Aktsiaselts XXX(pankrotis) pankrotihaldur advokaat Heikki Ojamaa hagi XXXOÜ vastu 72 423,99 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
210 934,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts XXX(pankrotis) (registrikood 10079362) pankrotihaldur Heikki Ojamaa (Advokaadibüroo Maria Mägi, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Margus Poola (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]; [email protected]). 08.05.2013.a Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Heikki Ojamaa Hageja seadusliku esindaja abiline XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Poola Kostja lepingulise esindaja abiline XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada põhinõude osas täielikult, viivisenõude osas osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt AS XXX(pankrotis) kasuks põhivõlgnevus summas 72 423,99 (seitsekümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend kolm eurot ja 99 senti) eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt AS XXX(pankrotis) kasuks arve nr. 73065 alusel perioodil 21.07.2009-20.07.2012.a., tekkinud ja hagi esitamise ajaks sisse-nõutavaks muutunud viivis summas 41 554,44 eurot ja arve nr. 73110 alusel perioodil 26.11.200920.07.2012.a., tekkinud ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 30 869,55 eurot, so kokku viivised 72423,99 99 (seitsekümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend kolm eurot ja 99 senti) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda.
2-12-28362 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Aktsiaselts XXX(pankrotis) pankrotihaldur advokaat Heikki Ojamaa (edaspidi hageja) esitas 20.07.2012.a Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (edaspidi kostja) vastu 72 423,99 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 30.03.2009.a sõlmitud riigi-hanke menetluse raames Rõngu aleviku siseste torustike rekonstrueerimise ja rajamise käigus teostatavate isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja tarbeveetorustike ümberehituse tööde teostamiseks koos kõigi sinna juurde kuuluvate vajalike töödega torustike ehituse alltöövõtu leping vastavalt töödeprojektile töö nr. VK-0816 (edaspidi leping). Lepingu sõlmimisel oli lepingu täitmise tähtajaks esialgselt kokku lepitud 17.07.2009.a. Lepingu täitmiseks sõlmis hageja samadel tingimustel alltöövõtulepingu OÜ-ga XXX. Tellija AS XXXpoolset omaniku järelevalvet projekti ja sh. hageja tööde osas teostas AS XXX. Viimane andis 09.04.2009.a hagejale nõusoleku ühe alltöövõtjana OÜ XXX kasutamiseks tingimusel, et hageja alltöövõtt ei ületa lubatud mahtu, st peatöövõtja kostja peab teostama vähemalt 30 % mahust. 25.05.2009.a all-kirjastasid hageja ja kostja tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr. 2, mille alusel väljastas hageja vastavalt lepingule arve nr. 73065 summas 1 607 160 krooni ehk 102 716,24 eurot, millest hagi esitamise seisuga on tasumata 41 554,44 eurot. 30.09.2009.a esitas hageja vastavalt lepingule arve nr. 73110 tasumise tähtajaga 25.11.2009.a summas 566 400 krooni 36 199,56 eurot, millest hagi esitamise seisuga on tasumata 30 869,55 eurot. 14.09.2011.a esitas hageja pankrotihaldur kostjale kohustuse täitmise nõude ja pankrotihoiatuse. 23.09.2011.a dateeritud kirjaga vaidles kostja hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja nõue on väidetavalt tasaarvestatud 15.02.2010.a, millisel kuu-päeval edastas kostja hagejale ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks. Sama vastuskirja punktis 1.4. on kostja kinnitanud, et hagejal oli enne väidetavat tasaarvestuse toimumist nõue kostja vastu põhisummas 72 423,99 eurot, mis tulenes allkirjastatud aktide alusel väljastatud ja osaliselt tasumata arvetest nr. 73065 ja nr. 73110. Lepinguga ettenähtud tööde projektijärgsete mahtude maksumuseks oli ilma käibemaksuta 4 720 000 krooni ehk 301 662,98 eurot. AS XXX poolt on allkirjastatud 13 lehekülge kaetud tööde akte, mille kohta on kostja ja omanikujärelevalve oma allkirjaga samuti kinnitanud, et tööd on tehtud vastavalt projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning nende tööde vastu-võtu nõuetele. Seega kõik hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingu nõuetele ja võlaõigus-seaduse (VÕS) § 641 sätestatule ka omaniku järelevalvet teostanud AS XXX kinnitusel. AS XXX poolt koostatud torustikutööde kohapealse ülevaatuse aktidest nähtub, et AS XXXomanikujärelevalve AS XXX poolt anti tööde lõpetamiseks täiendav tähtaeg kuni 23.09.2009.a. AS XXX poolt koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memodest nähtub, et vaatluse tulemusel avastatud defektid olid alltöövõtja OÜ XXX poolt kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009.a. 14.10.2009 kirjaga nr. 08-61/429 teatas AS XXX kinnituseks eeltoodule, et Rõngu vallas XXX, osa 5 tööd on vastavalt lepingule lõpetatud 30.09.2009.a. Hageja on seisukohal, et eeltoodust nähtub, et lisaks
2-12-28362 arvetele nr. 73065 ja nr. 73110 on tegelikkuses leping täies ulatuses hageja poolt täidetud ja kõik lepingust tulenevad hageja tasu nõuded on muutunud sissenõutavaks. Lähtudes lepingust ja esitatud arvetest, muutusid hagi esemeks olevad nõuded sissenõutavaks vastavalt arve nr. 73065 alusel 20.07.2009.a ja arve nr. 73110 alusel 25.11.2009.a. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 72 423,99 eurot ning arve nr 73065 alusel hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised summas 41 554,44 eurot ja arve nr 73110 alusel sissenõutavaks muutunud viivised summas 30 869,55 eurot ning alates hagi esitamisest viivised 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni (I k tl 1-15).
