Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-13-23225 maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Pärnu Maakohtu 23.07.2013.a. määrusega tehti Swedbank AS-le ettepanek nõuetekohase hagi esitamiseks.

2-13-23225 VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Juhindudes eeltoodust hageja palub:

2-13-23225 4000 krooni. Hageja selgitab, et 4000 krooni on kostja kasutuses maksimaalselt korraga. Hageja toob näite: kostja kasutab krediidilimiidist teatud aja jooksul 3000 krooni ning tagastab sellest hagejale 2000 krooni, siis saab Kostja uuesti kasutada 3000 krooni (40003000 + 2000 = 3000 krooni). Kui toimub püsimakse debiteerimine või kostja teeb ise kontole tagasimakseid, siis selle võrra väheneb kasutatud limiit ja kostjal on uuesti õigus vabalt limiiti kasutada senikaua, kui leping ja kaart on kehtivad. Teine näide: kostja kasutab 01.01.2012 kogu krediidi 4000 krooni ja tasub selle kõik korraga tagasi 02.01.2012 – siis on krediidilimiidil uuesti 4000 krooni ja 03.01.2013 saab Kostja jälle maksimaalselt määratud limiiti kasutada. Seega on kostjal võimalus ühes kuus lausa mitu korda kasutada määratud limiiti. Kasutatud limiidilt aga tuleb tasuda lepingujärgset intressi. Intressi arvestab Hageja aga igapäevaselt. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Juba lepingu täitmisel pidi Kostja arvestama asjaoluga, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ka siis, kui keegi kaotab töökoha, töötasu suurus väheneb vms. Hageja õigus leping üles öelda tuleneb nii poolte vahel sõlmitud lepingust kui ka seadusest ning kohustuste ebakorrektsel täitmised pidi Kostja sellise tagajärje saabumisega arvestama. Hageja on talunud Kostja poolset ebaregulaarset osamaksete tasumist. Kohtupraktika kohaselt Kostja ebaregulaarse tasumise talumine on Hageja poolt heas usus käitumine. Sellist käitumist saab taluda siiski vaid mõistlikul määral. Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-06 p-s 17 selgitanud “Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mida arvutatakse spetsiifilisel viisi. Intress kujutab endast kasutusaja pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest“. Seega on kostja kohustatud tasuma ka intressi. Hageja ja Kostja on tõepoolest pidanud kirjavahetust võlgnevuse tasumise teemal, kuid kirjalikke kokkuleppeid ei ole pooled sõlminud. Kostja on Hageja suhtes vaenulik ning keeldub põhiosa võlgnevusele lisandunud intresside ja viiviste tasumisest. Kostja on esitanud väljavõtted, mille kohaselt on toimunud tasumised võlgnevuse katteks. Hageja selgitab kostjale ja Kohtule, et Kostjal on sõlmitud mitu erinevat toodet (lepingut), milliste võlgnevuste katteks on võlgnevusi tasutud. Seega on Kostja ajanud ise segamini, millise lepingu katteks on tasumised toimunud. Konkreetse püsimaksega krediitkaardi lepingu katteks laekumised on kostja vastuse lisas nr 1 (Swedbank AS konto väljavõte). Tõepoolest on nimetatud kontolt laekunud just püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingusse. Toimiva lepingu numbriks oli 06-139269-EG. Krediidipanga väljavõttest aga nähtub, et kostja on tasunud hoopis teise lepingu, EGO katteks. EGO on Swedbank Liising AS järelmaksuga müügileping, mille lepingu nr on 299/246822. Seega ei kuulu antud tasumised käesolevasse tsiviilasja raamesse. Hagejaks on Swedbank AS mitte Swedbank Liising AS. Seega ei lähe Eesti Krediidipanga väljavõttel kajastatud tasumised vaidluse all oleva lepingul arvesse. Hageja esitab pooltevahelise kirjavahetuse, millise sisu kohaselt on kostja tasunud just Ego kaardi lepingu katteks võlgnevusi ning samuti kajastub antud kirjavahetusest kostja pahatahtlikkusest mitte tasuda intresse ja viiviseid kasutatud krediidilt, milline kohutus tuleb lepingust (Lisa 1). Hageja esitab kohtule krediidilimiidi väljavõtte lepingu sõlmimise ajast, milliselt väljavõttelt nähtub Kostja poolne krediidilimiidi kasutamine ja tagasimaksed (Lisa 2).

