Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2013. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-16157
Tsiviilasja hind
270,61 eurot
Tsiviilasi
Intrum Justitia Debt Finance AG hagi XXXvastu võla ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood CH020.3.020.910-7, asukoht Alpenstrasse 2, Zug, 6300, Shveitsi Konföderatsioon); Hageja esindaja: jurist Dagne Niit (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, tel: 6060999, faks: 6060991; e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
esindajad
Kohtuistungi aeg
21.11.2013, kohtuistungil viibis kostja XXX
Lugeda Intrum Justitia Debt Finance AG hagi XXX vastu võla ja viiviste nõudes aegunuks. Jätta rahuldamata Intrum Justitia Debt Finance AG hagi XXX vastu võla ja viiviste nõudes. Jätta kõik kostja XXX ́e menetluskulud hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kanda ja kõik Intrum Justitia Debt Finance AG kulud Intrum Justitia Debt Finance AG enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Esitatud asjaolud Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 11.04.2013 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu võla ja viiviste nõudes. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 18.06.2013 kohtule hagi XXX vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXXOÜ ja kostja sõlmisid 19.11.2009 kiirlaenulepingu, mille kohaselt XXXOÜ andis kostjale laenu summas 127,82 eurot ning kostja kohustus laenu koos käsitlustasuga summas 38,35 eurot tähtaegselt tagasi maksma. Kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud. XXXOÜ loovutas 21.11.2012 nõude kostja vastu hagejale. Kostja oma kohustust täitnud ei ole ja laenu hagejale tagastanud ei ole. Kostja aegumise vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. 19.11.2009 sai kostja laenu. Samal kuupäeval on nõue loovutatud, kui oleks pidanud nõude kohtusse esitama. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud, et nõue aegub 5 aasta jooksul. See eeldab poolte kokkulepet, mis peab olema eraldi allkirjastatud. Hageja seisukoht kostja aegumise vastuväidete osas Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et aegumistähtaeg on 5 aastat nagu on laenulepingu üldtingimustes. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitas hagile aegumise vastuväite (tlk 54), mistõttu kohus võtab esmalt seisukoha hagi aegumise osas. Kostja leiab, et hagi on aegunud ning ei nõustu hageja väitega, et nõude aegumise tähtaeg oli lepingu üldtingimustest tulenevalt 5 aastat (tlk 69). Hageja ei nõustu kostja vastuväitega ning leiab, et hagi ei ole aegunud, lepingu üldtingimustest tulenevalt oli nõude aegumise tähtaeg 5 aastat. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Intrum Justitia Debt Finance AG hagi XXX vastu võla ja viiviste nõudes tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXXOÜ ja kostja sõlmisid laenulepingu 19.11.2009 (tlk 24), mille alusel XXXOÜ väljastas kostjale 19.11.2009.a. laenu summas 127,82 eurot (tlk 23), mille kostja kohustus laenuandjale tagastama koos käsitlustasuga 19.12.2009. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse
ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõikest 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama hagejale 19.12.2009, seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 31.01.2009 ning lõppes 31.01.2012. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.04.2013 ja hagiavalduse 18.06.2013, nimetatu on kinnitatud kohtukantselei registreerimistempliga. Seega on hageja nõue kostja vastu aegunud. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled olid kokku leppinud aegumistähtajas 5 aastat. Üksnes erinevate perioodide laenulepingu üldtingimustega (tlk 26, 76) ei saa nimetatut tõendatuks lugeda. Esitatud tingimused ei ole seostatavad laenulepingu sõlmimisel kostja vastavasisulise tahtega, kostja kokkulepet ei kinnitanud. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas TsMS § 230 lg 1 tulenevat tõendamiskoormust hageja esindajale 17.10.2013 toimunud kohtuistungil, hilisema menetluse käigus hageja oma väidet tõendavaid dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mistõttu kohus ei hinda nõude põhjendatust ja tõendatust sisuliselt. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.