lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-23225/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 02.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-23225/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3079
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-23225

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.detsember 2013. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-23225

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi R S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 210.30 eurot

Tsiviilasja hind maakohtus

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn), hageja lepinguline Marge Sillamaa (e-post: [email protected]) Kostja R S (

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista R Selt AS Swedbank kasuks püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 196.12 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 185.07 eurot) alates hagiavalduse esitamise päevast so 24.07.2013.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtukulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1.Swedbank AS esitas 15.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R Selt 240,46 euro saamiseks. Kohus tegi 13.06.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.06.2013 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik R S esitas 21.06.2013 nõudele vastuväite. 9.07.2013.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas

2-13-23225 maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Pärnu Maakohtu 23.07.2013.a. määrusega tehti Swedbank AS-le ettepanek nõuetekohase hagi esitamiseks.

2.Swedbank AS esitas 24.07.2013.a. maakohtule hagi R S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 16.09.2009.a. sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja R S (edaspidi kostja) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping, Lisa 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi nr 4797246001563871 (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 4 000.00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221012357834. Vastavalt lepingu punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (lepingu punkt 6.3). Lepingu punkti 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu 10. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 160 Eesti krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7.). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 185.07 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.6. ja 6.9. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 18.02.2013 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 05.03.2013 (Lisa 2). Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 06.03.2012. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel Hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 185.07 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 185.07 eurot hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist (panga hinnakirjas sätestatud määra alusel). 23.07.2013 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 196.12 EUR, millest põhiosa 185.07 eurot, intress 2.25 eurot, viivis põhiosalt 5.60 eurot, menetlustasu 3.20 eurot (Lisa 3, Lisa 4). TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

2-13-23225 VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Juhindudes eeltoodust hageja palub:

1.mõista kostjalt Swedbank AS ́i kasuks välja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 196.12 EUR;
2.mõista kostjalt Swedbank AS ́i kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt hageja hinnakirjas sätestatud määras (0.021% päevas summalt 185.07 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni;
3.jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45.00 EUR ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 15.00 EUR);
4.välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras;
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et on saadud krediidi Hagejale tagastanud oluliselt suuremas ulatuses. Hageja ja Kostja sõlmisid vaidluse all oleva lepingu esmakordselt 15.09.2006. Tulenevalt lepingu punktist 11.1 kehtib kaart kaardile märgitud kalendrikuu viimase päevani (kaasa arvatud). On üldteada asjaolu, et kaart väljastatakse maksimaalselt kaheks aastaks korraga. Kui konto omanik ja kaardi valdaja vastavad Hageja poolt kehtestatud tingimustele, valmistab Hageja enne kaardi kehtivusaja möödumist uue kaardi (lepingu p 11.2). Kuna Kostja ja Hageja vaheline leping kehtis kuni 06.03.2012, siis on Kostjale pikendatud kaart väljastatud veel kahel korral, mistõttu on hagiavaldusele lisatud vaid viimase pikendamise leping. Vastavalt sõlmitud krediitkaardi lepingule arvestab Hageja intressi kasutatud krediidilimiidi pealt igapäevaselt (lepingu p 6.2). Kostja on kohustatud igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti Hagejale tagasi maksma. Limiidikontole maksete tegemist ei loeta püsimakse tasumiseks. Hageja debiteerib maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ja kannab saadud raha limiidikontole (p 6.7). Kui arvelduskontol ei ole Püsimakse debiteerimiseks piisavalt rahalisi vahendeid, siis on Hagejal õigus püsimakse debiteerida ka pärast maksepäeva (p 6.8). Debiteeritud intressi ja tasude võrra suureneb limiidikontol kasutatud krediidilimiit ja seeläbi konto omaniku rahaline kohustus Hageja ees (lepingu p 6.5). Pooled sõlmisid püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millise toimivaks krediidilimiidiks määrati 4000 krooni. Kostja on krediidilimiidi kasutamist valesti tõlgendanud. Kostja leiab, et sai krediiti 4000 krooni ja peab Hagejale tagastama ka ainult

