AS Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihalduri H O hagi OÜ Arco Ehitus vastu 72 423,99 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. juuni 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Arco Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.11.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
144 847,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihaldur H O Kostja: OÜ Arco Ehitus (registrikood 10222995), esindaja vandeadvokaat Margus Poola
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.juuni 2013 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, OÜ Arco Ehitus kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Rahuldada OÜ Arco Ehitus taotlus protokolli parandamiseks osaliselt, asendades 05.11.2013 toimunud kohtuistungi protokolli esimese lehekülje viimase lõigu esimeses lauses alltöövõtja nimi OÜ Stirp õige nimega OÜ Stirpis. Muus osas jätta taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihaldur H O esitas 20.07.2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Arco Ehitus vastu põhivõla 72 423,99 euro, arve nr 73065 alusel hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 41 554,44 euro ja arve nr 73110 alusel sissenõutavaks muutunud viivise 30 869,55 euro ning viivise saamiseks alates hagi esitamisest 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.03.2009 riigihanke menetluse raames Rõngu aleviku siseste torustike rekonstrueerimise ja rajamise käigus teostatava torustike ehituse alltöövõtulepingu vastavalt tööde projektile nr VK-0816. Lepingu täitmise tähtajaks lepiti esialgselt kokku 17.07.2009. Lepingu täitmiseks sõlmis hageja samadel tingimustel alltöövõtulepingu OÜ-ga Stirpis. AS Emajõe Veevärk poolset omaniku järelevalvet projekti ja hageja tööde osas teostas AS Telora-E, kes andis 09.04.2009 hagejale nõusoleku ühe alltöövõtjana OÜ Stirpis kasutamiseks tingimusel, et hageja alltöövõtt ei ületa lubatud mahtu, st peatöövõtja (kostja) teostab vähemalt 30% mahust. 25.05.2009 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 2, mille alusel väljastas hageja vastavalt lepingule arve nr 73065, summas 1 607 160 krooni (102 716,24 eurot), millest hagi esitamise seisuga on tasumata 41 554,44 eurot. 30.09.2009 esitas hageja vastavalt lepingule arve nr 73110, tasumise tähtajaga 25.11.2009, summas 566 400 krooni (36 199,56 eurot), millest hagi esitamise seisuga on tasumata 30 869,55 eurot. 14.09.2011 esitas hageja pankrotihaldur kostjale kohustuse täitmise nõude ja pankrotihoiatuse. 23.09.2011 kirjaga vaidles kostja hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja nõue on väidetavalt tasaarvestatud 15.02.2010, kui kostja edastas hagejale ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks. Kostja kinnitas, et hagejal oli enne väidetavat tasaarvestust nõue kostja vastu põhisummas 72 423,99 eurot, mis tulenes allkirjastatud aktide alusel väljastatud ja osaliselt tasumata arvetest nr 73065 ja nr 73110.
3.Lepinguga ettenähtud tööde projektijärgsete mahtude maksumuseks oli 4 720 000 krooni (301 662,98 eurot) ilma käibemaksuta. Kõik hageja teostatud tööd vastasid lepingu nõuetele ka omaniku järelevalvet teostanud AS Telora-E kinnitusel. Seega ei saa kostja väita, et nõuete aluseks olevad tööd ei ole teostatud või teostati lepingule mittevastavalt. AS Telora-E koostatud torustikutööde kohapealse ülevaatuse aktidest nähtub, et AS Telora-E poolt anti tööde lõpetamiseks täiendav tähtaeg 23.09.2009. AS
Telora-E koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memodest nähtub, et vaatluse tulemusel avastatud defektid kõrvaldas alltöövõtja OÜ Stirpis hiljemalt 25.09.2009. 14.10.2009 kirjaga nr 08-61/429 teatas AS Telora-E kinnituseks eeltoodule, et Rõngu vallas Torustikud I, osa 5 tööd on vastavalt lepingule lõpetatud 30.09.2009. Eeltoodust nähtub, et lisaks arvetele nr 73065 ja nr 73110 täitis hageja tegelikkuses lepingu täies ulatuses ja kõik lepingust tulenevad hageja tasunõuded on muutunud sissenõutavaks. Lähtudes lepingust ja esitatud arvetest muutusid hagi esemeks olevad nõuded sissenõutavaks arve nr 73065 alusel 20.07.2009 ja arve nr 73110 alusel 25.11.2009.
4.Ebaõiged on kostja väited lepingujärgsete tööde teostamise tähtaja - 17.07.2009 ja hagejapoolse lepingu tähtaja ületamise kohta. Lepingu täitmist jälgisid peatöövõtjast kostja ja omanikujärelevalve teostaja AS Telora-E. Kumbki ei esitanud hageja ega hageja alltöövõtja kohta pretensioone (mis seonduksid kostja väidetud tööde teostamise tähtaja ületamisega).
5.Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited 15.02.2010 nõuete tasaarvestamise kohta. Kostja ei teostanud lepingujärgseid töid ise ega lasknud neid teha kolmandatel isikutel. Kõik lepingujärgsed tööd teostas OÜ Stirpis. Seega ei tekkinud kostjal lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Kostja keeldus alusetult tööde akteerimisest vähemalt summas 53 300,08 eurot.
6.Kostja vastuse kohaselt ületasid tema väidetavad kulutused hageja teostamata tööde teostamiseks ettenähtud osa 887 005,67 krooni (56 689,99 euro) ulatuses. Ainuüksi eeltoodust nähtub, et kostja esitatud arved nr 20090869, 20091309, 20091476 ja 20091478 ei ole tegelikkusele vastavad ja sisaldavad suures ulatuses juurdekirjutisi ning tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei täitnud kõiki lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt. Hageja kohustuste täitmise viimane tähtaeg (ehitustööde lõpp) pidi lepingu p 4.1.2 kohaselt olema 17.07.2009. Nimetatud tähtajaks hagejal kohustused täidetud ei olnud. Kostja andis hagejale mõistliku lisatähtaja tööde lõpetamiseks, kuid töid ei lõpetatud ja ei esitatud ka mõistlikku põhjendust kohustuste täitmata jätmise kohta. 30.07.2009 saatis kostja esindaja Karl Link hageja esindajale Aivar Koksile e-kirja, milles teatas, et kuna lepingus kokkulepitud töid ei teostatud tähtaegselt, kasutab kostja lepingust tulenevat õigust ja teostab tööd oma vahenditega ja/või tellib tööd teistelt alltöövõtjatelt. Nimetatud kirjale hageja ei vastanud ega asunud ka teostamata töid tegema.
