Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
5.11.2013 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-32994
Hagi ese
Kahju hüvitamise nõue
Hagi hind Menetlusosalised
1725.29 eurot Hageja: AS Inges Kindlustus 10089395 asukoht: Tallinn, Raua
Esindaja: Kaspar Vahtre e-post: [email protected] Kostja: Rapla Vallavalitsus 75023361 asukoht: Rapla, Viljandi mnt.17 e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Rapla Vallavalitsuselt (75023361) AS Inges Kindlustus (10089395) kasuks 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot ja 65 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud 11.07.2010 toimus Rapla linnas Välja ja Koidu tänava ristmikul liiklusõnnestus, milles osalesid Toyota Hilux reg.nr.xxxxxx (edaspidi Toyota) ja Volkswagen Passat reg.nr.xxxxxx (edaspidi VW). Kirjalikult fikseeritud andmete kohaselt liikus VW mööda Välja tänavat Viljandi maantee suunas. Toyota lähenes Välja ja Koidu tänava ristmikule mööda Koidu tänavat. Koidu tänava suhtes on Välja tänav peatee, mida kinnitab ristmikule paigutatud liikluskorraldusvahend „anna teed“. Avarii toimumise päeval oli liikluskorraldusvahend puuokstest varjatud ja seetõttu Koidu tänava poolt halvasti nähtav /t.l. 2, 29/. Liiklusõnnetuse põhjustas Toyota’t juhtinud T T, kes sõitis külje pealt sisse peateel liikunud VWle. T T, kelle vastutus oli kindlustatud hageja juures, oma süüd liiklusõnnetuse toimumises ei eita, mida kinnitab tema poolt hagejale antud seletus /t.l.27/. Liiklusõnnetuse toimumist põhjendab T T asjaoluga, et ei märganud kaseokstega varjatud „anna teed“ märki ning eeldas ekslikult, et tal on eesõigus ristmikku ületada. Avarii tulemusena tekkis VW omanikule A T liikluskahju summas 1725.29 eurot. A T müüs kahju hüvitamise nõude (milline hageja hinnangul peab olema suunatud Rapla Vallavalitsuse vastu) hagejale, kes hüvitas A T liikluskahju 1725 eurot. Hageja seisukoht ja nõue Hageja on seisukohal, et liiklusõnnetuse otseseks põhjuseks oli asjaolu, et liikluskorraldusvahend „anna teed“ ei olnud Toyota juhile nähtav, mille tõttu tekkis viimasel ebaõige arusaam liiklussituatsioonist ning mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus ja tekkis varaline kahju. Kui liikluskorraldusvahend olnuks juhile nähtav, saanuks ta aegsasti reageerida, pidurdada ja veenduda, kas ristmikule sõitmine on ohutu või mitte. Põhjuslikku seost märgi halva nähtavuse ja kahju tekkimise vahel tõendab üheselt T T enda poolt 13.07.2010 koostatud seletuskiri /t.l.27/. Teeseaduse § 37 lg.1 p.3 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. 11.07.2010 toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et tee omanik, so Rapla Vallavalitsus ei täitnud TeeS § 37 lg.1 p.3 tulenevat kohustust. Sama seaduse lg.6 kohselt on tee omanik kohustatud liiklejatele hüvitama teeseaduse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Hageja on seisukohal, et kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmise ja liikluskahju tekkimise
vahel on otsene põhjuslik seos. Asjaolu, et T T on oma süüd liiklusõnnetuses toimumises liiklusõnnetuse teate blanketil tunnistanud, ei välista kõnesoleva nõude esitamist kostja vastu ega vabasta Rapla vallavalitsust vastutusest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Teeseaduse § 37 lg.6 palub hageja kostjalt välja mõista 1725.29 eurot. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et hagiavaldusele lisatud foto /t.l.29/ liiklusmärgist nr.221 on tehtud vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist ning liiklusmärk oli avarii toimumise ajal osaliselt kaetud puuokstega, kuid nimetatud asjaolu ei takistanud liiklejal seda märkamast, veel vähem liikluskorraldusest aru saamast. Kahjujuhtumi kirjelduses /t.l.27/ on T T väitnud, et nägi Koidu tänaval peatee märki ja eeldas, et liigub peateel. Selline väide on väär, kuna eesõigusmärki „Peatee“ Koidu tänaval ei ole. Kostjale esitatud nõuetes ja hagiavalduses on väidetud, et kuna liiklusmärk „anna teed“ ei olenud objektiivselt nähtav, eeldas T T, et tal on sõidueeõigus vasakult lähenevate sõidukite suhtes. Viimane väide on hageja hinnangul eneseõigustuslik ega kannata kriitkat, kuna T T poolt juhitud sõiduk ei „põrganud kokku“ peateel liikuva sõidukiga, vaid sõitis viimasele pidurdamatult külje pealt sisse. Seda kinnitavad hagiavaldusele lisatud fotod ja VW juhtinud A T seletuskiri /t.l.28/. Liiklusõnnetuse asjaolu (süüdlase poolt teisele autole külje pealt sisse sõitmine) näitab vaieldamatult, et teine auto (VW) lõpetas avarii momendil ristmiku ületamist. Seega pidanuks Toyota juht, avarii toimumise ajal kehtinud LE § 167 mõtte kohaselt, andma ülesõitu lõpetavale VW-le teed. LE § 154 nõuab juhilt ristmikule lähenedes ettevaatlikust ja kui juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel (LE § 162). Seega rikkus Toyota juht oma tähelepanematuse ja hooletusega LE § 11 sätestatud üldnõuet, so mitte ohustada oma tegevuse või tegevusetusega liiklust. Kostja on seisukohal, et sõltumata liiklusmärgi „anna teed“ nähtavusest või mittenähtavusest võinuks Toyota juht aru saada, et tegemist ei ole samaliigiliste teede ristmikuga. Riskivastutuse kohaldamiseks peab, tulenevalt VÕS § 1056 lg.1 olema tõendatud, et VW omanikule tekkis kahju üksnes liilusmärgi „anna teed“ puuduliku nähtavuse pärast, mitte aga juhtide (eelkõige Toyota juhi) juhtimisvigade tõttu. Kohtu seisukoht Vaidlus puudub selles, et liikulsõnnetuse toimumise ajal oli Rapla linnas Välja ja Koidu tänava ristmikule paigaldatud liikluskorraldusvahend „anna teed “ puuokstega varjatud ning Koidu tänavalt ristmikule lähenejale halvasti nähtav /t.l.24, 29/, mistõttu võis see liiklejatele, sh ka avarii põhjustanud T T, märkamatuks jääda. Teeseaduse § 37 lg.1 p.3 kohaselt on selliste nähtavust piiravate ja liiklust ohustavate asjaolude kõrvaldamine tee omaniku, so kõnesoleval juhul kostja kohustus. Seega on olemas põhjuslik seos
kostja tegevusetuse ja tekkinud liikluskahju vahel ning kostjal on teeseaduse § 37 lg.6 järgi tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kõnesoleval juhul lubavad liiklusõnnetuse asjaolud arvata, et liikluskorraldusvahendi „anna teed“ märkamatuks jäämine Toyota juhile ei saanud olla toimunud avarii ainus põhjus. Avarii põhjustaja, so T T ei eita oma süüd toimunus ning on selgitanud juhtunut kaheti: ristmikule lähenedes ei näinud ta „anna teed“ märki ja 1) eeldas, et liigub ise peateel, 2) eeldas, et tegemist on reguleerimata ristmikuga ning järgis parema käe reeglit. Avarii toimumise ajal kehtinud LE § 154 nõudis juhilt ritsmikule lähenedes ettevaatlikust ja selle iseärasuste arvestamist. LE § 162 sätestas, et juhul, kui juht reguleerimata ristmikul ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel. Samad põhimõtted on sätestatud praegu kehtiva liiklusseaduse §-dest 56 lg.1 ja 57 lg.3. LS § 56 lg.1 järgi peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega ning sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Arvestades asjaolu, et avarii põhjustanud Toyota ei keeranud peateel liikunud VW-le ette, vaid sõitis talle külje pealt sisse, on ilmne, et Toyota juht ei täitnud eelpool kirjeldatud liiklusreegleid ja tema rikkumisel on samuti otsene põhjuslik seos tekkinud liikluskahjuga. Kuigi on põhjust eeldada, et liikluskorraldusvahendi „anna teed“ hea nähtavuse korral ei oleks Toyota juht pidurdamatult peateele sõitnud, oli Toyota juhi käitumine talle tundmatul ristmikul sedavõrd ettevaatamatu, et kohtu hinnangul jaotub süü liikluskahju põhjustamisel rikkujate (so hageja ja Toyota juht) vahel võrdselt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 862.65 eurot. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.