Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-1277
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liige XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Variku (e-post [email protected]) Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siret Siilbek ([email protected]) Kostja II: XXXOÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Peeter Sepper (isikukood 35409242735, Kotzebue 9, Tallinn, [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2013.a.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi
taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 10.01.2013 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ 15.11.2007 laenulepingu, mille kohaselt laenas XXXOÜ XXXOÜ-le (pankrotis) 5 000 000 krooni (319 558,24 eurot). Laenu tagasimaksmise tähtaeg koos intressidega oli 15.11.2010. XXXOÜ (pankrotis) laenu ei tagastanud. XXXOÜ (pankrotis) võlgnevus XXXOÜ ees XXXOÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise hetkeks oli 808 482,35 eurot, millest põhivõlgnevus oli 319 558,24 eurot, intressid 76 693,98 eurot ning viivised 412 230,13 eurot. XXXOÜ pankrot kuulutati välja 31.08.2012 (tsiviilasi nr 2-12-3165). XXXOÜ esitas 11.12.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite XXXOÜ nõudele. XXXOÜ esitas 10.01.2013 hagi XXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena. Kostja I vastuväited Kostja I hagi ei tunnista ja leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded on alusetud. Hüpoteegileping on globaalse tagatiskokkuleppena heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine või alternatiivselt vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja I on seisukohal, et hageja poolt kohtumenetluses esitatud täiendav dokumentatsioon nõude tagasimaksmise osas tuleb jätta pankrotiseaduse § 107 alusel tähelepanuta. Kostja I selgitab, et hageja on kohtule esitanud muuhulgas 15.11.2007 sõlmitud laenulepingu kaks lisa, mis väidetavalt on sõlmitud vastavalt 15.04.2008 ja 15.01.2009. Vastavate lisade sisuks on algse laenu tagasimaksmise tähtaja 05.04.2008 pikendamine. Kostja I juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud lisasid ei esitatud pankrotimenetluses nõude esitamisel vaatamata sellele, et XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur palus esitada kõik nõude aluseks olevad dokumendid. Eeltoodu alusel on kostja I seisukohal, et hageja nõude aluseks on 15.11.2007 sõlmitud laenuleping, milles on märgitud laenu tagasimaksmise tähtajaks 15.04.2008. Kostja I märgib, et kuivõrd hageja esitas 15.04.2008 sissenõutavaks muutunud nõude 13.09.2012 XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, siis on vastav nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 alusel aegunud, mistõttu esitas XXXOÜ 11.12.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ka vastuväite. Lisaks eeltoodule leiab kostja I, et isegi kui nõue laenu tagastamiseks oleks realiseeritav, on hageja nõutud viivised ebamõistlikult suured. Kostja I juhib tähelepanu asjaolule, et antud juhul ületab viivisenõue põhivõlgnevust 92 671,98 euro võrra. Kostja taotleb kohtult võlaõigusseaduse § 162 lg 1 alusel viiviste ja intresside vähendamist mõistliku suuruseni. Kostja I leiab, et hagejal ei saa olla tekkinud sellises summas kahju, mis vastab nõutavate intresside ja viiviste suurusele. Kostja I märgib lisaks, et viiviste nõudmine, mis ületab põhivõlgnevuse summat ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited Kostja II vaidles 11.12.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu osaliselt, täpsemalt summas 169 365,87 euro ulatuses põhjusel, et selle summa võrra ületavad viivised põhinõuet. Vaatamata asjaolule, et hageja pole esitanud kostja II osas hagi alust ega eset, esitab kostja II järgmised sisulised vastuväited hagile. Kostja II tunnistab hageja nõuet