8.Kostja tellis tööd teistelt alltöövõtjatelt ja esitas hagejale arve nr 20090869 summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni). Lisaks esitas kostja hagejale ülejäänud teostamata tööde osas arve nr 20091309 summas 41 554,44 eurot (373 697,97 krooni). Kokku jättis hageja kostjale teostamata lepingust tulenevaid töid kogusummas 65 438,09 eurot (1 023 883, 67 krooni) ja tuginedes lepingu p-le 3.5 oli kostjal õigus see summa maha arvata hagejale makstavatest summadest.
9.Hageja teostatud tööde eest tasumine toimus kostja aktsepteeritud üleandmisvastuvõtu akti alusel hageja koostatud arvete alusel. Kostja raamatupidamise andmeil oli kostjal hagejale maksmata aktsepteeritud üleandmis-vastuvõtu aktide alusel esitatud arvetest arve nr 73065 summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni). Seetõttu saatis kostja hagejale 30.11.2009 nõude ja tasaarvestuse avalduse, mille sisuks oli kostja kohustuste hageja ees summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni) (arve nr 63065 jääk) ja hageja kohustuse kostja ees summas 65 438,09 eurot (1 023 883,67
krooni - arved nr 20090869 ja nr 20091309) tasaarvestamine. Tasaarvestamise tulemusel oleks kostjal kohustus hageja ees 0 krooni ja hageja kohustus kostja eest 41 554,44 eurot (373 697,97 krooni - arve 20091309 jääk). Kostja selgitas 08.01.2010 vastuses hagejale veelkord tekkinud olukorda, esitas viimase osa nõudesummast (leppetrahvinõue vastavalt lepingu p-le 3.5) koos vastava arvega ning kahju hüvitamise nõude koos vastava arvega.
10.Hageja lepingurikkumise tõttu tekkis kostjal kahju, mis seisnes kostjale tellija poolt esitatud leppetrahvist summas 26 795,09 eurot (419 252 krooni) kohustuste mittetähtaegse täitmise eest. Lisaks selgitas kostja, et hageja esitas kostjale vales summas pangagarantiikirja. Hageja teostatud akteeritud tööde kogumaksumus oli 303 986,58 eurot (4 756 356,50 krooni), millest 2% on 6079,73 eurot (95 127,13 krooni). Hageja esitas garantiikirja nr 2009031585 summas 6033,26 eurot (94 400 krooni). Vastuses tegi kostja hagejale ettepaneku tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel ei ole kostjal kohustust hageja ees ja hagejal on kohustus kostja ees summas 24 322,63 eurot (380 566,47 krooni - arve nr 20091478 jääk) ning esitada uus garantiikiri summas 6079,73 eurot (95 127,13 krooni), mille järel kostja tagastab hagejale varem esitatud garantiikirja nr 2009031585.
11.Hageja andis kostjale üle lepingulisi töid kokku summas 4 093 250 krooni. Ülejäänud tööd lepingujärgses maksumuses 626 750 krooni (koos käibemaksuga) jäid hagejal teostamata. Hageja ei teostanud tööd nõuetekohaselt. Viidatud aktid puudutavad üksnes kaetud töid ning ei puuduta kõiki töid. Nimetatud aktides ei ole ühtki viidet hagejale, viidatud on küll OÜ-le Stirpis, kuid üksnes asjaolu, et OÜ Stirpis allkirjastas aktid, ei tähenda, et hageja oleks töid üle andnud või kostja neid vastu võtnud. Hageja esindajaks oli lepingu p 13.3 kohaselt Aivar Koks, kuid tema akte ei allkirjastanud. Kõik kaetud tööde aktid puudutavad perioodi 24.04.2009 kuni 15.07.2009 ja nende tööde teostamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Nimetatud aktid ei tõenda, et hageja teostas kõik lepingus sätestatud tööd. Poolte vaidlus puudutab tööde teostamist pärast 15.07.2009. AS Telora-E koostatud torustike kaameravaatluse dokumendid ei ole kostjaga kooskõlastatud ja kostja ei ole selle eest tasunud. Asjaolu, et mõnedesse nimetatud aktidesse on AS Telora-E alltöövõtjana märkinud OÜ Stirpis, ei tõenda, et konkreetsed tööd teostas ja puudused kõrvaldas OÜ Stirpis. Nimetatud aktid ei ole kostja ega OÜ Stirpis poolt allkirjastatud ja seetõttu ei tõenda need, et OÜ Stirpis tööd teostas. OÜ Stirpis nime kajastumine aktis ei tähenda automaatselt, et hageja teostas vastavad tööd lepingu alusel. Kostja tellis vaidlusalusel objektil töid OÜ-lt Stirpis ka otse, st töövõtulepinguga, mis sõlmiti kostja ja OÜ Stirpis vahel. Viidatud memodes ei ole ühtki viidet hagejale ega lepingule, mistõttu ei tõenda see hageja tööde teostamist.
12.Ebaõige on hageja väide, et kostja minetas õiguse nõuda hagejalt kolmandate isikute teostatud tööde maksumust, kuivõrd kostja ei esitanud hagejale õigeaegselt pretensiooni. Kostja esitas hagejale lepingu p 3.5 alusel teostatud tööde eest arved nr 20090869 ja 20091476. Hageja vaidles hagiavalduses nimetatud arvetel kajastatud kuludest vastu üksnes ehitusmaterjalide ja killustiku maksumusele. Muude arvel kajastatud kuludele ei esitanud hageja muud vastuväidet, kui üksnes paljasõnalise väite, et arvetel esineb juurdekirjutisi. Seega hageja tegelikult enamikule arvel kajastatud kuludest vastu ei vaielnud. Seega tuleb lugeda, et nende kulude suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub.
