lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-46827/36

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-46827/36
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.detsember 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-46827

Tsiviilasi

Anti Päivi hagi OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotihaldur Margo Normani ja Eesti Vabariigi vastu nõude tunnustamiseks OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

319 eurot 55 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anti Päivi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Anti Päiv (isikukood: XXX), esindaja advokaat Enno Heringson Vastustaja 1 (kostja 1): OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotihaldur advokaat Margo Normann Vastustaja 2 (kostja 2): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu)

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2013

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Maakohtu 07. juuni 2013 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Anti Päivi kanda.

ja

Tartu

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ASJAOLUD

1.Anti Päiv (hageja) esitas hagi OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotihalduri Margo Normani (kostja 1) ja Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu, milles taotleb OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotimenetluses Anti Päivi pandiga tagamata töötasu nõude tunnustamist summas 319 558,24 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 09. detsembri 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31396 välja OÜ EQ Ehitab pankroti. A. Päiv esitas nimetatud menetluses 07. veebruaril 2011 nõudeavalduse summas 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni). Puudub vaidlus, et pankrotihaldur on nõudeavalduse kätte saanud ja see on esitatud tähtaegselt. OÜ EQ Ehitab (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ja selle lisast 3 nähtub, et A. Päivi nõudeavaldusele on täies ulatuses vastu vaielnud OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotihaldur Margo Normann ja Maksu- ja Tolliamet. Vastuväited ei ole põhjendatud.
2.Kostja 1 hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei selgu hagiavaldusest nõude tekkimise aeg, töötasu maksmise alused ja suuruse kujunemine. Kostjal on raske vastata hagile, milles pole esitatud hagi alust. Faktilised asjaolud – OÜ EQ Ehitab (pankrotis) kohustus tasuda A. Päivile töötasu 319 558,24 eurot – puudusid ka esitatud nõudeavalduses. Hageja väide, et pankrotihaldur ei ole põhjendanud, mille alusel ta vastuväite esitas, on ainetu.
3.Kostja 2 hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on nõudeavaldusest võimatu aru saada, millistel faktilistel alustel A. Päivi nõue põhineb. A. Päiv seostab oma nõude tekkimist OÜ EQ Ehitab (pankrotis) suhtes enne pankroti välja kuulutamist läbi viidud maksumenetlusega. Jääb arusaamatuks, kuidas võlgniku maksumenetluses tuvastatud asjaolud võivad olla võlgniku ja A. Päivi vaheliste õigussuhete tekkimise aluseks.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 07. juuni 2013 otsusega hagi rahuldamata. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on hagi tõendamata. Hageja esitatud dokumentide alusel ei ole tuvastatav, et hageja ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel oli töösuhe. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on 27.01.2010 maksuotsuses väitnud, et 31.01.2008 teostatud väljamakset 5 000 000 krooni võib käsitleda töötasuna, ei tähenda, et hageja ja OÜ EQ Ehitab vahel oli

töösuhe, mis annab hagejale õiguse nõuda töötasuna kostjalt OÜ EQ Ehitab (pankrotis) 319 558,24 eurot. Viidatud maksuotsus kajastab Maksu- ja Tolliameti suhteid OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis), mitte hageja suhteid OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis). Hageja poolt osundatud 27.01.2010 maksuotsuse resolutsiooniga ei tuvastata hageja ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahelist töösuhet ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) kohustust tasuda hagejale 319 558,24 eurot. Maksuameti tõlgenduse kaudu ei ole käesolevas asjas võimalik järeldada, et hageja ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel oli töösuhe. Hageja väidab ise, et tegemist oli laenuga. Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-30521 29. aprilli 2013 määruses märgitud Maksu- ja Tolliameti seisukoht ei ole käesolevas tsiviilasjas pooltele siduv. Hageja väide, et maksuhalduri hinnangul on 31.01.2008 A. Päivile tehtud väljamakse A. Päivile makstud töötasu ning 01.04.2008 töövõtuleping, 16.04.2008 laenuleping ja 01.06.2008 kirjalik kokkulepe fiktiivsed dokumendid, ei ole käesoleva tsiviilasja tõendamisesemega seotud, sest hageja ei olnud nimetatud vaidluses menetlusosaliseks. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti tõlgendusega teises kohtuasjas. Hageja väitel maksuotsuse näol on tegemist seadusjõus haldusaktiga, mille resolutiivosa on HMS § 60 lg 2 järgi kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Nimetatud menetluses ei olnud hageja menetlusosaliseks, seega hageja tuginemine nimetud asjaolule koos hageja väitega, et tegemist oli laenuga, ei too kaasa hagi rahuldamist. TsMS § 457 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on olnud võimalik selgitada, milline oli töö sisu, töötasu arvestus ja kuidas pidi toimuma tasustamine. Hageja seda teinud ei ole. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit hageja ja kostja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahelise väidetava töösuhte kohta. Hageja on viidanud oma nõude põhjendamisel seisukohtadele (sh Harju Maakohtu 29. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-30521; Tartu Maakohtu 12. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-47454), mis tulenevad dokumentidest, mis on koostatud pärast hagiavalduse esitamist käesolevas tsiviilasjas. Hageja seisukohad on vastuolulised, sest hageja kirjaliku seisukoha järgi ta selgitab, et on saanud hagis nimetatud summa OÜ-lt EQ Ehitab (pankrotis) laenuna. Nimetatud summa on hageja kätte saanud. Seega on hageja vastupidised väited ainetud. Hageja on esitanud käesoleva nõude tõendamiseks erinevaid dokumente (maksuhalduri avaldus OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankroti välja kuulutamiseks; 27. jaanuari 2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10; Harju Maakohtu 29. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-30521; maksuhalduri 09. detsembri 2011 seisukoht tsiviilasjas nr 2-11-47454 ja Tartu Maakohtu

