Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Helenelund OÜ (likvideerimisel) esitas kohtule 19. septembril 2013 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Helenelund OÜ (likvideerimisel) põhitegevusalaks puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Üldise majandussituatsiooni halvenemise tõttu Eestis tekkisid Helenelund OÜ-l (likvideerimisel) majandusraskused juba 2010 sügisperioodil, mis alguses olid ajutise iseloomuga. Makseraskused süvenesid 2011 alguses. Käibevahendite mittelikviidsus suurendas ettevõtte majandusraskusi. Tekkinud võlgnevuse suurenemine ja maksekohustuste järsk tõus (Maksu- ja Tolliameti üksikjuhtumi revideerimine, maksuvõla hüppeline suurenemine) tingis ettevõttes muudatuste tegemise: võõrandamise kolmandatele isikutele või saneerimislikvideerimismenetluse alustamise. Osanik otsustas 31.05.2011 ettevõtte majandustegevuse lõpetada ja alustada likvideerimismenetlust. Määratud likvideerijal ei õnnestunud ettevõtte majandustegevust tervendada, tasuda maksukohustusi ja tuli võtta vastu otsus pankrotiavalduse esitamiseks kohtule. Helenelund OÜ (likvideerimisel) märkimisväärne põhivara puudub. Ettevõte tegutses renditud pindadel ja kasutas majandustegevuse arendamiseks kolmandatelt isikutelt soetatud materiaalseid vahendeid. Rahalised vahendid võivad küll suureneda perspektiivis kolmandatele isikutele tasutud ettemaksude tagasisaamise arvel, kuid laekumine on ebatõenäoline. Helenelund OÜ (likvideerimisel) varade bilansiline jääkväärtus on ca 110 eurot, arvestuslik väärtus ca 30 eurot (kasutatud arvuti). Riigimaksudena on võlgnevus 11 798,83 eurot, millele lisanduvad viivised-intressid 8519,61 eurot. Hankijatele, kolmandatele isikutele ega töövõtjatele võlgnevust ei ole. Tegemist on Helenelund OÜ (likvideerimisel) alalise maksejõuetusega. Tartu Maakohus nimetas 7. oktoobri 2013 määrusega Helenelund OÜ (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Ülli Adamsoni. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Helenelund OÜ (likvideerimisel) on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Helenelund OÜ (likvideerimisel) on registreeritud äriregistris 11.08.2008. Osakapital suurusega 2684,29 eurot vastab Helenelund OÜ (likvideerimisel) põhikirjas sätestatule. Juhatuse liige Vallo Järve täidab juhatuse liikme ülesandeid alates 05.11.2008. Äriregistri kande kohaselt on osanik 12.05.2011 võtnud vastu otsuse ühing lõpetada. Likvideerijal Peeter Uppinil on kehtiv seos 25 juriidilise isikuga, kus Peeter Uppin on osanik (kaks äriühingut), likvideerija (kuus äriühingut), dokumentide hoidja (18 äriühingut). Helenelund OÜ (likvideerimisel) on esitanud majandusaasta aruande äriregistrile ainult ühe tegutsemisperioodi kohta (aasta 2009). Majandusaasta 2009. aasta tegevusaruandes kirjutas juhatus: „Helenelund OÜ põhitegevus 2009. a oli saematerjali ost-müük ja vahendus. Aasta müügitulu oli 1 780 345 krooni. Kaupasid müüdi Eestis ja Soomes. Masinaid ja seadmeid 2009. aastal ei soetatud. Töötajaid oli 2009. aastal keskmiselt 0,5. Töötajatega seotud kulud summas 18 028 krooni. Juhatuse liikmetele tasu ei makstud. Tegevusplaanid ja –suunad järgnevaks perioodiks on: 2010. aastal jätkatakse samadel tegevusaladel.“ Müügitulu on olnud Helenelund OÜ-l (likvideerimisel) 2009. aastal 1 780 345 krooni, 2008. aastal on müügitulu puudunud ja alates aastast 2010 andmed käibe kohta puuduvad. Müügitegevusest ülevaadet võimaldavaid dokumente likvideerija ajutisele pankrotihaldurile esitanud ei ole. Maksuja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrist on Helenelund OÜ (likvideerimisel) kustutatud alates 31.05.2011.

Esimesel tegutsemisaastal (2008) oli äriühingu kahjumiks 32 171 krooni, aastal 2009 oli kahjumiks 129 024 krooni. Seega majanduslikult tulutoovat äritegevust ei ole Helenelund OÜ-l (likvideerimisel) kunagi olnud. Võlgniku raamatupidamisarvestust ei ole peetud korrektselt. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamisregistreid ja dokumendid on esitatud kaustades vaid osaliselt majandustegevust kajastavad. Likvideerimismenetluses ei ole koostatud algbilanssi. Äriseadustiku § 171 lõikest 1 tulenevalt on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustus juhatusel, muuhulgas juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot (äriseadustiku § 171 lg 2 p 1). Helenelund OÜ (likvideerimisel) netovara oli bilansipäeva 31.12.2008 seisuga 9829 krooni ja 31.12.2009 seisuga miinus 119 195 krooni. Seega ei ole Helenelund OÜ (likvideerimisel) netovara olnud nõuetekohane kummalgi aruandeaastal, langedes 2009. aasta bilansipäeva seisuga negatiivseks märkimisväärses ulatuses. Võlgniku viimased pangatehingud toimusid novembris 2010, seega kolm aastat tagasi. Pangast saadud kontoväljavõttest ilmneb, et perioodil 01.07.2010 kuni 18.11.2010 kontole laekunud 949 502,08 kroonist kanti edasi Sametine OÜ pangakontole 552 645,16 krooni, mis on laekumistest 58,20%. 2010. aasta esimesel poolaastal oli samuti kantud OÜ-le Sametine märkimisväärseid summasid. Lisaks on võetud suurte summadena välja sularaha ning tehtud ettemakseid (näiteks Janno Vahtrale 15.10.2010 summas 67 500 krooni ja 22.10.2010 summas 14 318 krooni), mille sisu ja edasine tagasilaekumine on selgusetu, kuna puudub vajalik dokumentatsioon. Sametine OÜ (registrist kustutatud) juhatuse liige oli aastal 2010 Peeter Uppin. Sametine OÜ pankrotimenetlust lõpetavas määruses ei ole käsitletud viimaste tegutsemisaastate müügitulu konkreetselt. On nimetatud, et Sametine OÜ peamiseks tegevusalaks on olnud põllumajandussaaduste ost, müük ja vahendus, majutusteenuste pakkumine ning kaubanduslik vahendustegevus. Kõik nimetatud tegevusalad nõuavad majandustegevuse registri registreeringut, seda Sametine OÜ-l olnud ei ole. Kuna andmed on vastukäivad ja puudulikud, jääb arusaamatuks, miks on Helenelund OÜ (likvideerimisel) üle poole oma laekunud vahenditest kandnud majandustegevuse lõpetamisele eelnenud poolaastal üle Sametine OÜ pangakontole. Vara Võlgnik on oma pankrotiavalduses avaldanud, et Helenelund OÜ (likvideerimisel) on varatu. 31.12.2009 bilansipäeva seisuga on olnud Helenelund OÜ (likvideerimisel) kassas 5540 krooni (354,07 eurot). 2010. aastal on pangast võetud välja (I poolaasta pangaväljavõte) sularaha 410 500 krooni (26 235,73 eurot). Kuna likvideerija ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile mingeid kassa väljamineku dokumente, ei ole ajutisel pankrotihalduril alust eeldada muud kui et pangast kassasse viidud raha on tänaseni juhatuse liikme valduses või antud üle likvideerijale likvideerimismenetluse alguses. Lisaks on 12.11.2010 laekunud notariaalse lepinguga äriühingu kassasse 150 000 krooni. Pangakonto väljavõtte ja notariaalse müügilepinguga on tõendatud raha jõudmine äriühingu kassasse, ent puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kuidas sularaha on kasutatud. Kokku on kassajääk kuni (31.12.2009 bilansipäeva seisuga 354,07 eurot + pangakontolt aasta jooksul sularaha välja võetud 26 235,73 eurot + kinnisasja müügist laekunud 9586,75 eurot) 36 176,55 eurot. Likvideerija ei ole andnud selgitusi ega esitanud dokumente, et oleks võimalik teha kindlaks, milles seisnesid bilansis kajastatud nõuded, ettemaksed ning varud (nõuded ostjate vastu 482 359 krooni, ettemaksed 250 869 krooni, tooraine ja materjal 60 701 krooni ja müügiks ostetud kaubad 68 498 krooni). Ajutisele haldurile antud informatsioonist ja dokumentidest ei tulene, nagu oleks Helenelund OÜ-l (likvideerimisel) realiseerimisväärtust omavat vara. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud selgelt tagasivõidetavaid tehinguid.

Võlad

Pankrotiavalduse kohaselt on Helenelund OÜ-l (likvideerimisel) võlg Maksu- ja Tolliameti ees 20 318,44 eurot. Maksuvõlgade tõendi kohaselt on maksuvõlg kokku 20 608,68 eurot. Menetluse raugemine Ajutine haldur on tuvastanud, et Helenelund OÜ (likvideerimisel) muutus püsivalt maksejõuetuks 2010. aasta suvel, sellest ajast peale on äriühing maksuvõlglane. Tõsiseltvõetavad ei ole likvideerija väited, et likvideerimismenetluse ajal pidas ta läbirääkimisi äriühingu taaskäivitamiseks vene investoritega. Kui äriühingu juhtide sooviks on majandustegevust jätkata, ei algatata likvideerimismentelust. Likvideerijal oli kohustus esitada pankrotiavaldus viivituseta kohe likvideerimismenetluse alguses. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on likvideerija poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud. Ajutise halduri hinnangul on Helenelund OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik majandamine (ei saa välistada raskeid juhtimisvigasid). Pankrotiavaldus on küll esitatud hilinenult – netovara oli negatiivne ja suutmatus kohustusi täita ilmne juba rohkem kui aasta tagasi, ent pankrotiavalduse esitamisega hilinemine ei põhjustanud maksejõuetust. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara suurendada. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 30.10.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Helenelund OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Helenelund OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Peeter Uppini. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 780 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 30 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13 tundi tunnitasuga 60 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Ülli Adamsonile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 780 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 30 eurot. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Juristid. Ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt Helenelund OÜlt (likvideerimisel) ja likvideerijalt Peeter Uppinilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.