13.Kostja esitas hagejale tasaarvestusavaldused ja tasaarvestuste tulemusel puuduvad hagejal kostja vastu nõuded. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi põhinõude osas täielikult ja viivise osas osaliselt, mõistes viivise välja põhivõla suuruses. Menetluskulud jäid kostja kanda.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võlgneb hagejale arvete nr-d 73065 ja 73110 järgi kokku 1 133 189,20 krooni (72 423,99 eurot). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja 30.11.2009 nõude- ja tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, kuna kostja luges tasaarvestuse hageja vastulause tõttu mittetoimunuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja korduv, 15.02.2010 tasaarvestusavaldus on kehtiv või mitte.
16.Kostja tugines 15.02.2010 tasaarvestusavalduses (nagu ka 30.11.2009 nõude- ja tasaarvestusavalduses) oma esindaja K. Linki 30.07.2009 e-kirjale hageja esindajale A. Koksile, milles kostja esindaja teatas, et kuna hageja ei teostanud lepingus kokkulepitud tööd tähtaegselt, kasutab kostja lepingust tulenevat õigust ja teostab tööd oma vahenditega ja/või tellib tööd teistelt alltöövõtjatelt. Vastavalt lepingu p-le 3.5 on tellijal õigus juhul kui töövõtja jääb p 4.1.1 või 4.1.2 toodust maha rohkem kui 1 nädal, teostada tööd oma vahenditega ja/või tellida tööd teistelt alltöövõtjatelt, kusjuures kõik sellega seonduvad tööd arvatakse maha töövõtjale makstavatest summadest. Kostja 30.07.2009 kirja esitamise ajaks oli lepingujärgsete ehitustööde tähtajast 17.07.2009 möödunud 13 päeva.
17.Ebaõige on hageja seisukoht, et kuna tellija AS Emajõe Veevärk omanikujärelevalve esindaja AS Telora-E koostatud torustikutööde kohapealse ülevaatuse aktidest nähtuvalt andis AS Telora-E tööde lõpetamiseks täiendava tähtaja kuni 23.09.2009, pikendati sellega pooltevahelist lepingut sama tähtajani. Nimetatud aktidest nähtuvalt oli nende sisuks torustikutööde kohapealse ülevaatuse tulemusena avastatud puuduste fikseerimine ja nende kõrvaldamiseks tähtaja määramine, mitte poolte kokkulepe alltöövõtulepingu nr H/5 tähtaegade muutmise kohta. Ka AS Telora-E koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memodest, mille kohaselt olid vaatluse tulemusel avastatud defektid kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009, ega ka AS Telora-E 14.10.2009 kirjast selle kohta, et torustikutööd loetakse lõpetatuks 30.09.2009, ei tulene pooltevahelise lepingu tähtaegade muutmist. Kostjal oli tähtajast 17.07.2009 ühe nädala möödumisel õigus kooskõlas lepingu p-dega 4.1.2 ja 3.5 teha hageja tähtajaks teostamata tööd ära hageja kulul oma vahenditega või tellida need teistelt alltöövõtjatelt.
18.Tulenevalt lepingu p-dest 3.5 ja 4.1.2 on tõendamiskoormis hageja poolt lepingujärgsete tööde tähtaja ületamise ja kostja kulude kohta tööde lõpetamiseks kostjal. Kostja 30.07.2009 e-kirjas lepingu p 3.5 rakendamise kohta mingeid hageja tähtajaks tegemata töid ega vastavaid summasid ei näidatud. Kirjas küll märgiti, et kalkulatsioonid esitatakse 32. nädalal 2009, so 03.-09.08.2009, kuid tõendeid nimetatud kalkulatsioonide esitamise kohta kohtule ei esitatud. Kostja esmases, 30.11.2009 avalduses märgiti kostja kulude suuruseks tulenevalt kostja arvetest hagejale nr-d 20090869 ja 20091309 summa 65 438,09 eurot (1 023 883,67 krooni) ja lisati kostja koostatud akt nr 1 kostja tellitud tööde kohta. Aktile mingeid kulutusi tõendavaid dokumente ei lisatud. Kostja 08.01.2010 ja 15.02.2010 kirjade/vastuste kohaselt suurenesid kostja kulutused lepingu p-s 3.5 ettenähtud töödele vastavalt kostja 31.12.2009 arvele 20091476 summas 4513,44 eurot summani 69 951,53 eurot (1 094 503,67 krooni). Arves viidatakse üksnes kostja koostatud aktile nr 1 (osa 3), kuid konkreetseid kuludokumente nimetatud aktiga seonduvalt ei lisatud.
19.Kostja esitatust ei nähtu tema konkreetseid kulutusi kogusummas 69 951,53 eurot. Kostja 08.04.2013 seisukohas märgiti (p 7), et hagejal jäid lepingujärgsed tööd tegemata summas 40 056,63 eurot (626 750 krooni). Hageja märkis 23.04.2013 seisukohas õigustatult, et kostja poolt lepingu p-s 3.5 ettenähtud kulude tõendamiseks esitatud arvete kogusumma on 25 469,95 eurot, neist omakorda arved summas
6359,06 eurot on esitatud enne 30.07.2009 hagejale, arved summas 2206,10 eurot on esitatud hageja alltöövõtjale OÜ-le Stirpis.
20.Põhjendamatu on esitada kostja kuluna lepingu p 3.5 mõttes (so alates 30.07.2009) eraisiku kahjunõuet kostja vastu uputuse tõttu 30.06.2009 summas 664,68 eurot (10 400 krooni) ja OÜ Terasteenus arvet kostjale renditeenuse eest 2009.a mais-juunis summas 5967,56 eurot (93 372 krooni). Kuna vastavalt omanikujärelevalve nõusolekule pidi kostja töövõtt torustiketöödest moodustama 30%, võivad kostja esitatud kuludokumendid olla esitatud seoses kostja enda tööde osa teostamise arvelt tekkinud kuluna.