2.Hageja 27.11.2012.a seisukoha kohaselt on ebaõiged kostja väited lepingujärgsete tööde teostamise tähtaja kohta 17.07.2009.a. ja hageja poolse lepingu tähtaja ületamise osas. Lepingu täitmist jälgisid peatöövõtjast kostja ja omanikujärelevalve teostaja AS XXX. Kumbki neist ei ole esitanud hageja ega hageja alltöövõtja kohta pretensioone (mis seonduksid kostja poolt väidetud tööde teostamise tähtaja ületamisega). AS XXX poolt koostatud torustike kaamera-vaatluse tulemuste läbivaatuse memodest nähtub, et vaatluse tulemusel avastatud defektid olid alltöövõtja OÜ XXX poolt kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009.a. Hageja vaidleb vastu kostja väitele selle kohta, et ta tellis lepingu järgsed tööd kolmandatelt isikutelt ning osaliselt täitis need ise ning vastavalt kantud kulutustest tasaarvestas nõuded hagejaga 15.02.2010.a. Kostja väited ja käsitlus väidetavalt 15.02.2010.a toimunud nõuete tasaarvestamise kohta on asjakohatu ning tervikuna tõendamata. On ilmne, et kostja ei teostanud ega saanudki teostada lepingu järgseid töid ise ega lasknud seda teha kolmandatel isikutel, vaid kõik lepingujärgsed tööd teostas OÜ XXX. Seega ei ole kostjal tekkinud lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu, mida kostja saaks üldse hagejaga tasaarveldada. Kõik lepingujärgsed tööd olid teostatud OÜ XXX ehk ühtlasi hageja poolt, mistõttu on kostja alusetult keeldunud tööde akteerimisest vähemalt summas 53 300,08 eurot. Hageja vaidleb vastu kostjale, et kostja on 15.02.2010.a esitanud AS-le XXX(pankrotis) ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks. Hageja leiab, et sisutud ja asjas tähtsust mitteomavad on kostja etteheited selle kohta, et hageja tõttu väljastati kostjale lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks garantii lepingus sätestatust väiksemas summas. Hageja leiab, et faktiliselt on ebaõige kostja vastuses esitatud väide selle kohta, et tal on nõue hageja vastu summas 24 322,63 eurot, mis tuleneb kostja tasaarvestusest ja selle väidetavatest tagajärgedest (II k tl 3-7).
3.Hageja leiab oma 23.04.2013.a seisukohas, et kostja vastuse kohaselt ületasid kostja väidetavad kulutused hageja poolt teostamata tööde teostamiseks ettenähtud teostamata osa 2,42 kordselt, so 887 005,67 krooni ehk 56 689,99 euro ulatuses. Ainuüksi eeltoodu alusel nähtub objektiivselt, et kostja poolt esitatud arved nr. 20090869, 20091309, 20091476 ja 20091478 ei ole tegelikkusele vastavad ning sisaldavad suures ulatuses juurdekirjutisi ning ebategelikke andmeid (II k tl 81-93).
Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu, kuna hageja ei täitnud kõiki lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt. Hageja kohustuste täitmise viimane tähtaeg (ehitustööde lõpp) pidi lepingu p
4.1.2.kohaselt olema 17.07.2009.a. Nimetatud tähtajaks hagejal kohustused täidetud polnud. Kostja andis hagejale mõistliku lisatähtaja tööde lõpetamiseks, kuid tööde lõpetamist ei toimunud ega esitatud ka mõistliku põhjendust kohustuste täitmata jätmise kohta. 30.07.2009.a saatis kostja esindaja XXXhageja esindajale XXXe-kirja, milles teatas, et kuna lepingus kokku-lepitud tööd ei ole teostatud tähtaegselt, kasutab kostja lepingust tulenevat õigust ja teostab tööd oma vahenditega ja/või tellib tööd teistelt alltöövõtjatelt. Nimetatud kirjale hageja ei vastanud ega asunud ka täitma teostamata töid. Kostja tellis tööde teostamise teistelt alltöövõtjatelt ja esitas hagejale arve nr 20090869 summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni) augustis 2009.a. teistelt töövõtjatelt tellitud ja teostatud tööde kohta. Lisaks esitas kostja hagejale ülejäänud teostamata tööde osas arve nr 20091309 summas 41 554,44 eurot (373 697,97 krooni). Seega kokku jättis hageja kostjale
2-12-28362 teostamata lepingust tulenevaid töid kogusummas 65 438,09 eurot (1 023 883, 67 krooni) ja tuginedes lepingu p-le 3.5. oli kostjal õigus arvata maha see summa hagejale makstavatest summadest. Hageja poolt teostatud tööde eest tasumine toimus kostja poolt aktsepteeritud üleandmis-vastuvõtu akti alusel hageja poolt koostatud arvete alusel. Kostja raamatupidamise andmeil oli kostjal hagejale maksmata aktsepteeritud üleandmis-vastuvõtu aktide alusel esitatud arvetest arve nr 73065 summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni). Seetõttu saatis kostja hagejale 30.11.2009.a nõude ja tasaarvestuse avalduse, mille sisuks oli kostja kohustuste hageja ees summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni) (arve nr 63065 jääk) ja hageja kohustuse kostja ees summas 65 438,09 eurot (1 023 883,67 krooni) (arved nr 20090869 ja 20091309) tasaarvestamine. Tasaarvestamise tulemusel oleks kostjal kohustus hageja ees 0 krooni ja hageja kohustus kostja eest 41 554,44 eurot (373 697,97 krooni) (arve 20091309 jääk). Kostja selgitas oma 8.01.2010.a vastuses hagejale veelkord tekkinud olukorda, esitas viimase osa nõudesummast (st leppetrahvinõue vastavalt lepingu p 3.5) koos vastava arvega ning kahju hüvitamise nõude koos vastava arvega. Hageja poolt lepingu rikkumise tõttu tekkis kostjal kahju, mis seisnes kostjale tellija poolt esitatud leppetrahvist summas 26 795,09 eurot (419 252 krooni) kohustuste mittetähtaegse täitmise eest. Lisaks selgitas kostja hagejale, et viimane on esitanud kostjale vales summas pangagarantiikirja. Hageja poolt teostatud akteeritud tööde kogumaksumus oli 303 986,58 eurot (4 756 356,50 krooni), millest 2% on 6 079,73 eurot (95 127,13 krooni). Hageja aga esitas hagejale garantiikirja nr 2009031585 summas 6 033,26 eurot (94 400 krooni). Oma vastuses tegi kostja hagejale ettepaneku tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel ei ole kostjal kohustust hageja ees ja hagejal on kohustus kostja ees summas 24 322,63 eurot (380 566,47 krooni) (arve nr 20091478 jääk) ning esitada uus garantiikiri summas 6 079,73 eurot (95 127,13 krooni), mille järel kostja tagastab hagejale varem esitatud garantiikirja nr 2009031585 (I k tl 204207).
5.Kostja 08.04.2013.a täiendava vastuse kohaselt hageja on kostjale üle andnud lepingulisi töid kokku summas 4 093 250 krooni. Ülejäänud tööd lepingujärgses maksumuses 626 750 Eesti krooni (koos käibemaksuga) jäid hageja poolt teostamata. Hageja ei olnud tööd nõuetekohaselt teostanud. Viidatud aktid puudutavad üksnes kaetud töid ning ei puuduta kõiki töid. Nimetatud aktides ei ole ühtki viidet hagejale. Viidatud on küll OÜ-le XXX, kuid üksnes asjaolu, et OÜ XXX on aktid allkirjastanud, ei tähenda, et hageja oleks töid üle andnud või kostja neid vastu võtnud. Hageja esindajaks oli lepingu punkti 13.3 kohaselt XXX, kuid XXX ei ole akte allkirjastanud. Kõik kaetud tööde aktid puudutavad perioodi 24.04.2009.a kuni 15.07.2009.a, millisel ajaperioodil tööde teostamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Küll aga ei tõenda nimetatud aktid, et hageja oleks kõik lepingus sätestatud tööd teostanud – pooltevaheline vaidlus puudutab tööde teostamist pärast 15.07.2009.a. Kostja on seisukohal, et AS XXX poolt koostatud torustike kaameravaatluse dokumendid ei ole kostjaga kooskõlastatud ning kostja ei ole selle eest tasunud. Asjaolu, et mõnedesse nimetatud aktidesse on AS XXX alltöövõtjana märkinud OÜ XXX, ei tõenda veel, et konkreetsed tööd teostas ja puudused kõrvaldas OÜ XXX. Nimetatud aktid ei ole kostja ega OÜ XXX poolt allkirjastatud ning seetõttu ei tõenda need, et OÜ XXX tööd teostas. Kostja leiab, et OÜ XXX nime kajastumine aktis ei tähenda automaatselt seda, et vastavad tööd on hageja poolt lepingu alusel teostatud. Kostja on vaidlusalusel objektil tellinud töid OÜ-lt XXX ka otse, st töövõtulepinguga, mis oli sõlmitud kostja ja OÜ XXX vahel. Viidatud memodes ei ole ühtki viidet hagejale ega lepingule, mistõttu ei tõenda see hageja poolt tööde teostamist. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja on minetanud õiguse nõuda hagejalt kolmandate isikute poolt teostatud tööde maksumust, kuivõrd kostja ei ole hagejale õigeaegselt pretensiooni esitanud. Kostja leiab, et selline väide on vale. Kostja on hagejale lepingu punkti 3.5 alusel teostatud tööde eest esitanud arved nr 20090869 ja 20091476. Hageja on hagiavalduses nimetatud arvetel kajastatud kuludest vastu vaielnud üksnes ehitusmaterjalide maksumuse nõudele ning killustiku maksumuse nõudele. Muude arvel kajastatud kuludele ei ole hageja esitanud muud vastuväidet, kui üksnes paljasõnalise väite, et arvetel esineb juurdekirjutisi. Sellest võib järeldada, et hageja tegelikult enamikule arvel kajastatud kuludest vastu ei vaidle. Kuna hageja ei ole muudele arvetel esitatud kuludele sisulisi
2-12-28362 vastuväiteid esitanud, siis tuleb lugeda, et nende kulude suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on kohtule esitanud 30.11.2009.a tasaarvestusavalduse, millega kostja tasaarvestas oma arvest nr 20090869 ja 20091309 tuleneva nõude hageja vastu hageja nõudega kostja vastu, mis tulenes arvest nr 73065. Samuti on kostja esitanud 15.02.2010.a tasaarvestusavalduse, mille alusel on kostja tasaarvestanud oma arvetest nr 20090869, 20091309, 20091476 ja 20091478 tuleneva nõude hageja vastu hageja arvest nr 73110 tuleneva nõudega. Tehtud tasaarvestuste tulemusel puuduvad hagejal nõuded kostja vastu (II k tl 51-56). Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtade juurde (II k tl 29-30, 104-106). Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavad seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungitel ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada, kuid viivisenõude osas osaliselt.
7.Poolte vahel vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud:
1.30.03.2009 on hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija vahel sõlmitud Rõngu aleviku siseste torustike rekonstrueerimise ja rajamise käigus teostatavate isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja tarbeveetorustike ümberehituse tööde teostamiseks koos kõigi sinna juurde kuuluvate vajalike töödega torustike ehituse alltöövõtu leping nr H/5 vastavalt töödeprojektile töö nr. VK-0816. Lepingu p 6.1. kohaselt lepinguga ettenähtud tööde projektijärgsete mahtude maksumus on 4720 000 krooni (301662,98 eurot) millele lisandub käibemaks. Lepingu p 4.1.2 kohaselt ehitustööde lõpp 17.07.2009, haljastustööde lõpp 04.07.2009 ja p 4.1.4 kohaselt täitedokumentatsiooni esitamise tähtaeg 07.07.2009. (I tl 1723);
2.30.03.2009 sõlmisid hageja ja OÜ XXX alltöövõtu lepinguga nr H/5 samadel tingimutel torustikeehituse alltöövõtulepingu raamlepingu nr H5 (I tl 24-30);
3.09.04.2009.a andis tellija AS XXXomanikujärelevalve esindaja AS XXX nõusoleku alltöövõtjana OÜ XXX kasutamiseks tingimusel, et peatöövõtja peab teostama vähemalt 30 % mahust, so ca 30 % torustikest ning reoveepumpla (I tl 31);
4.25.05.2009.a allkirjastasid hageja ja kostja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr. 2 lepinguliste tööde maksumuses 2 266 500 krooni, millest garantiireserv 10 % moodustab 226 500 krooni, kokku tasumiseks 2 039850 krooni+ km 367173 krooni, kokku tasumiseks koos käibemaksuga 2407023 krooni (I tl 34);
5.25.05.2009 väljastas hageja kostjale arve nr. 73065 summas 1 607 160 krooni (102 716,24 eurot, millest hagi esitamise seisuga on tasumata 41 554,44 eurot (I tl 32-33);
6.24.04.-15.07.2013 kirjutasid kostja kui töövõtja, OÜ XXX kui alltöövõtja ja AS XXX kui tellija /järelevalve esindaja alla 13 kaetud tööde akti tööde kohta Rõngu aleviku vee-ja kanalisatsioonitorustikud (I tl 74-86);
7.30.07.2009.a saatis kostja esindaja XXX hageja esindajale XXX e-kirja, milles teatas, et kuna lepingus kokkulepitud tööd ei ole teostatud tähtaegselt, kasutab kostja lepingust tulenevat õigust ja teostab tööd oma vahenditega ja/või tellib tööd teistelt alltöövõtjatelt (I tl 52);
8.14.08.2009 esitas kostja hagejale arve nr 20090869 summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni) tööde kohta: suundpuurimine Valga mnt vesi + kanal 29 jm, Aia tn (Viljandi mnt) survekanal 100 jm, teostujoonis plaan ja sidumine 1 etapp, torustiku rajamine plaan ja sidumine Valga mnt 90 j, kaamera vaatlus, killustik 16-32 898 tonni ja killustik 8-16 68,4 tonni (I tl 53);
9.AS XXX poolt koostatud torustikutööde kohapealse ülevaatuse aktidest nähtuvalt andis AS XXX omanikujärelevalve esindaja AS XXX tööde lõpetamiseks täiendava tähtaja kuni 23.09.2009.a., järelkontrolli tulemusena puudused korras (I tl 87-103);
2-12-28362
10.AS XXX poolt koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memode kohaselt olid vaatluse tulemusel avastatud defektid alltöövõtja OÜ XXX poolt kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009.a. I tl 111-128);
11.30.09.2009 esitas hageja kostjale arve nr 73110 maksmise kuupäevaga 25.11.2009 summas 472000 krooni, lisandub käibemaks 94400 krooni, kokku 566400 krooni (36 199,56 eurot), arve sisu Rõngu aleviku siseste torustike rekonstrueerimine. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja tarbeveetorustiku ümberehituse tööd. Torustikeehituse alltöövõtuleping nr H75.Garantiireserv. Arvest tasumata 30 869,55 eurot (I tl 35);
12.14.10.2009 kirjaga nr. 08-61/429 teatas AS XXX kostjale, et Rõngu vallas XXX, osa 5 tööd on lõpetatud, v.a. Töö osa kasutamist oluliselt mittemõjutavad puudused 30.09.2009.a.(I tl 129-130);
13.04.11.2009 teatas omanikujärelevalve teostaja AS XXX kostjale, et seoses sellega, et XXX osa 5 I etapi raames teostatavad tööd ei valminud tähtaegselt (täitmis-aja lõpp 01.08.2009, tegelik töö valmiduse kuupäev vastavalt vastuvõtuaktile 30.09.2009, peab töövõtja vastavalt lepingutingimustele tasuma tellijale leppetrahvi alates 01.08.2009-30.09.2009 aja eest 339252 krooni+ 80000 krooni, so 419252 krooni (II tl 58);
14.30.11.2009 esitas kostja hagejale arve nr 20091309 selgitusega teostatud tööd vastavat aktile nr 1 osa 2 summas 373 697,97 krooni (23883,65 eurot) I tl 54;
15.30.11.2009 saatis kostja hagejale 30.11.2009.a nõude ja tasaarvestuse avalduse, mille sisuks oli kostja kohustuste hageja ees summas 41 554,44 eurot (650 185,70 krooni) (arve nr 63065 jääk) ja hageja kohustuse kostja ees summas 65 438,09 eurot (1 023 883,67 krooni) (arved nr 20090869 ja 20091309) tasaarvestamine. Tasaarvestamise tulemusel oleks kostjal kohustus hageja ees 0 krooni ja hageja kohustus kostja eest 41 554,44 eurot (373 697,97 krooni) (arve 20091309 jääk) I tl 57-58);
16.08.12.2009 väljastas hageja kostjale AS SEB Pank garantiikirja nr 2009031585 summale 94400 krooni (I tl 228);
17.18.12.2009 saatis hageja vastuse kostja 30.11.2009 kirjale, mille kohaselt ta hageja nõudeja tasaarvestusavaldusega ei nõustu (I tl 220);
18.30.12.2009 esitas kostja hagejale arve nr 20091476 selgitusega teostatud tööd vastavalt aktile nr 1 osa 3 summas 70620 krooni (4513,44 eurot) I tl 55;
19.30.12.2009 esitas kostja hagejale arve nr 20091478 selgitusega XXXnõue tähtaja ületamise eest summas 419252 krooni (26795,09 eurot) I tl 56;
20.16.12.2009 avaldatud Riigihanke aruande lisa kohaselt hanke viitenumber106528 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt.Vee-ja kanalisatsioonitorustike projekteerimis-ja ehitustööd, XXX, lisainfo kohaselt kuna torustike ehitustööd ei valminud tähtaegselt, määrati vastavalt lepingutingimustele töövõtjale lepptrahv iga tähtaega ületatud päeva eest 0,1 % lõplikust lepinguhinnast. Leppetrahv arvestati lepingu hinnast, millest on maha arvestatud Koosa reoveepumpla maksumus 534133 krooni, kuna pumpla ehituseks anti täitmisaja pikendust. Leppetrahv koos inseneriteenuse kuludega on kokku 288053,90 krooni, mis peetakse kinni kinnipeetava summa väljamaksmisel (I tl 131);
21.08.01.2010 saatis kostja hagejale vastuse viimase 18.12.2009 kirja osas, tehes ettepaneku, et hageja esitab kostjale garantiikirja summas 95127,13 krooni ja kostja tagastab varem esitatud garantiikirja nr 2009031585 ning pooled sõlmiksid tasaarvestuse kokkuleppe, millega tasaarvestatakse kostja nõue tulenevalt arvetest 20090869, 2091309,20091476 ja 20091478 hageja vastu kogusummas 1513755,67 krooni hageja nõudega tulenevalt arvetest 73065 ja 73110 kostja vastu kogusummas 1133189,20 krooni (I tl 221-224);
22.08.02.2010 saatis hageja esindaja XXXkostja pearaamatupidajale XXXe-kirja, milles esitas hageja poolt kostjale viivisenõude summas 362393,36 krooni (23161,16 eurot) I tl 229;
23.15.02.2010 saatis kostja hagejale vastuse hageja 08.02.2010 e-kirjale XXX, mille kohaselt kostja teeb tasaarvestusavalduse, mille sisuks on kostja nõude, mis tuleneb arvetest 20090869, 2091309, 20091476 ja 20091478 hageja vastu kogusummas 1513755,67 krooni
2-12-28362 tasaarvestamine hageja nõudega tulenevalt arvetest 73065 ja 73110 kostja vastu kogusummas 1133189,20 krooni. Tasaarvestuse tulemusena ei ole kostjal kohustust hageja ees ja hagejal on kostja ees kohustus summas 380566,47 krooni (arve nr 20091478 jääk) I tl 231-232);
24.15.10.2010 kuulutati välja hageja pankrot;
25.14.09.2011.a esitas hageja pankrotihaldur kostjale kohustuse täitmise nõude ja pankrotihoiatuse (I tl 36-37);
26.23.09.2011.a kirjaga vaidles kostja hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja nõue on tasaarvestatud 15.02.2010.a, millisel kuupäeval edastas kostja hagejale ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks (I tl 39-42).