2-13-23225 4000 krooni. Hageja selgitab, et 4000 krooni on kostja kasutuses maksimaalselt korraga. Hageja toob näite: kostja kasutab krediidilimiidist teatud aja jooksul 3000 krooni ning tagastab sellest hagejale 2000 krooni, siis saab Kostja uuesti kasutada 3000 krooni (40003000 + 2000 = 3000 krooni). Kui toimub püsimakse debiteerimine või kostja teeb ise kontole tagasimakseid, siis selle võrra väheneb kasutatud limiit ja kostjal on uuesti õigus vabalt limiiti kasutada senikaua, kui leping ja kaart on kehtivad. Teine näide: kostja kasutab 01.01.2012 kogu krediidi 4000 krooni ja tasub selle kõik korraga tagasi 02.01.2012 – siis on krediidilimiidil uuesti 4000 krooni ja 03.01.2013 saab Kostja jälle maksimaalselt määratud limiiti kasutada. Seega on kostjal võimalus ühes kuus lausa mitu korda kasutada määratud limiiti. Kasutatud limiidilt aga tuleb tasuda lepingujärgset intressi. Intressi arvestab Hageja aga igapäevaselt. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Juba lepingu täitmisel pidi Kostja arvestama asjaoluga, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ka siis, kui keegi kaotab töökoha, töötasu suurus väheneb vms. Hageja õigus leping üles öelda tuleneb nii poolte vahel sõlmitud lepingust kui ka seadusest ning kohustuste ebakorrektsel täitmised pidi Kostja sellise tagajärje saabumisega arvestama. Hageja on talunud Kostja poolset ebaregulaarset osamaksete tasumist. Kohtupraktika kohaselt Kostja ebaregulaarse tasumise talumine on Hageja poolt heas usus käitumine. Sellist käitumist saab taluda siiski vaid mõistlikul määral. Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-06 p-s 17 selgitanud “Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mida arvutatakse spetsiifilisel viisi. Intress kujutab endast kasutusaja pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest“. Seega on kostja kohustatud tasuma ka intressi. Hageja ja Kostja on tõepoolest pidanud kirjavahetust võlgnevuse tasumise teemal, kuid kirjalikke kokkuleppeid ei ole pooled sõlminud. Kostja on Hageja suhtes vaenulik ning keeldub põhiosa võlgnevusele lisandunud intresside ja viiviste tasumisest. Kostja on esitanud väljavõtted, mille kohaselt on toimunud tasumised võlgnevuse katteks. Hageja selgitab kostjale ja Kohtule, et Kostjal on sõlmitud mitu erinevat toodet (lepingut), milliste võlgnevuste katteks on võlgnevusi tasutud. Seega on Kostja ajanud ise segamini, millise lepingu katteks on tasumised toimunud. Konkreetse püsimaksega krediitkaardi lepingu katteks laekumised on kostja vastuse lisas nr 1 (Swedbank AS konto väljavõte). Tõepoolest on nimetatud kontolt laekunud just püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingusse. Toimiva lepingu numbriks oli 06-139269-EG. Krediidipanga väljavõttest aga nähtub, et kostja on tasunud hoopis teise lepingu, EGO katteks. EGO on Swedbank Liising AS järelmaksuga müügileping, mille lepingu nr on 299/246822. Seega ei kuulu antud tasumised käesolevasse tsiviilasja raamesse. Hagejaks on Swedbank AS mitte Swedbank Liising AS. Seega ei lähe Eesti Krediidipanga väljavõttel kajastatud tasumised vaidluse all oleva lepingul arvesse. Hageja esitab pooltevahelise kirjavahetuse, millise sisu kohaselt on kostja tasunud just Ego kaardi lepingu katteks võlgnevusi ning samuti kajastub antud kirjavahetusest kostja pahatahtlikkusest mitte tasuda intresse ja viiviseid kasutatud krediidilt, milline kohutus tuleb lepingust (Lisa 1). Hageja esitab kohtule krediidilimiidi väljavõtte lepingu sõlmimise ajast, milliselt väljavõttelt nähtub Kostja poolne krediidilimiidi kasutamine ja tagasimaksed (Lisa 2).