osaliselt, s.o summas 639 116,48 eurot. Viivisenõuet 169 365,87 euro ulatuses kostja II ei tunnista, kuivõrd vastava summa ulatuses ületavad viivised põhivõlgnevuse summa ja hageja pole esile toonud asjaolusid, millega oleks põhjendatud sellises summas viiviste nõudmine. Kostja II palub kohtukulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja II jätta hagi menetlusse võtmata või jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu 31.08.2012 otsusega on välja kuulutatud võlgniku XXXOÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetatud Peeter Sepper. 11.12.2012 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul pandi kaitsmisel hageja nõue summas 808 482,35 eurot, mis koosnes põhisummast 319 558,24 eurot ja intressidest perioodi 15.11.2007 kuni 15.11.2010 eest 76 693,98 eurot ning viivistest alates 16.11.2010 kuni 31.08.2012 võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 412 230,13 eurot. Hageja nõudele vaidles kostja I vastu täies ulatuses ja kostja II osaliselt, summas 169 365,87 eurot. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on laenulepingust tulenev kehtiv nõue võlgniku pankrotimenetluses, mis peaks kuuluma tunnustamisele I rahuldamisjärgu nõudena. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus ei nõustu kostja I seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohtumenetluses lubatud nõude tunnustamise menetluses esitada uusi tõendeid. Kohus leiab, et nõude tunnustamise hagi vaadatakse läbi hagimenetluses ja seadus ei keela hagejal kohtumenetluses täiendavate tõendite esitamist lisaks nendele, mis esitati pankrotimenetluses. Küll on aga võlausaldaja seotud pankrotimenetluses esitatud nõudega, kuna saab kohtule esitada üksnes nõude, mille ta esitas pankrotimenetluses. Nimetatu tuleneb PankrS §-st 107, mille kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus on seisukohal, et sama aluse all antud sätte mõttes tuleb käsitleda faktilisi asjaolusid, millele võlausaldaja tugines nõuete kaitsmise koosolekul. Käesoleval juhul on hageja 13.09.2012 nõudeavaldusega tõendatud, et hageja esitas pankrotimenetluses 15.11.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude, märkides, et laenu tagastamise kuupäev koos intressidega pidi olema hiljemalt 15.11.2010. Ka on võlausaldaja nõudeavalduses arvestanud intresse kuni 15.11.2010 ja viiviseid alates 16.11.2010. Kohtumenetluses nõude tunnustamisel on hageja tuginenud samadele faktilistele asjaoludele. Seega on hageja esitanud sama nõude, mille esitas kaitsmiseks võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekule ja ei ole oma nõuet kohtumenetluses laiendanud. Hageja 15.04.2008 lisaga laenulepingule on tõendatud, et laenulepingu tähtaega on pikendatud kuni 15.01.2009 ja 15.01.2009 lisaga on pikendatud laenulepingu tähtaega kuni l5.11.2010. Kohtul ei ole käesoleval juhul alust kahelda antud tõendite usaldusväärsuses, vaatamata asjaolule, et laenulepingu lisasid
õigeaegselt koos nõudeavaldusega pankrotimenetluses ei esitatud. Seega asub kohus seisukohale, et pooled on laenulepingut pikendanud kuni 15.11.2010, mistõttu muutus võlgniku kohustus sissenõutavaks täies ulatuses alates 16.11.2010. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd võlgniku pankrot kuulutati välja 31.08.2012, ei ole hageja nõue TSÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenu põhisumma 319 558,24 eurot on tasumata täies ulatuses. Seega tuleb nimetatut tunnustada. VÕS § 397 lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vaidlus puudub selles, et võlgnik on osaliselt laenulepingust tulenevaid makseid teinud, mis on laenulepingu p 3.1 alusel arvestatud intresside katteks. Tulenevalt laenulepingu punktist
PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. 19.07.2010 sõlmitud hüpoteegi üleandmise, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ja kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu muutmise ja hüpoteegikande muutmise lepinguga on tõendatud, et võlgniku varale on seatud hüpoteek hageja kasuks. Antud lepingu p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohtumenetluses on hageja 15.11.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude olemasolu võlgniku vastu tõendamist leidnud. Võlgniku laenulepingust tulenev kohustus hageja ees oli hüpoteegi seadmisel täitmata. Seadus ei keela pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist hiljem ka tagatise seadmises kokkuleppimist. Samuti ei tulene seadusest, et hüpoteek peaks tagama kindlat nõuet. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest kohus võiks teha järelduse, et 19.07.2010 sõlmitud kokkuleppe näol oleks tegemist heade kommete või hea usu vastaselt sõlmitud tagatiskokkuleppega. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja nõue tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.