8.Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale tulenevalt hageja arvetest 73065 ja 73110 kostja vastu kogusummas 1133189,20 krooni, so 72423,99 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja varasem 30.11.2009 nõude - ja tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, kuna kostja luges tasaarvestuse hageja vastulause tõttu ka omapoolselt mittetoimunuks (I tl 57-58, 204-207). Pooled vaidlevad, kas kostja korduv, 15.02.20109 kirjas väljendatud tasaarvestusavaldus, millest nähtuvalt ei ole tasaarvestuse tulemusena kostjal kohustust hageja ees summas 72423,99 eurot ja hagejal on tulenevalt kostja arvetest 20090869, 2091309,20091476 ja 20091478 kostja ees kohustus summas 24322,63 eurot (380566,47 krooni = arve nr 20091478 jääk) on kehtiv või mitte (I tl 231-232). VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-11 jt märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
9.Kostja on tuginenud oma 15.02.2010 tasaarvestusavalduses (nagu ka 30.11.2009 nõude- ja tasaarvestuse avalduses) kostja esindaja XXX30.07.2009 e-kirjale hageja XXX, milles kostja esindaja teatas, et kuna hageja poolt ei ole lepingus kokkulepitud tööd teostatud tähtaegselt, kasutab kostja lepingust tulenevat õigust ja teostab tööd oma vahenditega ja/või tellib tööd teistelt alltöövõtjatelt (I tl 52). Vastavalt lepingu p-le 3.5. on tellijal õigus juhul kui töövõtja jääb p 4.1.1 või 4.1.2. toodud maha rohkem kui 1 nädal, teostada tööd oma vahenditega ja/või tellida tööd teistelt alltöövõtjatelt, kusjuures kõik sellega seonduvad tööd arvatakse maha töövõtjale makstavatest summadest. Kostja 30.07.2009 kirja esitamise ajaks oli lepingujärgsete ehitustööde tähtajast 17.07.2009 (p 4.1.2.) möödunud 13 päeva. Kohus ei nõustu hagejaga seisukohaga, et kuna tellija AS XXX omanikujärelevalve esindaja AS XXX poolt koostatud torustikutööde kohapealse ülevaatuse aktidest nähtuvalt andis AS XXX tööde lõpetamiseks täiendava tähtaja kuni 23.09.2009.a., siis sellega oli pooltevahelist lepingut pikendatud sama tähtajani. Nimetatud aktidest nähtuvalt oli nende sisuks torustikutööde kohapealse ülevaatluse tulemusena avastatud puuduste fikseerimine ja nende kõrvaldamiseks tähtaja määramine, kuid mitte poolte kokkulepe alltöövõtulepingu nr H/5 tähtaegade muutmise kohta. Kohtu hinnangul ka AS XXX poolt koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memodest, mille kohaselt kohaselt olid vaatluse tulemusel avastatud defektid kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009.a., ega ka AS XXX 14.10.2009 kirjast selle kohta, et torustikutööd loetakse lõpetatuks 30.09.2009, ei tulene pooltevahelise lepingu tähtaegade muutmist. Seega oli kohtu hinnangul kostjal tähtajast 17.07.2009 ühe nädala möödumisel õigus kooskõlas lepingu pp 4.1.2. ja 3.5 teha hageja poolt tähtajaks teostamata tööd ära hageja kulul oma vahenditega või tellida need teistelt alltöövõtjatelt.
10.Seega eeltooduga on asjas vaja tuvastada, kas ja millised pooltevahelise lepinguga ettenähtud tööd olid seisuga 30.07.2009 hageja poolt teostamata või lõpetamata ja kas ning millised kostja poolt hagejale esitatud arvetest nr nr 20090869, 2091309, 20091476 ja 20091478, millele kostja
2-12-28362 oma tasaarvestusavalduses tugineb, on vastavuses lepingu p-s 3.5. ettenähtud kuludega tööde teostamiseks kostja oma vahenditega või teiste alltöövõtjate poolt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema ja vastuväited. Kohus leiab, et tulenevalt lepingu pp-st 3.5. ja 4.1.2. on tõendamiskoormis hageja poolt lepingujärgsete tööde tähtaja ületamise ja kostja kulude kohta tööde lõpetamiseks kostjal. Kostja 30.07.2009 e-kirjas kostja poolt lepingu p 3.5. rakendamise kohta mingeid hageja poolt tähtajaks tegemata töid ega vastavaid summasid näidatud ei ole (I tl 52). Kirjas on küll märgitud, et kalkulatsioonid esitatakse 32.nädalal 2009, so 03.-09.08.2009, kuid tõendeid nimetatud kalkulatsioonide esitamise kohta kohtule esitatud ei ole. Kostja esmases, 30.11.2009 avalduses on märgitud kostja kulude suuruseks tulenevalt kostja arvetest hagejale 20090869 ja 20091309 summa 65438,09 eurot (1023883,67 krooni) ja lisatud on kostja poolt koostatud akt nr 1 kostja poolt tellitud tööde kohta (I tl 57-62). Nimetatud aktile mingeid kulutusi tõendavaid dokumente lisatud ei olnud. Kostja 8.01.2010 ja 15.02.2010 kirjade/vastuste kohaselt on kostja kulutused lepingu p 3.5. ettenähtud töödele suurenenud vastavalt kostja 31.12.2009 arvele 20091476 summas 4513.44 eurot summani 69951,53 eurot (1094503,67 krooni) ja arves viidatakse üksnes kostja poolt koostatud aktile nr 1 (osa 3), kuid konkreetseid kuludokumente nimetatud aktiga seonduvalt lisatud ei olnud (I tl 221-226).
11.Kohus märgib, et ka kostja vastusest hagile ja täiendavatest seisukohtadest ei nähtu kostja konkreetseid kulutusi kogusummas 69951,53 eurot. Kostja täiendavas 08.04.2013 seisukohas on märgitud (p 7), et hageja poolt jäid lepingujärgsed tööd tegemata summas 40056,63 eurot (626750 krooni). Hageja on oma 23.04.2013 seisukohas õigustatult märkinud, et kostja poolt lepingu p 3.5 ettenähtud kulude tõendamiseks esitatud arvete kogusumma on 25469,95 eurot (II tl 60-76), neist omakorda arved summas 6359,06 eurot on esitatud enne 30.07.2009 hagejale endale (XXXAS arved II tlk 71-73), arved summas 2206,10 eurot on aga esitatud hageja alltöövõtjale OÜ-le XXX (II tl 64, 74-76). Kohus nõustub ka sellega, et põhjendamatu on esitada kostja kuluna lepingu p 3.5. mõttes (so alates 30.07.2009) eraisiku kahjunõuet kostja vastu uputuse tõttu 30.06.2009 summas 664,68 eurot (10400 krooni) ja OÜ XXX arvet kostjale renditeenuse eest mais-juunis 2009 summas 5967,56 eurot (93372 krooni). Samuti on asjakohane hageja märkus, et kuna vastavalt omanikujärelevalve nõueolekule pidi kostja omapoolne töövõtt torustiketöödest moodustama 30 %, võivad kostja poolt esitatud kuludokumendid olla esitatud seoses kostja enda tööde osa (30 %) teostamise arvelt tekkinud kuluna.
12.Kohus loeb samuti paljasõnaliseks ja asjakohatuteks kostja vastuväited, et hageja pole tõendanud teostatud tööde akti 2 ja arvete nr 73065 ja 73110 järgi tasumisele kuuluvate tööde tegemist kogusummas 72423,99 eurot ning et pole tõendatud lepinguliste tööde tegemine hageja alltöövõtja OÜ XXX poolt. Õige on hageja osundus, et kostja on tegelikult hageja nõuet tulenevalt nendest arvetest omapoolses tasaarvestusavalduses tunnistanud, kasutades seda tasaarvestamisele kuuluva passiivnõudena, samuti mõlemat arvet osaliselt tasudes. Kostja vastuväite suhtes, et kostjal võis olla sõlmitud alltöövõtuleping otse XXX OÜ-ga, kohus nõustub hagejaga, et sellisel juhul on küsitav, miks kohtule sellist lepingut pole esitatud. Peale kostja ja hageja vahelise ning hageja ja OÜ XXX vahelise alltöövõtulepingu pole teisi alltöövõtulepinguid kohtule esitatud, seega OÜ XXX oli objektil alltöövõtjaks hageja vahendusel. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kinnitavad piisavalt usutavalt seda, et peale OÜ XXX keegi muu alltöövõtja torustikeehitusega seonduvat tööd Rõngu aleviku objektil ei teinud ning kuivõrd OÜ XXX oli alltöövõtjaks hageja vahendusel, tuleb tema poolt tehtud tööd lugeda ka hagejapoolseks lepingutäitmiseks.
13.Seoses kostja poolt tõstatatud vastuväitega garantiireservi kohta esitatud hageja arve nr 73110 suhtes, et kuna hageja pole töid lõpetanud, pole sellest arvest tulenev hageja nõudeõigus tõendatud, kohus leiab, et selline vastuväide on asjakohatu, kuna kostja on oma tasaarvestusavalduses sellest arvest tulenevat nõuet tunnistanud, samuti ei ole väide 10 %-lise garantiireservi kohta, mida pooled on tõesti faktiliselt rakendanud, kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Pooltevahelise lepingu p 7.2.
2-12-28362 kohaselt töövõtja kohustub kõrvaldama kõik ehitusperioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul viisil lepingule mitetvastava töö omal kulul. Lepingu p 7.3. kohaselt garantiiaeg 2 aastat kehtib kõigi töövõtja poolt tehtud töödele. Töövõtja annab tellijale töö lõpliku vastuvõtmise hetkel tagatise p 7.1. nimetatud garantiiperioodiks, 2 % töö kogumaksumusest, krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustuseltsi garantiikirjana. Kostja 31.10.2012 vastuse p 3.4. kohaselt pidi hageja poolt kinni peetud garantiireserv 26160,64 eurot kuuluma kostja poolt väljamaksmisele siis, kui hageja esitab lepingu punktis 7.3. kokkulepitud tingimustega garantiikirja. Seega 10 %-list garantiireservi pooltevaheline leping tegelikult ette ei näinud ja kuna hageja on esitanud kostjale lepingu p-s 7.3 ettenähtud garantiikirja (I tl 228), on õigustatud hageja nõue garantiireservina kinnipeetud summa väljamaksmiseks. Seonduvalt kostja vastuväitega, et hageja esitas garantiikirja summale 6033,26 eurot, kuigi kostja arvestuste kohaselt oleks garantii pidanud olema 6079,73 eurot, kohus leiab, et see puudus ei ole oluline ega muuda hageja poolt antud garantiid kehtetuks. Kokkuvõttes kohus leiab, et kuigi kostja on esitanud hagejale tuginedes lepingu p-le 3.5. arved 20090869, 20091309 ja 20091476 kogusummas 69951,53 eurot, ei ole kostja tegelikult nimetatud summas tehtud kulutusi tõendanud.
14.Seonduvalt kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud arvega 20091478 summas 26795,09 eurot selgitusega „XXXnõue tähtaja ületamise eest“, mille puhul kostja on tuginenud poolte-vahelise lepingu p-.le 5.2, peab kohus küsitavaks, kas kostjapoolne kahjunõue on vastavuses VÕS § 127 lg 2 ja 3, mille kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis ning lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kuigi kostjale määrati seoses torustike ehitustööde tähtaja ületamisega leppetrahv, ei olnud hagejal võimalik olukorras, kus hageja osa läbi oma alltöövõtja XXX OÜ moodustas torustiketöödest 70 % ja kostja osa vastavalt 30 %, kostjaga lepingu sõlmimisel võimalik ette näha, et kostjat võidakse kostja ja tellija AS XXXomavahelise lepingu tähtaja ületamise tõttu sellises summas trahvida, millele lisandub veel eelnimetud lepingu eritingimuste alusel inseneriteenuse kulu. Eeltoodust nähtuvalt kohus leiab, et hagejat ei saa lugeda selle eest vastutavaks, et kostja kui peatöövõtja tellija AS XXXees lepingu täitmisega hilines ja et talle määrati sellega seonduvalt leppetrahv ja inseneriteenuse kulu kogusummas 26795,09 eurot.
15.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et hageja vastuväited kostja 15.02.2009 kirjas väljendatud tasaarvestusavaldusele välistavad kostja arvetest 20090869, 2091309, 20091476 ja 20091478 kogusummas 96746,62 eurot (1513755,67 krooni) tuleneva nõude tasaarvestamise hageja nõudega tulenevalt viimase arvetest 73065 ja 73110 kostja vastu kogusummas 72423,99 (1133189,20 krooni) ning seega ka kostjapoolse tasaarvestuse kehtivuse. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VÕS §§-dest 76 lg1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 635 lg 1, 637 lg 3 ja 4 kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse sissenõudmise osas põhjendatuks ja rahuldab selle.
16.Kuna kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse sissenõudmise osas, on põhjendatud ka hageja poolt viivise nõudmine (VÕS §§ 101 lg 1 p 6, 113 lg 1). Kostja ei ole hageja viivise arvestuse õigsust vaidlustanud, kuid on palunud seda vähendada. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuivõrd hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 74423,99 eurot vastab juba põhinõude suurusele, on põhjendatud, et viivisenõue sellega piirduks.
2-12-28362 Seega jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõude tulenevalt TsMS § 367, so viivise suurenemise 181 eurot päeva alates hagi esitamisest 20.07.2012. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi põhinõude osas rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.