mis alusel tal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist (õigusjärglus, nõude loovutamine jms), kuid vastavad tõendid toimikus puuduvad. Asjaolust, kas hageja nõue tuleneb hoolduslepingust või käsundita asjaajamisest, oleneb muuhulgas viivise määra suurus (kas lepingujärgne viivise määr või seadusjärgne viivise määr).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulisel määral jätnud täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus on jätnud välja selgitamata hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, samuti ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.
9.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et „Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.“ Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul on maakohus eelmenetluses rikkunud oluliselt selgitamiskohustust, siis tulenevalt Riigikohtu viidatud seisukohast on õigustatud asja saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.