2-13-49284/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Määrus saata resolutsiooni punkti nr. 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ XXX esitas 18.10.2013.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Ajutine pankrotihaldur nõudis krediidiasutustelt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste ja nõuete kohta. Võlgnik OÜ XXX ainsa juhatuse liikmena on registreeritud XXX , kes tulenevalt esindusõiguse normaalregulatsioonist, mille kohaselt juhatuse liige esindab osaühingut üksinda, esindab nimetatud osaühingut ainuisikuliselt. XXX on võlgniku juhatuse liige Eesti Vabariigi Äriregistri kande kohaselt alates 25.04.2012 aastast. Samuti on XXX ettevõtte OÜ XXX asutaja. Võlgnik OÜ XXX ei ole olnud teisi juhatuse liikmeid alates äriühingu majandustegevuse algusest. Võlgnik OÜ XXX tegevusvaldkonnaks oli toidukaupade jaemüük. Võlgnik üüris XXX OÜ-lt äriruume aadressil XXX , Tallinn. Ajutine pankrotihaldur esitas 12.11.2013 XXX teabenõude. Võlgniku lepinguline esindaja XXX vastas ajutisele pankrotihaldurile 13. novembril, 2013. aastal ja edastas äriühingu bilansid, põhikirja, teabe maksuvõlast ja muid andmeid. Võlgniku lepingulise esindaja saadetud bilansist selgus, et 01.01.2013 oli OÜ-l XXX põhivara 7005,62 euro väärtuses ning ajutine pankrotihaldur palus selgitust, millest põhivara koosnes ning täiendavad andmeid tehingute kohta, mis on tehtud nimetatud põhivaraga. Võlgniku lepinguline esindaja vastas 18.11.13 ja saatis Swedbank AS-i pangakonto väljavõtted äriühingu asutamisest 25.04.2012 kuni 29.10.2013 ja XXX OÜ-ga 11.06.2013 sõlmitud ostu-müügi lepingu koopia. Võlgniku lepinguline esindaja tõi põhivaraga seoses selgituseks, et OÜ-le XXX kuulus mööbli komplekt, mis asus äriühingu tegevuskohas - poes. Mööbel oli müüdud 2013 juunis, mis nähtub ka saadetud ostu-müügi lepingust. OÜ-l XXX oli võlgnevus OÜ XXX ees (üürivõlg) ning võlgnevuse sissenõudmisel realiseeris üürileandja oma pandiõiguse. Läbirääkimise käigus on üürileandja nõustunud osta pandiga tagatud mööbli ja selle võrra vähendada OÜ XXX võlgnevust. Mööbli hinna osas toodi selgituseks, et tegemist oli kasutatud ja kulunud mööbliga, mille turuväärtus oli 2000 eurot. Võlgnik OÜ XXX omab Swedbank AS-is arveldusarvet nr XXXXXXXXXXXXXX . Rahaliste vahendite jääk kontol on 0 eurot. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku lepingulise esindaja poolt saadetud info kohaselt oli võlgniku põhivaraks poes olnud mööbel. Seisuga 01.01.13 saadetud bilansist selgus, et põhivara väärtus oli 7005,62 eurot. 11.06.2013. sõlmitud ostu-müügi lepingu järgi müüs OÜ XXX XXX OÜ-le OÜ XXX kasutuses olnud ruumis asunud riiulid (8tk) ja kapid (5tk) hinnaga 2000 eurot. Võlgniku pankrotiavaldusest selgub, et võlgnikul on debitoorne nõue OÜ XXX (registrikood XXX) vastu summas 758,42 eurot. Ajutine pankrotihaldur nõudis täiendavaid dokumente antud nõude kohta. Võlgniku lepinguline esindaja esitas OÜ XXX 31.05.2013 arve nr E-4/05 OÜ-le XXX summas 1287,34 eurot ja OÜ XXX 30.09.2013 arve nr 3 OÜ-le XXX summas 540,00 eurot. Seega on võlgniku nimetatud arvetest tulenev nõue OÜ XXX vastu 747,34 eurot. Maanteeameti andmetel OÜ XXXnimele ega õigustatud kasutusse liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Samas selgub Maanteeameti 19.11.13 saadetud registri väljavõttest, et OÜ XXX oli märgitud omanikuks autole Volkswagen, registreerimismärgiga XXX .

Registrist selgub veel, et 18.06.13 on teostatud antud sõiduautole omaniku vahetus. Uueks omanikuks on märgitud XXX OÜ (registrikood XXX), mille juhatuse liikmeks on XXX ja registris ka sõiduauto kasutajaks märgitud. Võlgniku lepinguline esindaja selgitas, et OÜ XXX võõrandas 22.05.2013 auto Volkswagen OÜ-le XXX 64 320 euro eest. Tasumine toimus tasaarvelduse teel 06.07.2013. 06.07.2013 seisuga omas OÜ XXX nõudeid OÜ XXX vastu kogusummas 85 500 eurot. Nõude aluseks oli XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud nõude loovutamisleping. Võlgniku lepinguline esindaja esitas müügilepingu, tasaarvestuse avalduse ja nõude loovutamise lepingu. Võlgniku varaks on ainult nõue OÜ XXX vastu summas 747,34 eurot. Võlgnik OÜ XXX käesoleval ajal teadaolevad kohustused võlausaldajate ees on järgnevad: XXX, nõue summas 268,62 eurot; XXX OÜ, nõue summas 563,82 eurot; XXX OÜ, nõue summas 4353,23 eurot; XXX OÜ, nõue summas 264,00 eurot; XXX AS, nõue summas 46,16 eurot; Eesti vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, nõue summas 22 444,70 eurot; XXX , nõue summas 54,13 eurot. Vastavalt 12.11.2013 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt väljastatud täitemenetluse registri väljavõttele on võlgniku vastu algatatud täitemenetlused järgnevad: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 2740,45 eurot, kohtutäitur Kersti Seisler; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 2114,44 eurot, kohtutäitur Kersti Seisler; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 1274,40 eurot, kohtutäitur Kersti Seisler, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 1244,31 eurot, kohtutäitur Kersti Seisler; Eesti Vabariik nõue summas 431,54 eurot, kohtutäitur Kersti Seisler. 19.11.2013 esitas võlgniku lepinguline esindaja võlgniku poolt tasumata arvete koopiad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku 27 994,66 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad sissenõutavaks muutunud võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 27 994,66 eurot. Rahalised vahendid võlgnik XXXOÜ-l puuduvad. Võlgniku pangakontodel olev rahaliste vahendite jääk on 0 eurot. Võlgniku varaks on ainult nõue OÜ XXX vastu summas 758,42 eurot. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpool nimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik tõi oma pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjuste kohta selgituseks, et äriühingu äriplaan nurjus ja äriühingul tekkisid makseraskused. Makseraskuste tõttu on OÜ-l XXX tekkinud võlgnevused nii Maksu- ja Tolliameti ees kui ka teiste võlausaldajate ees. Maksuvõla tasumiseks oli maksuhalduriga saavutatud kokkuleppe, kuid majandustegevusest saadud tulust ei saanud võlgnik oma rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täita. Maksegraafik oli tühistatud. Võlgniku juhtkond analüüsis äriühingu maksevõimet ning jõudis järeldusele, et OÜ XXX maksejõuetus ja makseraskused ei ole ajutise iseloomuga, majandustegevusest saadud tulust ei jätku raha kohustuste täitmiseks ning äriühingul puudub vara kõikide võlausaldajate nõuete katteks ning OÜ XXX majandustegevus tuleks lõpetada uute võlgnevuste tekkimise vältimiseks. Ajutine pankrotihaldur nõustub, et üheks maksejõuetuse põhjuseks võivad olla võlgniku poolt väljatoodud asjaolud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka äriühingu juhataja halvast käitumisest, ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks ning loobuti tegutsemisest. Samas saab teha järelduse, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Esineb alus arvata, et võlgniku maksejõuetus tekkis juba 2013. aasta suvel, nii oli 01.juuliks 2013 kogu võlgniku vara võõrandatud ja majandustegevus lõppenud. Võlgniku pangakontol puuduvad liikumised alates 13.06.2013. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Olemasoleva informatsiooni põhjal on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad, puudub põhivara ja vahendid tulu teenimiseks. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 61 228,60 eurot ning vara puudub. Kujunenud olukorras ei näe ajutine haldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning sellest tulenevalt saab seda pidada püsiva iseloomuga olevaks. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata XXX (isikukood XXX). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1105 eurot, millest 708 eurot välja mõista võlgnikult ning 397 eurot riigi vahenditest. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 27 994,66 eurot ja vara 747,34 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.11.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 04.12.2013. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ XXXdokumentide hoidjaks XXX . PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1105 eurot, millest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja 708 eurot võlgnikult. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 708 eurot võlgnikult.