12.aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-47454). Nimetatud dokumentide alusel ei ole tuvastatav, et hagejal on õigus töötasule ja nimetatud tõendid ei saa olla nõude aluseks, s.o tunnustada hageja töötasunõuet OÜ EQ Ehitab (pankrotis). Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäeti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.A. Päiv esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on A. Päivi töösuhe tuvastatud 27. jaanuari 2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-10. Maksuotsus on haldusakt, mille suhtes kehtib otseselt MKS § 46 lg-st 1 tulenevalt haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatu. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh A. Päivile ja Tartu Maakohtule. Maksuotsuse resolutiivosast nähtub, et OÜ-d EQ Ehitus kohustati tasuma tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset kokku summas 3 705 064 krooni. Tegemist on töötasu väljamakselt määratud maksudega, mistõttu maksude määramisega on kohustuslikuna tuvastatud ka töösuhte olemasolu. Seega on kõnealuse akti resolutiivosas tuvastatud töösuhe, millest omakorda tulenes maksuhalduri ja OÜ EQ Ehitus (siis veel mitte pankrotis) omavaheline suhe. Kuna töösuhe on kahepoolne, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et maksuotsuse resolutsioonis tuvastati ainult maksuhalduri ja OÜ EQ Ehitus (pankrotis) kui tööandja omavaheline suhe, ilma, et oleks tuvastatud töösuhte olemasolu. Kuigi resolutiivosas ei ole otseselt ära märgitud A. Päivi nime, on siiski üheselt selge, et vastav töösuhe tuvastati just nimelt A. Päiviga. MKS § 46 lg 3 p-s 5 märgitud õiguslikul alusel on iseseisev õiguslik tähendus (s.o mitte üksnes formaalne), mis omakorda kinnitab seda, et vastavaid õiguslikke ja faktilisi aluseid tuleb mõista HMS § 60 lg 2 kolmanda lause mõttes iseseisvat õiguslikku tähendust omavatena ning see ongi MKS § 46 lg 3 p-s 5 sätestatud. Järelikult on maakohus vastavat maksuotsust tõendina vääralt hinnanud ja jõudnud ebaõige lahendini; 2) jääb selgusetuks, kuidas täpselt samade faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel on võimalik, et kohus rahuldab tööjõu maksude nõude, kuid ei rahulda töötasu kui tööjõu maksude aluseks olevat nõuet. Kuna tsiviilasjas nr 2-11-47454 on samadel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuvastatud maksuhalduri nõue A. Päivi töötasult, siis ka antud asjas pidanuks tema töötasu nõue saama tunnustatud täpselt samade tõendite alusel. Samas maakohus seda üllatuslikult ei teinud, jõudes täiesti väära lõppjärelduseni. TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Ilmselt peaks olema üheselt selge, et ilma töötasuta ei saa ka olla tööjõu makse. Kui maakohtu meelest tulnuks hagejal veel midagi täiendavalt tõendada, siis on kohus rikkunud selgitamiskohustust; 3) tekib hagi rahuldamata jätmisel õigusvastane olukord, kus maksuhalduril tekib tööjõu maksude nõue ilma faktilise aluseta, millele maksude määramine põhineks. Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-10-30521 hagejaks oleva OÜ EQ Ehitab (pankrotis) nõudeid A. Päivi vastu summas 319 558,24 eurot. Kui A. Päivilt summa tagasi nõutakse, puudub A. Päivil võimalus saada maksuhalduri poolt aktsepteeritud töötasu ilma, et hageja nõue oleks OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (vastustaja 2) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Faktiliselt kordab apellant üksnes esimese astme kohtule esitatud seisukohtasid, mida maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses igakülgselt ja täielikult analüüsinud ning millega mittenõustumist põhjendanud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millistel asjaoludel peaks ringkonnakohus maakohtu poolt esitatud seisukohad ümber hindama ning asuma apellandi käsitlust toetavale seisukohale; 2) peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud nõude tõendamata jätmise tagajärjeks on esitatud hagi rahuldamata jätmine. Esitades töötasu nõude tunnustamise hagi pankrotimenetluses, lasus hagejal kohustus esitada tõendeid töösuhte tekkimise aluse, aja ja

töötasu suuruse kohta. Kuna hageja menetluse kestel seda teinud ei ole, siis on maakohtus õigesti jätnud hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus ei tuvasta hagi aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduse lisadest või muudest dokumentidest. Hagi esemeks oleva nõude aluse sisustamise üle otsustab hageja ning kohut ega menetlusosalisi ei saa kohustada hagejat abistama enda nõude aluse formuleerimisel. Asjakohatud on apellandi viited teistes kohtumenetlustes ja haldusmenetlustes tuvastatud asjaoludele. Teistes menetlustes tuvastatud asjaolud ei asenda hageja kohustust välja tuua hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
8.Nähtuvalt asja materjalidest esitas A. Päiv OÜ EQ Ehitab (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada tema nõuet summas 319 558,24 eurot (tl 12-13). Nõudeavalduse kohaselt on tegemist töötasu nõudega ning nõude aluseks on maksuhalduri
27.jaanuari 2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10, milles on tuvastatud töösuhte olemasolu A. Päivi ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid A. Päivi töötasu nõudele summas 319 558,24 eurot vastu pankrotihaldur ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu). Kohtumenetluses on kostjad kogu menetluse vältel vastu vaielnud hageja väitele, et tal oli töösuhe OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis) ning, et töösuhtest lähtudes on tal töötasunõue pankrotimenetluses summas 319 558,24 eurot. Vaatamata kostjate vastuväidetele ei ole hageja esitanud kohtumenetluses tõendeid töösuhte olemasolu kohta, sh ei ole hageja täpsustanud töösuhte tekkimise aega, milliseid tööülesandeid ta täitis, milline oli kokkulepitud töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord jm töösuhtele omaseid tingimusi. Hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et tal oli töösuhe OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis) seetõttu, et maksuhalduri on 27. jaanuari 2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10 nii leidnud.
9.Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest nähtuvalt on apellant jätkuvalt samal seisukohal. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tema töösuhet OÜ-ga EQ Ehitab (pankrotis) tõendab maksuhalduri on 27. jaanuari 2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10. Töösuhe vormistatakse töölepinguga (kas kirjalik või suuline seoses töötaja tööle asumisega). Tööleping on eraõiguslik leping poolte vahel. Töölepingu mõiste on sätestatud töölepingu seaduses (§ 1 lg 1) ja selle kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja ei ole millegagi tõendanud seda, et tema ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel oli tööleping (kas siis kirjalik või suuline seoses töötaja tööle asumisega), s.o hageja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu.
10.HMS § 60 lg 2 kohaselt kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Lähtudes HMS § 60 lg-st 2 on küll maksuhalduri 27. jaanuari 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6479-10 resolutiivosa siduv haldusaktiga seotud tsiviilvaidlust lahendavale kohtule, kuid antud juhul ei ole käesolev tsiviilvaidlus üldse seotud maksuhalduri on 27. jaanuari 2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-10. Hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses ning tema nõue on seotud töötasuga. Maksuhalduri 27. jaanuari 2010 maksuotsuse resolutiivosa ei ole tehtud hageja töötasu nõude, mille tunnustamist ta taotleb pankrotimenetluses, suhtes. Arusaamatu on apellandi väide, et kuigi maksuotsuse resolutiivosas ei ole otseselt ära märgitud A. Päivi nime, on siiski üheselt selge, et vastav töösuhe tuvastati just nimelt A. Päiviga. Kohtule saab siduv olla vaid maksuotsuse resolutsioon ja väide, et kolmas isik (maksuhaldur) on leidnud haldusakti põhjendustes, et hageja ja OÜ EQ Ehitab (pankrotis) vahel oli töösuhe, ei anna alust asuda seisukohale, et tegelikkuses ka töösuhe eksisteeris.

11.Apellandi seisukoha kohaselt jääb talle selgusetuks, kuidas täpselt samade faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel on võimalik, et kohus rahuldab tööjõu maksude nõude, kuid ei rahulda töötasu kui tööjõu maksude aluseks olevat nõuet. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et maksude nõude ning töötasu nõude õiguslikud ja faktilised asjaolud on siiski erinevad. Maksunõue põhineb avalik-õiguslikule alusele, kuid töötasu nõue on eraõiguslik nõue. Tulenevalt õigusliku aluse erinevusest on ka tuvastamist vajavad faktilised asjaolud erinevad.
12.Asjakohatu on apellandi väide, et hagi rahuldamata jätmisel tekib õigusvastane olukord, kus maksuhalduril tekib tööjõu maksude nõue ilma faktilise aluseta, millele maksude määramine põhineks. Maksuotsus on tehtud OÜ EQ Ehitab (pankrotis) suhtes ning maksuotsusega mittenõustumisel oli OÜ-l EQ Ehitab (pankrotis) võimalik see vaidlustada, kuid maksuotsuses tuvastatu ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsmS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.