2-13-23225 Hageja hinnangul ei ole Kostja esitanud hagile ühtegi sisulist vastuväidet, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks või menetluskulude Hageja kanda jätmiseks. Kuna Hageja oli sunnitud kohtusse hagi esitama Kostjast tulenevatel põhjustel, siis on igati põhjendatud ka menetluskulude Kostja kanda jätmine.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja ei tunnista hagi. Kostja nõustub, et on sõlminud hagejaga krediitkaardi lepingu. Nimetatud lepingu alusel kanti hageja Swedbank AS poolt kostja arvele 4000,00 krooni (255,65 eurot). Kostja tunnistab, et aeg-ajalt tekkis tal makseraskusi õigeaegsete osamaksete tasumisel, kuid samas on teinud ta tagasimakseid kogusummas 503,05 euro eest (pangakontode väljavõtted lisatud). Kostja on teatanud hagejale oma makseraskustest ja on teinud hagejaga koostööd, sõlmides maksegraafikuid. Kostja tunnistab krediidi saamist suuruses 4000,00 krooni ja leiab, et 503,05 euro tasumisega on oma kohustused Swedbank AS ees täitnud. Kostja on tagasi maksnud saadud laenust oluliselt suurema summa s.o 223,00 % saadud laenust. Kostja on seisukohal, et hageja poolne nõue veel krediidivõlgnevuse tasumist summas 196,12 eurot on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas (TsÜS §86 lg l), kuna kohustuste väärtus on enam kui 2,2 korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest. Kostja R S tööl ei käija tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 241,52 eurot ja sotsiaaltoetus 44,75 eurot. Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt, palub kostja kohtul mitte rahuldada Swedbank AS hagiavaldust ja lugeda kostja poolt tasutud 503,05 euro maksmisega kohustused Swedbank AS eest täidetuks. Kostja arvates peaks menetluskulud jääma poolte endi kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja ei ole nõus asja lahendama kompromissiga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Pärnu Maakohtu 25.10.2013.a. määrusega määrati antud asjas kirjalik menetlus ning menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise lõpptähtpäevaks 11.11.2013.a. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 2.12.2013.
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et 16.09.2009 sõlmisid nad püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Hageja väitel tegi kostja krediitkaardiga tehinguid 185.07 euro väärtuses, kuid jättis maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et on saadud krediidi hagejale tagastanud oluliselt suuremas ulatuses. TsMS § 230 lg kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitel sõlmisid pooled vaidluse all oleva lepingu esmakordselt 15.09.2006. Tulenevalt lepingu punktist 11.1 kehtib kaart kaardile märgitud kalendrikuu viimase päevani (kaasa arvatud). Kaart väljastatakse maksimaalselt kaheks aastaks korraga. Kui konto omanik ja kaardi valdaja vastavad hageja poolt kehtestatud tingimustele, valmistab hageja enne kaardi kehtivusaja möödumist uue kaardi (lepingu p 11.2). Kuna poolte vaheline leping kehtis kuni 06.03.2012, siis on kostjale pikendatud kaart väljastatud veel kahel korral, mistõttu on hagile lisatud vaid viimase pikendamise leping. Vastavalt sõlmitud krediitkaardi lepingule arvestab hageja intressi kasutatud krediidilimiidi pealt igapäevaselt (lepingu p 6.2). Kostja on kohustatud igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti hagejale tagasi maksma. Limiidikontole maksete tegemist ei loeta püsimakse tasumiseks. Hageja debiteerib