21.Paljasõnalised ja asjakohatud on kostja vastuväited, et hageja ei tõendanud teostatud tööde akti 2 ning arvete nr-d 73065 ja 73110 järgi tasumisele kuuluvate tööde tegemist kogusummas 72 423,99 eurot ning tõendamata on lepinguliste tööde tegemine hageja alltöövõtja OÜ Stirpis poolt. Kostja on tegelikult hageja nõuet tulenevalt nendest arvetest omapoolses tasaarvestusavalduses tunnistanud, kasutades seda tasaarvestamisele kuuluva passiivnõudena, samuti mõlemat arvet osaliselt tasudes. Kuigi kostja väitel võis tal olla sõlmitud alltöövõtuleping otse OÜ-ga Stirpis, on sel juhul küsitav, miks kohtule sellist lepingut ei esitatud. Peale kostja ja hageja vahelise ning hageja ja OÜ Stirpis vahelise alltöövõtulepingu teisi alltöövõtulepinguid kohtule ei esitatud, seega oli OÜ Stirpis objektil alltöövõtjaks hageja vahendusel. Tõendid kinnitavad usutavalt, et peale OÜ Stirpis muu alltöövõtja torustikeehitusega seonduvat tööd Rõngu aleviku objektil ei teinud ja kuivõrd OÜ Stirpis oli alltöövõtjaks hageja vahendusel, tuleb tema tehtud tööd lugeda hageja lepingutäitmiseks.
22.Kostja tõstatatud vastuväide garantiireservi kohta esitatud hageja arve nr 73110 suhtes on asjakohatu, kuna kostja on oma tasaarvestusavalduses sellest arvest tulenevat nõuet tunnistanud, samuti ei ole väide 10%-lise garantiireservi kohta, mida pooled faktiliselt rakendasid, kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Lepingu p 7.2 kohaselt töövõtja kohustub kõrvaldama kõik ehitusperioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul viisil lepingule mittevastava töö omal kulul. Lepingu p 7.3 kohaselt garantiiaeg 2 aastat kehtib kõigi töövõtja poolt tehtud töödele. Töövõtja annab tellijale töö lõpliku vastuvõtmise hetkel tagatise p 7.1 nimetatud garantiiperioodiks, 2% töö kogumaksumusest, krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantiikirjana. Kostja vastuse kohaselt pidi hageja poolt kinni peetud garantiireserv 26 160,64 eurot kuuluma kostja poolt väljamaksmisele, kui hageja esitab lepingu p-s 7.3 kokkulepitud tingimustega garantiikirja. Seega 10%-list garantiireservi pooltevaheline leping tegelikult ette ei näinud ja kuna hageja esitas kostjale lepingu p-s 7.3 ettenähtud garantiikirja, on õigustatud hageja nõue garantiireservina kinnipeetud summa väljamaksmiseks. Seonduvalt kostja vastuväitega, et hageja esitas garantiikirja summale 6033,26 eurot, kuigi kostja arvestuste kohaselt oleks garantii pidanud olema 6079,73 eurot, leidis kohus, et see puudus ei ole oluline ega muuda hageja antud garantiid kehtetuks. Kuigi kostja esitas hagejale tuginedes lepingu p-le 3.5 arved 20090869, 20091309 ja 20091476 kogusummas 69 951,53 eurot, ei tõendanud kostja tegelikult nimetatud summas tehtud kulutusi.
23.Seonduvalt kostja tasaarvestuseks kasutatud arvega 20091478 summas 26795,09 eurot selgitusega „Emajõe Veevärk nõue tähtaja ületamise eest“, mille puhul kostja tugines lepingu p-le 5.2, on küsitav, kas kostja kahjunõue on vastavuses VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Kuigi kostjale määrati seoses torustike ehitustööde tähtaja ületamisega leppetrahv, ei olnud hagejal olukorras, kus hageja osa läbi oma alltöövõtja OÜ Stirpis moodustas torustiketöödest 70% ja kostja osa 30%, kostjaga lepingu sõlmimisel võimalik ette näha, et kostjat võidakse kostja ja tellija AS Emajõe Veevärk omavahelise lepingu tähtaja ületamise tõttu sellises summas trahvida, millele lisandub
eelnimetud lepingu eritingimuste alusel inseneriteenuse kulu. Hagejat ei saa lugeda selle eest vastutavaks, et kostja peatöövõtjana tellija AS Emajõe Veevärk ees lepingu täitmisega hilines ja talle määrati sellega seonduvalt leppetrahv ja inseneriteenuse kulu kogusummas 26 795,09 eurot.
24.Hageja vastuväited kostja 15.02.2009 kirjas väljendatud tasaarvestusavaldusele välistavad kostja arvetest 20090869, 2091309, 20091476 ja 20091478 kogusummas 96 746,62 eurot (1 513 755,67 krooni) tuleneva nõude tasaarvestamise hageja nõudega tulenevalt viimase arvetest 73065 ja 73110 kostja vastu kogusummas 72423,99 (1 133 189,20 krooni) ning seega ka kostja tasaarvestuse kehtivuse. Hageja nõue põhivõlgnevuse sissenõudmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.Kuna hagi põhivõla sissenõudmiseks on põhjendatud, on põhjendatud ka hageja viivise nõudmine (VÕS §§ 101 lg 1 p 6, 113 lg 1). Kostja ei vaidlustanud hageja viivise arvestuse õigsust, kuid palus seda vähendada. Kuivõrd hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 74 423,99 eurot vastab põhinõude suurusele, on põhjendatud, et viivisenõue sellega piirdub. Kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel, so viivise suurenemise 181 eurot päeva alates hagi esitamisest 20.07.2012. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kui otsuse tegemine ei ole võimalik, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
27.Kohus pidas kaameravaatluse läbivaatuse memode alusel tõendatuks, et OÜ Stirpis kõrvaldas puudused töös hiljemalt 25.09.2009. Kohus ei põhjendanud, millel selline järeldus tugineb. Kostja vaidles nimetatud asjaolule vastu, kuivõrd kaameravaatluse läbivaatuse memod koostati seoses kostja ja AS Emajõe Veevärk vahelise suhtega ja need koostas ühepoolselt omanikujärelevalve teostaja. Samuti ei saa nende dokumentidega tõendada, et hageja või tema alltöövõtja oleks töid teostanud, kuivõrd need dokumendid ei ole pooltevahelises suhtes koostatud ja kumbki lepingusuhte pool ei ole nende koostamises osalenud ega neid heaks kiitnud. Hageja ei tõendanud, et OÜ Stirpis märkimine memodesse tähendas, et OÜ Stirpis reaalselt kõik tööd teostas ja puudused kõrvaldas. Kostjale ei tekita kohustusi see, kui kolmas isik oma sisedokumentidesse märgib andmeid, mis ei vasta tegelikkusele.
28.Kohus tuvastas ebaõigesti kostja vastuväidete aluseks olevad asjaolud, kui luges 16.12.2009 riigihanke aruande lisaga tõendatuks, et kostjale määrati tellijaga sõlmitud lepingu kohaselt leppetrahv summas 288 053,90 krooni seoses lepingutähtaja ületamisega. Kostja põhjendas ja tõendas, et nimetatud dokument ei puuduta tema ja AS Emajõe Veevärk vahelist lepingut. Aruande lisa puudutab küll sama riigihanget, kuid mitte seda osa, milles tegi töid kostja ja kostja alltöövõtjana hageja. Kostja esitas objekti inseneri 04.11.2009 kirja ja väljavõtte riigihanke aruande 03.12.2009 lisast, millistest nähtub, et kostjale määrati tööde teostamise tähtaja ületamise eest perioodil 01.08.2009 kuni 30.09.2009 leppetrahv summas 339 252 krooni ning lisaks oli kostja sunnitud tasuma täiendavad inseneri kulud 80 000 krooni. Kokku tekkis kostjale tähtaja ületamisega seoses kahju 419 252 krooni.
29.Kohus tuvastas ebaõigesti alltöövõtu piirid, kui luges objekti inseneri 09.04.2009 kirja alusel tuvastatuks, justkui 30% alltöövõtu esemeks olnud torustikest oleks pidanud rajama kostja. Lepingu p 1.1 ja 2.2 kohaselt oli hageja kohustuseks kõikide Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise ja ümberehitamise tööde teostamine. Töövõtust olid välistatud üksnes asfalttee killustikaluste ehitamine ja asfalteerimistööd ning torumaterjali ja armatuuri hankimine. Seda kokkulepet ei muuda kolmanda isiku
kirjades sisalduvad ebatäpsed andmed. Ühegi torustiku rajamine Rõngu alevikus ei olnud kostja kohustuseks, seega tuvastas kohus selles osas asjaolud vääralt.
30.Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, et talle on seoses hageja poolt tööde teostamata jäämisega tekkinud kulud, mille hüvitamiseks on hageja kohustatud. Samas kohus möönis, et kostjal oli lepingu p-de 3.5 ja 3.6 alusel õigus tööde tegemiseks oma jõududega ja sellega seotud kulude hüvitamiseks. Lepingu p 3.5 sätestas, et kui hageja jääb lepingu p-des 4.1.1 või 4.1.2 toodud tähtaegadest maha enam kui 1 nädala, on kostjal õigus tööd ise teostada või tellida need kolmandalt isikult ja arvata sellega seotud kulud maha hagejale tasumisele kuuluvast tasust. Lepingu p 3.6 andis kostjale õiguse kõrvaldada töös esinevad puudused ja teha muid tegusid tagamaks ohutu ehitamine. Samuti võimaldas p 3.6 sellega seotud kulusid hageja tasust maha arvata. Lepingu p-d 3.5 ja 3.6 ei nõudnud, et kostja oleks pidanud esitama kõik töödega seotud kuludokumendid, veel vähem, dokumendid kulude tasumise kohta. Kostja esitas hagejale teostatud tööde kohta arved nr 20090869 summas 650 185,70 krooni, 30.11.2009 arve nr 20091309 summas 373 697,96 krooni ja 31.12.2009 arve nr 20091476. Lisaks esitas kostja hagejale akti nr 1. Nimetatud dokumentides on teostatud tööd ja nendega seoses tekkinud kulud piisavalt selgelt lahti kirjutatud. Juhul, kui hageja arvates olid kulud liiga suured, oleks ta pidanud seda asjaolu tõendama. Hageja ei esitanud enamikule ülalviidatud arvetes ja aktis sisalduvatele töödele mistahes vastuväiteid. Hageja vaidles vastu üksnes ehitusmaterjalide ja killustiku maksumuse nõudele. Muudele arvel kajastatud kuludele esitas hageja üksnes paljasõnalise vastuväite, et arvetel esineb juurdekirjutisi. Sellest võib järeldada, et hageja enamikule arvel kajastatud kuludest põhimõtteliselt vastu ei vaidle, vaidlus on parimal juhul vaid kulude suuruse üle.
31.Ebaõige on hageja väide, et kostjal ei olnud õigust tasaarvestada ehitusmaterjalide maksumust hageja nõuetega, kuivõrd ehitusmaterjalide maksumus ei sisaldunud lepingu maksumuses. Lepingu p-s 2.2 on sätestatud, et hageja kohustub hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud materjalid, va torumaterjali ja armatuuri. Ebaõige on hageja väide, et materjalide hankimine ei kuulunud lepingu hinna sisse.
32.Hageja väitis, et kostja ei saa killustiku maksumust temalt nõuda, kuivõrd lepingu p 2.2 kohaselt ei kuulunud asfalttee killustikaluse ehitamine ja asfalteerimistööd tema kohustuste hulka. Killustikku, mille maksumust kostja hagejalt nõudis, ei kasutatud asfalttee killustikaluse ehitamiseks, vaid torustiku kaeviku tagasitäitematerjalina. Kaevikute tagasitäide ja selleks materjali hankimine kuulus hageja kohustuste hulka. Kuna hageja muudele eeltoodud arvetel ja aktis esitatud kuludele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, oleks kohus pidanud lugema, et nende kulude suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Kohus leidis, et kostja oleks pidanud kulude suurust tõendama, kuigi hageja ei esitanud enamikule kuludest vastuväiteid. Sellega rikkus kohus TsMS § 231 lg-test 1 ja 4 ning § 238 lg 1 p-st 1 tulenevat põhimõtet, et tõendama ei pea asjaolusid, millele teine pool vastu ei vaidle. Antud juhul ei vaielnud hageja suuremale osale kuludest vastu, kuid sellele vaatamata ei lugenud kohus neid asjaolusid TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks.
33.Kohus käsitles otsuses mõningaid kostja esitatud kuludokumente kantud kulude kohta ja võttis nende osas seisukoha, kuid mitmed dokumendid jäid hindamata. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis kõrvale kostja esitatud tõendid kulude kandmise kohta seoses kanalisatsioonitorustiku mahamärkimise ja teostusjooniste koostamisega (KT Geodeesia OÜ arve nr 45) ning torustiku kaameravaatluste ja pesemistega (OÜ Nongroto arved nr 558 ja 641). Kõik nimetatud dokumentides viidatud tööd kuulusid lepingu p-dest 1.1, 2.2 ja 4.1 tulenevalt hageja töövõttu. Jääb arusaamatuks, miks kohtu arvates ei olnud kostjal õigus nõuda hagejalt selliste kulutuste hüvitamist, mis
on seotud hageja asemel tema töövõttu kuuluvate tööde tegemisega. Isegi kui sellisel nõudel puudub lepingus kokkulepitud alus, saaks kostja nõude aluseks olla VÕS § 115 või § 1027.
34.Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta majutusteenuse arved, millega kostja tasus objektil tööd teinud töömeeste majutuse eest, kuigi selle kulu tasumine oli hageja kohustus. Kostjal on nimetatud kulu hüvitamise nõudeõigus nii lepingulisel alusel lepingu p 3.5 ja 3.6 kohaselt kui ka VÕS § 115 või alternatiivselt VÕS § 1027 alusel.
35.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, justkui kostja ei saaks nõuda hagejalt tema teostatud töödega seoses kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamist. Kohus viitas ainukese põhjendusena lepingu p-le 3.5. Samas oli kostja poolt hageja tasust tehtud mahaarvamiste aluseks lisaks lepingu p-le 3.5 ka lepingu p 3.6, mis võimaldas nõuda kvaliteediprobleemidega seoses tekkivate kulude hüvitamist. Lisaks saaks kostja viidatud nõude aluseks olla ka VÕS § 115 või § 1027.
36.Põhjendamatu on kohtu seisukoht OÜ Terasteenuse arve kohta. Kuna lepingu p-de 1.1, 2.2 ja 4.1 kohaselt kuulus töö teostamisega seotud seadmete rentimine hageja kohustuste hulka, siis ilmselgelt oli kostjal, kes kulu tegelikult kandis, õigus nõuda nimetatud kulu hüvitamist. Isegi, kui lepingus sellise nõude alus puudus, saaks kostja sellise nõude esitada VÕS § 115 või § 1027 alusel. Isegi kui kostja ei tuginenud menetluses sellele, et kostja nõude aluseks võiks olla VÕS § 115 või § 1027, oleks kohus pidanud kostja nõude kvalifitseerima ja seda analüüsima ka VÕS § 115 ja VÕS § 1027 lähtudes, kui asjaolud seda võimaldavad. Kohus seda ei teinud, rikkudes oluliselt menetlusnorme.
37.Kostja taotles, et kohus kuulaks asjas tunnistajatena üle kostja projektijuht K L, ja Ü T , kes oli samal objektil objektijuht, soovides tunnistajate ütlustega tõendada asjaolu, et hageja ega OÜ Stirpis ei lõpetanud töid objektil, vaid kostja ise lõpetas hageja töövõttu kuulunud tööd objektil. Kohus jättis 26.04.2013 tunnistajate ülekuulamise taotluse ebaõigesti rahuldamata. Kohus jättis kostja ilma võimalusest oma vastuväiteid tõendada. 26.04.2013 määruses esitatud kohtu põhjendused tunnistajate ülekuulamata jätmiseks ei ole asjakohased ega piisavad. Viidatud rikkumine tõi kaasa ebaõige lahendi, kuna kohus tuvastas otsuses, et OÜ Stirpis hageja alltöövõtjana lõpetas tööd hiljemalt 25.09.2009, millise asjaolu ümberlükkamiseks soovis kostja tõendeid esitada.
38.Kohus kohaldas kostja kahju hüvitamise nõude analüüsimisel osas, mis puudutab AS Emajõe Veevärk nõutud leppetrahvi ja täiendava inseneriteenuse eest tasumist, vääralt VÕS § 127 lg-t 2 ja 3, mille tulemusel jättis viidatud nõude menetluses arvesse võtmata. Antud juhul oli poolte eesmärgiks lepingu p-des 4.1.2, 4.1.3 ja 4.1.4 tööde teostamise tähtaegade kokkuleppemisel vältida olukorda, et kostja rikuks tellijaga sõlmitud lepingut ja sellega seoses tekiks talle kahju. Seega on kostja nõue hageja vastu seoses tellija AS Emajõe Veevärk leppetrahvi ja kulude hüvitamise nõudega kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 2.
39.Kostja ei nõustu kohtu käsitlusega VÕS § 127 lg 3 osas, et kostja poolt hagejalt nõutav kahju hüvitamine osas, mis puudutab tellija nõutud leppetrahvi ja kulusid, ei olnud lepingu sõlmimisel hagejale ettenähtav, põhjendades oma seisukohta sellega, et kuna 30% töödest oli kostja teostada, siis ei saanud hageja ette näha, et kui ta oma tööde teostamisega viivitab, siis võib sellega kostjale kaasneda kahju tellija poolt nõutava leppetrahvi ja täiendavate kulude näol. Kohus tegi ebaõige järelduse justkui kostja oleks pidanud osaliselt teostama hageja töövõttu kuuluvaid töid. Isegi kui kohtu järeldus oleks õige (millega kostja ei nõustu), ei tooks see kaasa tellija nõutud leppetrahvi ja kulude hüvitise mitte-ettenähtavust. Antud juhul on küsimus selles, kas
hageja sai lepingu sõlmimise hetkel ette näha, et kui ta töid tähtaegselt ei teosta, siis võib kostja hilineda tööde üleandmisega oma tellijale ning kostjal võib sellega seoses tekkida kohustus tasuda tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi ja hüvitada kulusid. Kuna kokkulepe, et tähtaja ületamisel tuleb maksta leppetrahvi ja hüvitada sellega seoses tellijale tekkivad kulud, on ehituse töövõtulepingute puhul praktikas väga tavaline, on ilmne, et hageja kogenud ehitusettevõtjana sai oma rikkumise tagajärjena sellise kahju tekkimist ette näha. Kostjalt nõutud leppetrahvi määr (0,1% summast iga hilinetud päeva eest) ei ole tavapärasest oluliselt suurem, samuti ei ole ebamõistlikult suur täiendav inseneri kulu (80 000 krooni). Kahju ettenähtavust ei välista see, kui osaliselt ei kuulu objektil teostatavad tööd ühe alltöövõtja töövõttu. Ka sel juhul peab alltöövõtja arvestama võimalusega, et kui ta töid tähtaegselt valmis ei saa, siis võib kogu objekt hilineda ja sellega seoses võib peatöövõtjal kahju tekkida. Seega ei saa kohtu esitatud väidete alusel asuda seisukohale, et kostjale tekkinud kulud seoses leppetrahvi tasumise ja inseneriteenuse kulude hüvitamisega ei olnud hagejale ettenähtavad.
