Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nõustumise väljendamiseks pidi kostja tasuma hagejale kokkuleppe sõlmimise tasu 20 eurot. 14.09.2012 ja edaspidi on kostja kinnitanud nimetatud kokkulepet graafiku sõlmimise tasuga. Kokkuleppe alusel on kostja tasunud kahe kuu osamaksed kokku summas 125,87 eurot. Hageja hinnangul on kokkuleppe näol tegu konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja vastus Kostja hinnangul on hagi põhjendamatu ja tõendamata. Hageja peab tõendama, et kostja on hagejale võlgu, samuti tõendama võla, intresside ja viiviste suuruse ja esitama vastava arvestuse. Kostja ja laenuandja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku laenulepingut. Laenulepingu üldtingimusi ei ole kostja allkirjastanud. Kostja tunnistab, et ta võttis laenu Placet Group OÜ-lt, kuid ei ole nõus sellega, et ta ei ole laenu koos intressidega tagastanud. Samal päeval laenusumma kostjale ülekandmisega esitas Placet Group OÜ laenu tagastamiseks arve nr XXX, mille kohaselt soovis laenuandja, et kostja tasuks intressi 288 eurot. Kostja maksis tagasi põhivõla 300 eurot ja intresse 246,40 eurot ning kuna poolte vahel puudub laenuleping, tuleb asuda seisukohale, et kokkulepitud intresside suurus on 246,40 eurot. Hageja peab tõendama, et kostja on kohustatud maksma laenuandjale täiendavalt intresse 41,60 eurot. Kostja ei nõustu, et 24.07.2012 seisuga oli kostjal tasumata laenu põhiosa 75 eurot, intressid 52,75 eurot ja viivised. Kostja vaidleb vastu nõutavate viiviste suurusele kuivõrd laenulepingut sõlmitud ei ole, tuleks viiviste nõudmisel lähtuda VÕS § 113 viivisemäärast. Nõue summas 102,25 eurot, mis tuleneb kõrvalkuludest meeldetuletuste ja teadete saatmisele, on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei tunnista, et ta on sõlminud lepingu XXX, hageja ei ole esitanud allkirjastatud lepingut. Kostja on teinud arve nr XXX alusel hagejale makse summas 125,87 eurot, nimetatud maksekorraldus oli tehtud ekslikult ja kostja on seisukohal, et hageja peab kostjale nimetatud summa tagastama. Kostja palub kohtul kohustada hagejat esitama kohtule isikusamasuse tuvastamise ankeedi originaal. Kostja ei mäleta, et oleks allkirjastanud ankeedis olnud lause „olen tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustun nende täitmisega“ ning leiab, et nimetatud lause on lisatud ankeeti tagantjärgi. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Kostja peab tõendama kohustuse puudumist hageja ees. Laenuleping on sõlmitud vaatamata allkirja puudumisele, kuna lepingu kohaselt loetakse leping sõlmituks kui laenuandja teeb positiivse laenuotsuse ja teavitab sellest taotlejat ja taotleja isikusamasus on tuvastatud. Kuna leping on sõlmitud, on alusetu ka kostja väide, et kokkulepitud intress on 246,40 eurot. Hageja nõuabki viiviseid VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja ei nõustu ka väitega, justkui pole kostja lepingut XXX sõlminud. Nimetatud lepingu alusel on kostja tasunud kaks osamakset, lepinguga nõustumine on aktsepteeritud osamaksete ja lepingu sõlmimise tasu maksmisega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr XXX (t lk 45), mille alusel kostja on hagejale tasunud 125,87 eurot (t lk 41-42, 74-75). Hageja hinnangul on nimetatud lepingu näol tegu konstitutiivse võlatunnistusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegu on

konstitutiivse võlatunnistusega, kuivõrd lepingu tingimustest nähtuvalt võetakse lepinguga iseseisev kohustus, mitte ei tunnistata juba olemasolevat kohustust. Käesoleval juhul on võlatunnistuse näol aga tegu tühise tehinguga. VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 4 järgi asendab tehingu kirjalikku vormi tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 80 lg 1). TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Võlatunnistus ei ole allkirjastatud ega notariaalselt tõestatud või kinnitatud, seega on rikutud võlatunnistusele sätestatud vorminõuet ning võlatunnistuse näol on tegu tühise tehinguga. Tehingut ei muuda kehtivaks see, et kostja on asunud tühise tehingu alusel kohustust täitma. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna nõude aluseks olev võlatunnistus on tühine, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr XXX ning nimetatud leping on tühine, jätab kohus asjassepuutumatutena tähelepanuta kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga seonduvad väited ja tõendid, samuti kostja taotluse isikusamasuse tuvastamise ankeedi originaali väljanõudmiseks hagejalt. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.