Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2013, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-32624
Tsiviilasi
AS Eesti Energia hagi P P vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Eesti Energia, rk 10421629, asukoht: Laki 24, 12915 Tallinn; esindaja Erik Salur Kostja: P P, ik xxxx, elukoht: xxxx 1044.59 eurot
Hagihind Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista P P’alt AS-i Eesti Energia kasuks võlgnevuse katteks 626.39/ kussada kakskümmend kuus 39/ eurot põhivõla katteks ja 142.50 /ükssada nelikümmend kaks 50/ eurot viivise katteks eurot. Välja mõista P P`alt AS` Eesti Energia kasuks tasumata põhivõlalt (626.39 eurot) viivis 0,1% päevas alates 30.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS-i kontole 10002059413005 SEB-`s, 1180005555 Swedbank`is, 332099000006 Sampo Pank või 17000115797 Nordea Pank, viitenumbriga 68224808994.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt P P`alt hageja AS` Eesti Energia kasuks välja menetluskulude katteks 150 eurot /ükssada viiskümmend/. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja hageja nõue. 29.10.2013 esitas AS Eesti Energia Viru Maakohtule hagiavalduse P P vastu võlgnevuse 768.89 euro nõudes. Eelnevalt oli AS Eesti Energia esitanud P P vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuivõrd võlgnik soovis esitatud vastuväites maksegraafikut ja avaldaja ei ole maksekäsu menetluses selleks soovi avaldanud. Eesti Energia AS ja kostja vahel on sõlmitud elektri- ja elektrienergia lepingud nr 6730981751 ja 6730981761. Tulenevalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimuste p 9.8 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.11 kohaselt kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid ostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole.
Lepingust tulenev põhivõlgnevus on kostjal 626.39 eurot. Hagiavalduse esitamise kuupäevaga 29.10.2013 on sissnõutavaks muutunud viivis summas 142.50 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 162 lg 1 ja 2 ; 173 lg 1 ja 367. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – lepingud, võrgulepingu tüüptingimused, kostjale väljastatud arved. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid toimetati kostjale kätte 06.11.2013. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 20.11.2013. TsMS § 394 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on nimetatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi, jättes tasumata talle edastatud elektrienergia ja osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas 150 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist.
(digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Marika Leimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.