40.VÕS § 127 lg 3 tuleneva vastuväite analüüsimisel väljus kohus vaidluse piiridest, kuna hageja ei esitanud kahju mitte-ettenähtavuse vastuväidet. Küll väitis hageja, et kostja ei tõendanud põhjusliku seose olemasolu hageja poolse tähtaja ületamise ja leppetrahvi nõudmise vahel. Hageja sellised väited on ainetud. Lepingu p 4.1.2 kohaselt pidi hageja tööd lõpetama 17.07.2009 (kusjuures haljastuse pidi ta lõpetama ja dokumentatsiooni üle andma varem). Kostja pidi hageja teostatavad tööd ning sellele lisaks kostja enda poolt teostatavad teede taastamise tööd (milliseid ei saanud enne hageja tööde lõpetamist teostada) AS-le Emajõe Veevärk üle andma 01.08.2009. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja 17.07.2009 töid üle ei andnud, seetõttu ei saanud ka kostja töid AS-le Emajõe Veevärk tähtaegselt üle anda. Hageja väitis hagiavalduse p-s 3.8, et tema alltöövõtja lõpetas tööd 25.09.2009, sama tuvastas ka kohus. Hageja koostatud üleandmise aktist nähtub, et hageja lõpetas tööd alles 30.09.2009. Kostja andis tööd AS-le Emajõe Veevärk üle 30.09.2009 ehk samal päeval kui hageja enese väitel tööd kostjale üle andis. Seega on ilmne, et objekti valmimise venimine oli hageja kohustuste rikkumise otsene tagajärg, kuna kostja poolt teostamisele kuulunud tööd olid vähemalt kuni 25.09.2009 (või ka kuni 30.09.2009) teostamata, mistõttu ei oleks kostja hageja tegevusetuse tõttu saanud kuidagi töid üle anda enne 30.09.2009. Eeltoodud põhjustel on kostjale leppetrahvi ja täiendava inseneriteenuse eest tasumisega tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja rikkumisega. Hageja ei tõendanud vastupidist. Vastus apellatsioonkaebusele
41.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, kuigi ta ei ole kõikide maakohtu seisukohtade ja järeldustega nõus. Ringkonnakohtu otsus
42.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hageja viivisenõude osaliselt rahuldamata. Ülejäänud osas on kohtuotsus vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
43.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2l alusel otsuse põhjendusi.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (otsuse põhjendava osa p 7), väljaarvatud alapunktis 20 tuvastatud kostjale määratud leppetrahviga seonduvad asjaolud. Muus osas puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
45.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus lõppjärelduses õigesti, et kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja selle vastusele märgib ringkonnakohus järgmist.
46.Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Stirpis kõrvaldas puudused töös hiljemalt 25.09.2009. Kohus põhjendas, milliste tõendite alusel ta selle järelduse tegi. Muu hulgas arvestas kohus tõendina õigesti kaameravaatluse läbivaatuse memosid. Tähtsust ei oma asjaolu, millise õigussuhte raames need koostati. Ehitusseaduse § 30 järgi on omanikujärelevalve teostajal kohustus kontrollida tellija eest ja tema huvides ehitustööde käiku ja kvaliteeti. Nende ülesannete täitmist ei pea töövõtjaga kooskõlastama ega täitma töövõtja osalusel. Vaidluse all ei ole asjaolu, et memod koostati Rõngu aleviku objekti kohta. TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul ei ole kokku lepitud teisiti. Paljasõnaline on kostja väide, et memodes on kajastatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
47.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tuvastas kostjale määratud leppetrahvi suuruse 16.12.2009 riigihanke aruande lisa alusel (I kd lk 131), kuigi kostja väitel tuleb tema selgituste ja tõendite alusel lugeda õigeks 03.12.2009 riigihanke aruande lisas ja AS Telora-E 04.11.2009 kirjas märgitud leppetrahvi summa 339 252 krooni, millele lisandub inseneriteenus 80 000 krooni, kokku 419 252 krooni (II kd lk 58,59), mille tasumist kostja hagejalt arve nr 20091478 alusel (I kd lk 56) nõudis ja mis oli osa tasaarvestuse avalduses märgitud summast (I kd lk 64). Kohus ei põhjendanud, miks ta kostja selgitusi ja tõendeid selles osas ei arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda selles osas kostja esitatud andmetest ja tõenditest, kuna nimelt nendele tugines ta tasaarvestusavalduses. Samas ei muuda see eksimus maakohtu otsust lõppjärelduses ebaõigeks.
48.Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et poolte vahel sõlmitud lepingu täitmise tähtaega ei pikendatud kuni 23.09.2009, nagu hageja oma vastuses jätkuvalt leiab. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
49.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Hageja ei esitanud kostja tasaarvestusavaldusele vastuväiteid, mille alusel saaks nimetatud sätteid kohaldada. Ringkonnakohus jätab maakohtu sellekohased põhjendused otsusest välja ja apellatsioonkaebuse vastavaid väiteid pikemalt ei käsitle.
50.Samas nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud temale määratud leppetrahvi ja inseneriteenuse tasu, samuti kolmandate isikute arvete, mis olid tasaarvestuse aluseks, põhjuslikku seost hageja tegevusega. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et nii hageja oma alltöövõtja kaudu kui ka kostja tegid töid samal objektil, kusjuures AS Telora-E 09.04.2009 kirjaga on tõendatud, et kostja pidi rajama oma jõududega ca 30% torustikust ja reoveepumpla (I kd lk 31). Kostja ei ole põhistanud
ega tõendanud, et just hageja (tema alltöövõtja OÜ Stirpis kaudu) poolne tööde teostamisega viivitamine takistas kostjal tema tööde lõpuni tegemist ja lõpptulemusena tööde õigeaegset üleandmist tellijale. Arvestades asjaolu, et kostja andis kõik tööd, sh väidetavalt hageja viivitamise tõttu tema poolt lõpetamata tööd tellijale üle samal päeval kui kostja need hagejalt vastu võttis, ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks saanud oma tööd lõpetada samal päeval ja need tellijale üle anda. Eeltoodu viitab sellele, et hageja tegevus ei saanud olla takistuseks kostja tööde teostamisele ja õigeaegsele üleandmisele.
51.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud kulude tekkimist hageja poolt tööde tegemata jätmise või ebakvaliteetsuse tõttu. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks tegelikult kasutanud lepingu p-des 3.5 ja 3.6 sätestatud õigust ja teinud hageja asemel mingeid töid või tellinud nende tegemist kolmandatelt isikutelt. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu ei peaks ta eelnimetatud asjaolusid tõendama seetõttu, et lepingu p-des 3.5 ja 3.6 ei ole sätestatud töödega seotud kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamise kohustust. Üksnes kostja arvetest ja tema koostatud aktist nr 1 ei piisa kostja tasaarvestava nõude tuvastamiseks. Ebaõige ja asja materjaliga vastuolus on ka kostja väide, nagu ei oleks hageja vaidlustanud suuremat osa kostja arvetel ja aktis nr 1 märgitust ning kostja kuludega seonduvad asjaolud tuleb lugeda TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõetuks.
52.Iseenesest on õige, et maakohus ei nimetanud otsuses kõiki kolmandate isikute arveid, kuid see asjaolu ei muuda maakohtu otsust lõppjärelduses ebaõigeks. Kohus hindas nendest arvetest eraldi eraisiku kahju hüvitamise nõuet ja OÜ Terasteenus arvet. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohtadega ja ei korda neid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kohustuseks oli muu hulgas asfalttee killustikaluse ehitamine ja asfalteerimistööd, mille teostamiseks ta pidi kasutama tööjõudu ja millega kaasnesid kulud, sh tööjõuga seonduvad ja materjali (ka killustiku) ostmise kulud. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt esitatud kolmandate isikute arved on seostatavad hageja poolt tegemata jäetud töödega või hageja kantavate kulutustega, mitte tema enda tööde ja vajalike kulutustega. Sellekohaseid põhistusi ja tõendeid ei esitanud kostja ka seonduvalt KT Geodeesia OÜ, OÜ Nongroto, AS KR Priit ja SA Tartumaa Tervisespordikeskus arvetega. Kostja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust ka selle kohta, miks ta käsitleb hageja lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju tõenditena arveid, mis on esitatud kostjale või OÜ-le Stirpis ja millistest osa kannavad varasemaid kuupäevi kui oli pooltevahelise töövõtulepingu tähtaeg. Ringkonnakohus leiab, et ühegi kolmanda isiku arve alusel ei ole tuvastatav kostja rahaline nõue hageja vastu lepingu ega ka VÕS § 115 või § 1027 alusel, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
53.Põhjendatud on ka hageja poolt esile toodud ja maakohtu poolt tuvastatud vastuolud tasaarvestusavalduses märgitud kostja nõude, selle aluseks olevatel arvetel nr-d 20090869, 20091309 ja 20091476 märgitud selgituste ja kostja 08.04.2013 menetlusdokumendi lisadena esitatud arvetel märgitud selgituste ja sisu osas. Arvetel nr-d 20090869, 20091309 ja 20091476 märgitud kogusumma ei kattu kostja poolt nende arvete alusena esitatud kolmandate isikute arvetel näidatud summadega.
54.Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks järginud VÕS § 643 ja vaadanud töö lepingutähtaja möödumisel üle või laskunud üle vaadata. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks esitanud hagejale VÕS § 644 lg 2 nõuetele vastava pretensiooni. 30.07.2009 kostja projektijuhi K. Linki e-kirja sellena käsitleda ei saa. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus jättis eeltoodud asjaolud otsuses käsitlemata. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
55.Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendas piisavalt ja asjakohaselt tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist. Kui kostja leidis, et maakohus eksis ning tunnistajate K. L ja Ü. T ülekuulamine on asja õigeks lahendamiseks vajalik, oleks ta võinud taotleda nende tunnistajatena ülekuulamist apellatsioonimenetluses. Kostja seda ei soovinud.
56.Hageja leiab põhjendatult, et eluliselt ei ole usutav, et kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva professionaalina sõlmib riigihankemenetluse raames ehitustöövõtulepinguid suuliselt ning tööde tegemist ja vastuvõtmist ei vormistata. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta, et hageja (OÜ Stirpis kaudu) lepingujärgseid töid oleks teinud kostja ise või kolmandad isikud. Kostja ei ole põhistanud, miks ta vastavaid tõendeid ei esita või esitada ei saa.
57.Muus, so käesolevas otsuses käsitlemata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata.
58.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda, kuna otsus tehti tema kahjuks. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
59.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Protokolli parandamise taotluse lahendamine 12.11.2013 esitas OÜ Arco Ehitus taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes parandada protokolli esimese lehekülje viimase lõigu esimeses lauses alltöövõtja nime – OÜ Stirp asemel märkida õige nimi OÜ Stirpis. Samuti palus kostja lisada protokolli tema esindaja täpsustavad selgitused. Ringkonnakohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud hageja alltöövõtja ärinime parandamise osas. Muus osas protokolli parandamiseks alust ei ole. Protokoll kajastab vajalikul määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokolli täiendamiseks kostja soovitud viisil puudub alus. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.