2-13-23225 Hageja hinnangul ei ole Kostja esitanud hagile ühtegi sisulist vastuväidet, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks või menetluskulude Hageja kanda jätmiseks. Kuna Hageja oli sunnitud kohtusse hagi esitama Kostjast tulenevatel põhjustel, siis on igati põhjendatud ka menetluskulude Kostja kanda jätmine.

KOSTJA VASTUVÄITED

MAAKOHTU SEISUKOHT

2-13-23225 maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ja kannab saadud raha limiidikontole (p 6.7). Kui arvelduskontol ei ole Püsimakse debiteerimiseks piisavalt rahalisi vahendeid, siis on hagejal õigus püsimakse debiteerida ka pärast maksepäeva (p 6.8). Debiteeritud intressi ja tasude võrra suureneb limiidikontol kasutatud krediidilimiit ja seeläbi konto omaniku rahaline kohustus hageja ees (lepingu p 6.5). Pooled on sõlminud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millise toimivaks krediidilimiidiks määrati 4000 krooni. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on krediidilimiidi kasutamist valesti tõlgendanud. Kostja leiab, et sai krediiti 4000 krooni ja peab hagejale tagastama ka ainult 4000 krooni. Hageja on selgitanud, et 4000 krooni on kostja kasutuses maksimaalselt korraga. Hageja on toonud ka näite: kui kostja kasutab krediidilimiidist teatud aja jooksul 3000 krooni ning tagastab sellest hagejale 2000 krooni, siis saab kostja uuesti kasutada 3000 krooni (4000-3000 + 2000 = 3000 krooni). Kui toimub püsimakse debiteerimine või kostja teeb ise kontole tagasimakseid, siis selle võrra väheneb kasutatud limiit ja kostjal on uuesti õigus vabalt limiiti kasutada senikaua, kui leping ja kaart on kehtivad. Teine näide: kostja kasutab 01.01.2012 kogu krediidi 4000 krooni ja tasub selle kõik korraga tagasi 02.01.2012 – siis on krediidilimiidil uuesti 4000 krooni ja 03.01.2013 saab kostja jälle maksimaalselt määratud limiiti kasutada. Seega on kostjal võimalus ühes kuus lausa mitu korda kasutada määratud limiiti. Kasutatud limiidilt aga tuleb tasuda lepingujärgset intressi. Intressi arvestab hageja aga igapäevaselt. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja on esitanud oma konto väljavõtted, mille kohaselt on toimunud tasumised käesoleva võlgnevuse katteks /t.l. 53-74/. Hageja väitel on aga kostjal sõlmitud mitu erinevat toodet (lepingut), milliste võlgnevuste katteks on võlgnevusi tasutud, seda näitavad ka kostja kontol toimunud arveldused. Seega on kostja ajanud ise segamini, millise lepingu katteks on tasumised toimunud. Vaidlusaluse püsimaksega krediitkaardi lepingu katteks laekumised on kajastatud kostja Swedbank AS konto väljavõttel /t.l. 53,54/, millest nähtuvalt on nimetatud kontolt laekunud maksed just püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel. Toimiva lepingu numbriks oli 06-139269-EG. Eesti Krediidipanga väljavõttest aga nähtub /t.l. 55-74/, et kostja on tasunud hoopis teise lepingu, EGO katteks. EGO on Swedbank Liising AS järelmaksuga müügileping, mille lepingu nr on 299/246822. Seega ei kuulu antud tasumised käesolevasse tsiviilasja raamesse. Hagejaks on Swedbank AS mitte Swedbank Liising AS. Seega ei lähe Eesti Krediidipanga väljavõttel kajastatud tasumised vaidluse all oleva lepingul arvesse. Hageja esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub /t.l. 81/, et kostja on tasunud just Ego kaardi lepingu katteks võlgnevusi ning samuti kajastub antud kirjavahetuses kostja eitav suhtumine kohustusse tasuda intresse ja viiviseid kasutatud krediidilt, milline kohustus tuleneb pooltevahelisest lepingust. Hageja esitatud kostja krediidilimiidi konto väljavõttest vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajast 28.08.2006-06.03.2013 nähtub kostja poolne krediidilimiidi kasutamine ja tagasimaksed /t.l. 82-85/ ning osamaksete ebaregulaarne tasumine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-06 p-s 17 selgitanud, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mida arvutatakse spetsiifilisel viisi. Intress kujutab endast kasutusaja

2-13-23225 pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest. Seega on kostja kohustatud tasuma ka intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja panga hinnakirjas sätestatud määrale. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kohta kostja konto väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Kohus leiab eelneva alusel, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlgnevus 196.12 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest so 24.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni määraga EKP intress + 7% aastas summalt 185.07 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.