2-13-23225 maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ja kannab saadud raha limiidikontole (p 6.7). Kui arvelduskontol ei ole Püsimakse debiteerimiseks piisavalt rahalisi vahendeid, siis on hagejal õigus püsimakse debiteerida ka pärast maksepäeva (p 6.8). Debiteeritud intressi ja tasude võrra suureneb limiidikontol kasutatud krediidilimiit ja seeläbi konto omaniku rahaline kohustus hageja ees (lepingu p 6.5). Pooled on sõlminud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millise toimivaks krediidilimiidiks määrati 4000 krooni. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on krediidilimiidi kasutamist valesti tõlgendanud. Kostja leiab, et sai krediiti 4000 krooni ja peab hagejale tagastama ka ainult 4000 krooni. Hageja on selgitanud, et 4000 krooni on kostja kasutuses maksimaalselt korraga. Hageja on toonud ka näite: kui kostja kasutab krediidilimiidist teatud aja jooksul 3000 krooni ning tagastab sellest hagejale 2000 krooni, siis saab kostja uuesti kasutada 3000 krooni (4000-3000 + 2000 = 3000 krooni). Kui toimub püsimakse debiteerimine või kostja teeb ise kontole tagasimakseid, siis selle võrra väheneb kasutatud limiit ja kostjal on uuesti õigus vabalt limiiti kasutada senikaua, kui leping ja kaart on kehtivad. Teine näide: kostja kasutab 01.01.2012 kogu krediidi 4000 krooni ja tasub selle kõik korraga tagasi 02.01.2012 – siis on krediidilimiidil uuesti 4000 krooni ja 03.01.2013 saab kostja jälle maksimaalselt määratud limiiti kasutada. Seega on kostjal võimalus ühes kuus lausa mitu korda kasutada määratud limiiti. Kasutatud limiidilt aga tuleb tasuda lepingujärgset intressi. Intressi arvestab hageja aga igapäevaselt. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja on esitanud oma konto väljavõtted, mille kohaselt on toimunud tasumised käesoleva võlgnevuse katteks /t.l. 53-74/. Hageja väitel on aga kostjal sõlmitud mitu erinevat toodet (lepingut), milliste võlgnevuste katteks on võlgnevusi tasutud, seda näitavad ka kostja kontol toimunud arveldused. Seega on kostja ajanud ise segamini, millise lepingu katteks on tasumised toimunud. Vaidlusaluse püsimaksega krediitkaardi lepingu katteks laekumised on kajastatud kostja Swedbank AS konto väljavõttel /t.l. 53,54/, millest nähtuvalt on nimetatud kontolt laekunud maksed just püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel. Toimiva lepingu numbriks oli 06-139269-EG. Eesti Krediidipanga väljavõttest aga nähtub /t.l. 55-74/, et kostja on tasunud hoopis teise lepingu, EGO katteks. EGO on Swedbank Liising AS järelmaksuga müügileping, mille lepingu nr on 299/246822. Seega ei kuulu antud tasumised käesolevasse tsiviilasja raamesse. Hagejaks on Swedbank AS mitte Swedbank Liising AS. Seega ei lähe Eesti Krediidipanga väljavõttel kajastatud tasumised vaidluse all oleva lepingul arvesse. Hageja esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub /t.l. 81/, et kostja on tasunud just Ego kaardi lepingu katteks võlgnevusi ning samuti kajastub antud kirjavahetuses kostja eitav suhtumine kohustusse tasuda intresse ja viiviseid kasutatud krediidilt, milline kohustus tuleneb pooltevahelisest lepingust. Hageja esitatud kostja krediidilimiidi konto väljavõttest vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajast 28.08.2006-06.03.2013 nähtub kostja poolne krediidilimiidi kasutamine ja tagasimaksed /t.l. 82-85/ ning osamaksete ebaregulaarne tasumine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-06 p-s 17 selgitanud, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mida arvutatakse spetsiifilisel viisi. Intress kujutab endast kasutusaja

2-13-23225 pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest. Seega on kostja kohustatud tasuma ka intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja panga hinnakirjas sätestatud määrale. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kohta kostja konto väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Kohus leiab eelneva alusel, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlgnevus 196.12 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest so 24.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni määraga EKP intress + 7% aastas summalt 185.07 eurot.

7.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja