lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-19479/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-19479/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1580
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
OAS § 31 lg 1, 2KarS § 118Raske tervisekahjustuse tekitamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKarS § 121Kehaline väärkohtlemineTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-19479

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-19479

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

3588,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12, 15092 Tallinn), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn, e-post [email protected]) 24.10.2013

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

Hageja lepinguline esindaja Pille Martin Kostja määratud korras esindaja Natalia Lausmaa

Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 3588,58 eurot ja menetluskulud.

2-13-19479

2.Harju Maakohtu 30.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6291 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver XXXsai raskeid kehavigastusi. Kohtuotsus on jõustunud 07.11.2012. Vägivallakuriteo ohver esitas Põhja Pensioniametile 13.03.2012 ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Põhja Pensioniameti 09.05.2012 otsusega nr X määrati XXX püsivast töövõimetusest ning ravikulude hüvitamiseks tulenev riiklik hüvitis ajavahemikul 30.05.2011-28.02.2013 summas 3588,58 eurot. XXX on Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 19.04.2012 otsusega nr X alates 30.05.201131.03.2013 tuvastatud püsiv töövõimetus 100%, põhjus vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja ei ole isikuks, kes oleks kannatanule üliraske kehavigastuse tekitanud. Kostja on süüdi mõistetud KarS § 121 järgi, mille sisuks on teise isiku kehaline väärkohtlemine, löömine, peksmine või muu kehaline väärkohtlemine. Raske või üliraske kehavigastuse tekitamine kvalifitseeritakse KarS § 118 järgi, selle sätte järgi XXX aga süüdi mõistetud ei ole. Kriminaalasjas nr 11230105379 eeluurimisel kogutud materjalidest; väljavõttest haigusloost nr XXX, samas asjas teostatud kohtu-meditsiinilise ekspertiisi arvamusest ja tunnistaja X seletustest ilmneb, et XXX sai üliraske peatrauma 10.04.2011 õhtul tema elukoha trepikojas asetleidnud ülemiselt korruselt trepiplatvormile kukkumise tagajärjel, mille tagajärjel kannatanu üliraske vigastusega hospitaliseeriti kiirabi poolt kell 22.45. Eksperdiarvamuse punktis 2 märgitakse, et kannatanu XXX oli samal päeval, varem pöördunud ise kiirabisse pindmise peahaavaga. Kriminaalasjas XXX esitatud süüdistuse kohaselt süüdistati teda mitte üliraske keha-vigastuse tekitamises, s o mitte XXX üliraske peatrauma tekitamises, vaid selles, et tema 10.04.2011.a. k. 15.00 paiku vastastikuse tüli käigus tekitas XXX kerged keha-vigastused. Pärast seda kukkus XXXjuba edasise trepikojas toimunud tõuklemise tagajärjel trepist alla, mille tagajärg oli üliraske peavigastus. XXX selles tõuklemises ei osalenud. Seega puudub põhjuslik seos kostja XXX tegevuse ja tagajärje - üliraske kehavigastuse saabumise vahel kannatanu XXX. mistõttu ei ole kostjal seadusele tuginevat kohustust XXX üliraske kehavigastuse ravimise kulutusi hüvitada., kuna tema ei ole neid kehavigastusi tekitanud. Mitte ühtegi teist isikut XXX üliraske kehavigastuse tekitamise eest süüdi ei ole mõistetud. Kostja on arvamusel, et kannatanu lähedased, kes Ohvriabi seaduse alusel hüvitise nõude Sotsiaalkindlustusametile esitasid, pidid olema täpselt kursis tegelike asjaoludega ning teadma seda, et XXXüliraske kehavigastuse tekitamise eest süüdi ei mõistetud ning et XXX puudus tegelikult selle kriminaalasja raames õigus Ohvriabi seaduse alusel hüvitist saada. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud
7.Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-291 mõisteti kostja süüdi KarS § 121 järgi (tl 109-110). Otsus on jõustunud 07.11.2012. Puudub vaidlus, et vägivallakuriteo ohver XXX on saanud üliraske ajutrauma 10.04.2011, mille tagajärjel on tuvastatud ohvril Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 19.04.2012 otsusega nr X alates 30.05.2011 – 31.03.2014 püsiv töövõimetus 100% (tl 15-16).

2-13-19479 Puudub ka vaidlus, et vägivallakuriteo ohver esitas Põhja Pensioniametile 13.03.2012 ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks ning, et Põhja Pensioniameti 09.05.2012 otsusega nr X määratu XXX püsivast töövõimetusest ning ravikulude hüvitamiseks tulenev riiklik hüvitis ajavahemikul 30.05.2011-28.02.2013 summas 3588,58 eurot (tl 6-10).

8.OAS § 31 lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus (OAS § 31 lg 2).
9.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse.
10.Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10).
11.Vastavalt Harju Maakohtu 30.10.2012 otsusele kriminaalasjas nr 1-12-291 on kostja süüdi tunnistatud KarS §-s 121 järgi, mis sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohtule on esitatud järgmised tõendid väljavõte haigusloost nr XXX (tl 63), isiku ekspertiisiakt nr 150, 10.11.2011 (tl 64-68), tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 11230105379 (tl 69-71), XXX süüdistusakt (tl 72-75). Süüdistusaktist ja ekspertiisiaktist nähtub, et XXXsuhtes on menetlust alustatud, et 10.04.2011 kella 15 paiku aadressil XXX, Paldiski asuva korteri esikus tekkis konflikt XXX ja XXX vahel, mille käigus XXX lõi korduvalt kannatanut haamriga pea- ja kehatüve piirkonda. Uurimisega on tuvastatud, et XXX, 10.04.2011 kella 15.00 ajal, viibides korteris aadressil Paldiski, XXX, lõi tekkinud tüli käigus XXXt haamriga mitte vähem kui kaks korda ülekeha piirkonda (õlga) ja pähe, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, seega XXXteise inimese löömisega pani toime kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
12.10.04.2010 õhtupoolikul konflikt jätkus sama maja trepikoja koridoris XXXelukaaslase XXX ja kannatanu vahel ning tõuklemise käigus XXXkukkus trepis alla. 10.04.2011 õhtul toimetati XXXSA PERH Regionaalhaigla neuroloogia osakonda eluohtliku peatraumaga. XXX ja kannatanu vahelist tõuklemist, mille tagajärjel kannatanu kukkus trepist alla kinnitab ka tunnistaja XXX. Ekspertiisiakti kohaselt XXX hospitaliseeriti 10.04.2011 kell 22.25 erakorraliselt kiirabi poolt ja XXX tuvastati põrutushaav vasakul kiiru piirkonnas, koljuluude murrud vasakul peapoolel, peaajupõrutus kolletega valdavalt paremas suurajupoolkeras ning parempoolne kõvakelmealune verevalum, mis võis olla saadud kukkumisel vasaku peapoolega vastu kõva tömpi pinda, võimalik, et trepilt kukkumise käigus. Samuti esines XXX ninaluude murd, mis võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega (nt rusikaga), kuid täielikult ei saa ka välistada sellise vigastuse saamist raskes alkoholijoobes kukkumisel vastu kõva tömpi pinda. Eksperdiarvamusest nähtub ka, et XXX pöördus samal päeval enne hospitaliseerimist ise kiirabisse pindmise peahaavaga, mille täpsem lokalisatsioon haigusloost ei selgu, mistõttu ei ole võimalik vigastuse tekkemehhanismile kohtumeditsiinilist hinnangut anda. Tegemist ei ole eluohtliku tervisekahjustusega ning paraneb nelja nädala piirides.

2-13-19479 Eluohtlikuks tervisekahjustuseks on peaajutrauma koos kaasneva ajutursega, mis saadi tänu kukkumisele. Vigastused on märgitud haigusloos.

13.Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja ei ole tekitanud vägivallakuriteo ohvrile XXX eluohtlikku tervisekahjustust ning kostjat ei ole ka kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-6291 süüdi tunnistatud XXX eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, vaid on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi, mille sisuks on teise isiku kehaline väärkohtlemine, löömine, peksmine või muu kehaline väärkohtlemine. Hageja ei ole tõendanud, et XXX on tekitanud kannatanuile XXX ülirasked kehavigastused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub põhjuslik seos kostja XXX tegevuse ja tagajärje - üliraske kehavigastuse - saabumise vahel kannatanu XXX.
14.XXX on makstud hüvitist tulenevalt töövõimetusest ning ravikulude hüvitamiseks seoses eluohtliku tervisekahjustusega. Kuna puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel, seega ei ole kostjal seadusele tuginevat kohustust XXX üliraske kehavigastuse ravimise kulutusi hüvitada. Seega on kahju hüvitamise eeldus täitmata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 23.05.2013 kohtumäärusega on antud kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, tuleb ka riigi õigusabist tulenevad kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
17.Tsiviilasja hind juhindudes TsMS § 124 lg 1 on 3588,58 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval