Kohtulahend

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 nõutavaks alates 22.08.2011.a, mistõttu on kostja ostusummade tasumisel juba kuu aega viivituses. Seega on kostjal tekkinud kohustus seadusjärgse viivise tasumiseks. Hagi esitamise hetkeks on kogunenud viivist 5040 krooni (8,25% aastas x 29 päeva x 790 000 kr) ehk 322 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja järgmist. Vaidlus taandub asjaolule, kas müügilepingust tuleneva ostusumma sissenõutavuse tingimus on saabunud või mitte. Kostja poolt nimetatud 2 kinnistamata hoonet ja rajatist on tegelikult kinnistatud. Varjend pos 88 (registrikood 1202515) on kostja omandis oleva Instituudi kinnistu koosseisus. Paadikuuri vundament (registrikood 220423990) asub katastriüksusel nr 42301:003:0834, mis omakorda kuulub OÜ Asereston kinnistu „Sadam“ koosseisu. Eeltoodust tulenevalt on mõlemad kostja viidatud rajatised kinnistatud, st nende juurde kuuluvad maa-alad on erastatud ja ostusumma on seega muutunud sissenõutavaks. Vale on kostja väide, et müügilepingus on lepitud kokku erastatava maa suuruseks 50ha, mille realiseerumine oleks tingimuseks müügisummade sissenõutavaks muutumisele. Müügilepingu p-s 2.3. on selgelt kirjas, et „vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse 29.11.2005.a. tõendile asuvad endise Suurpea sõjaväeosa hooned ja rajatised ca 50 ha maa-alal. Ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus selgub Suurpea 1 ja Suurpea 2 detailplaneeringu käigus.“ Seega ei ole pooled leppinud kokku, et ostusumma maksmiseks peab kostjale erastatav maa olema ca 50ha suurune. Ostusumma saamiseks pidi Conmar Consulting OÜ omandis olevad hooned ja rajatised olema esmakinnistatud, rohkem tingimusi leping ei sätesta. Viide erastatava maa-ala suurusele ei sätesta mingit poolte kokkulepet, vaid see täpsustab, millistest hoonetest ja rajatistest on jutt (st tegemist oli Suurpea sõjaväeosa hoonete/rajatistega). Müüja ei saanud kuidagi tagada erastatava maa-ala lõplikku suurust, see ei ole ju tema pädevuses, ka leping viitab, et erastatava maa-ala suurus täpsustub edasiselt. Leppetrahvi nõuet ei ole kostja müüjale esitanud ning jääb selgusetuks, millist lepingupunkti on rikutud. 19.10.2012.a kirjalikus arvamuses leidis hageja, et kostja tõlgendused on ebaõiged. Hageja õiguseellane OÜ Ambeon Ehitus on võõrandanud oma 40%-lise osaluse osaühingus Calitar Consult, millele kuulus 50%-line osalus OÜ-s Conmar Consulting (ehitiste kui vallasjade omanik). Seega on juriidiliselt võimatu, et OÜ Calitar Consult osaluse müüja oleks saanud lubada ostjale (kostjale), et viimane omandab 10.03.2006.a müügilepingu alusel OÜ Conmar Consulting omandis olevad ehitised. Müüja võõrandas OÜ Calitar Consult osaluse, mille väärtus seisnes selles, et ostja sai omandi ja otsustusõiguse OÜ Calitar Consulting 50%-lises tütarfirmas ehk OÜ-s Conmar Consulting. Just OÜ Conmar Consulting omas vallasasjadest ehitisi, milliste juurde oli võimalik erastada maad. Seega on ka ebaõige väide, et kostja pidi müügilepingu p 2.3. järgi saama erastada maad – maade erastamise subjekt oli OÜ Conmar Consulting, kelle nimele on Linnaku ja Instituudi kinnistud ka algselt kinnistatud. 10.03.2006.a müügilepingu p-s 2.3. on märgitud, et ehitised paiknevad ca 50ha suurusel maaalal ja ehitiste juurde maa erastamise täpne suurus selgub planeeringute käigus. Sama teave sisaldub kostja esitatud Loksa vallavalitsuse 29.11.2005.a tõendis. Ehitised võisid peale müügilepingu sõlmimist ka Conmar Consulting OÜ omandist välja minna, see aga ei oleks vääranud aga müügisummade sissenõutavaks muutumist vastavalt lepingu p-le 2.3. Asjas ei ole ilmselt vaidlust, et kõigi 10.03.2006.a seisuga Conmar Consulting OÜ omandis olnud 43 ehitise juurde on maad erastatud, need vallasasjad on kõik kinnistatud. Pooled ei ole kokku leppinud, et 24.11.2005.a ehitiste müügileping oleks 10.03.2006.a müügilepingu lahutamatu osa, nagu väidab kostja. Tegelikult annab 24.11.2005.a ehitiste müügileping lihtsalt ülevaate või nimekirja OÜ Conmar Consulting omandis olnud ehitistest, vallasasjade omand läks sel ajal üle notariaalse lepingu vormistamisel.

3(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 Kostja esitatud kohtulik kompromiss ei näita, et Varjend pos 88 ei oleks olnud OÜ Conmar Consulting omandis. Vastupidi, see kinnitab, et OÜ Conmar Consulting säilitas omandi nimetatud ehitisele. Kompromissist ei nähtu tegelikult, milliste ehitiste osas vaieldi ja mis oli vaidluse sisu. Tegemist on olnud seotud isikute vahelise tegevusega, hageja Lahemaa SPA Halduse OÜ juhatuse liige Rauno Aaslaid on olnud 2006–2009 ühtlasi kostja, OÜ Conmar Consulting, juhatuse liige. Nüüd on mõlemad mehed OÜ Conmar Consulting likvideerijad. Enamgi veel, kostja ja Lahemaa SPA Halduse OÜ on 26.11.2010.a ühinenud. Eelnev tähendab seda, et kohtuvaidlus ja kohtulik kompromiss on ilmselt olnud ilma tegeliku sisuta, tehtud muudel eesmärkidel kui omandi üle vaidlemiseks. Hageja on seisukohal, et paadikuuri vundament kuulus 10.03.2006.a seisuga OÜ Conmar Consulting omandisse, vastupidiseid andmeid asja juures ei ole. OÜ Asereston on erastanud maad sadamakai kui rajatise juurde, mitte paadikuuri vundamendi juurde. OÜ Asereston on omandanud sadamakai eelnevalt Loksa vallalt enampakkumise raames, paadikuuri vundamendi omandamise kohta igasugused andmed puuduvad. Ilmselt on paadikuuri vundament mõõdetud erastamise käigus OÜ Asereston omandisse nö tehnilise vea tõttu, kuid müüjad ei saa selle eest vastutada. Kostja või Conmar Consulting OÜ oleksid pidanud ise jälgima, et osa nende omandatud vallasasjadest ei erastataks võõra maa hulka ja vajadusel vaidlustama sellised erastamise korraldused. Leppetrahvi nõudmiseks ei ole sisulist alust, kuna OÜ Ambeon Ehitus ei ole andnud müügilepingus mingeid ebaõigeid kinnitusi. Kostja peab tõendama 07.08.2006.a avalduse edastamist OÜ-le Ambeon Ehitus. Hageja arvates on 6,5a leppetrahvinõude esitamiseks ebamõistlikult pikk aeg ja kostja on leppetrahvinõude igal juhul kaotanud. Ühtlasi leidis hageja, et 07.08.2006.a leppetrahvinõue ja tasaarvestuse avaldus on fabritseeritud. Seda kinnitab asjaolu, et kostja esialgse hagivastuse kohaselt ei ole kostja veel midagi avaldanud väidetavast tasaarvestuse teostamisest. Samuti on kostja esialgse hagivastuse p 2.7. kohaselt olnud seisukohal, et paadikuuri vundamendi juurde ei ole olnud võimalik maad erastada. 07.08.2006.a avalduses on kostja aga “juba teadnud”, et paadikuuri vundament on kinnistatud OÜ Asereston nimele. ARH Ehitusjuhtimise OÜ on kompromissilepingu kohaselt omandanud nõude OÜ-lt Pirmax Trade. See tähendab, et ARH Ehitusjuhtimise OÜ ei olnud asjas müüja ega saa anda mingeid kinnitusi omandiõiguste või leppetrahvile allumise kohta. Äriregistri andmetel on OÜ Pirmax Trade registrist kustutatud. Samas peab notariaalse osade müügilepingust tulenevate nõuete loovutamine olema samuti notariaalne, vastasel juhul on loovutus vormivea tõttu tühine. A-K J ga tehtud kompromiss on üllatav, sest nimetatud isiku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Kui A-K J l oli nõue müügilepingust tulenevalt, siis oli see pankrotivara hulka kuuluv vara. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 3 järgi on selline kompromiss tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine, kuna seadusest tulenevat keeldu on eiratud. Kostja vastuväited

4(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 müügitehingute mõte ei olnud müüa lihtsalt osalust, vaid oluline oli just osaga kaasneva õiguse võõrandamine. Sellisele poolte tahtele osundab selgelt lepingu p 2.3, mis seob lepingu tasu sõltuvusse just erastamisõiguse lõpuleviimisest. Kui poolte tahe oleks olnud suunatud üksnes osaluse müügile, siis ei oleks lepingu tasu seatud sõltuvusse kõigi hoonete juurde maa kinnistamisest. OÜ-le Conmar Consulting kuulus müügilepingu sõlmimise ajal Suurpea külas kokku 43 vallasasjast hoonet ja rajatist. Hagiavalduses on välja toodud, et hagi esitamise ajaks on erastatud kaks maaüksust kokku 23ha (2,27 + 20,73) ulatuses, mis ei ole isegi pool müügilepingus kokkulepitud erastamisele kuuluvast maast. Lisaks ei ole olnud võimalik erastada kõikide OÜ Conmar Consulting omandisse lepingu sõlmimise hetkel kuulunud ehitiste juurde kuuluvat maad. Seega ei ole täidetud müügilepingu p-st 2.3 tulenev müügihinna sissenõutavaks muutumise eeldus, millest tulenevalt ei ole sissenõutavaks muutunud kostjapoolne kohustus tasuda müügihind. Kuni käesoleva ajani ei ole olnud võimalik erastada maad OÜ-le Conmar Consulting kuulunud Varjend pos 88 ja paadikuuri vundamendi juurde. Sellest tulenevalt ei ole realiseerunud ka müügilepingus poolte vahel kokkulepitu, et erastatava maa suurus on ligikaudu 50ha. Eelneva põhjal leidis kostja, et ei vasta tõele hagiavalduses väidetu, et 21.07.2011.a seisuga oli esmakinnistatud maa kõikide OÜ Conmar Consulting omandis olnud hoonete ja rajatiste juurde. Tulenevalt sellest, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on alusetu ka kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivisenõue summas 322 eurot. Seega ei ole täidetud ostja kohustuse täitmise eeldus ning sellest tulenevalt ei ole sissenõutavaks muutunud kostja kohustus tasuda müügisumma 50 490,20 eurot. Kuna müügilepingujärgne müüja ei ole suutnud tagada maa erastamist nende hoonete juurde ning on andnud müügilepingus tõele mittevastavaid kinnitusi, siis on kostja kasutanud müüja suhtes lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Müüja ei ole kostja pöördumistele kordagi vastanud. Kostja on müüjat korduvalt ähvardanud leppetrahviga ning leppetrahvinõude ka esitanud. Kostja sõlmis osade müügilepingu üksnes eeldusel, et ta saab osaühingu osade omandamise läbi ka ehitiste müügilepingu p-des 1.1. ja 1.2 välja toodud 43 ehitise omanikuks. Müüjad kinnitavad osade müügilepingus, et Suurpea väeosa hooned ja rajatised (kokku 43 ehitist) on Conmar Consulting OÜ omandis ning osade müügilepingu järgi saab nende juurde ostueesõigusega maad erastada kostja. Vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse 29.11.2005.a tõendile asusid ehitiste müügilepingu esemeks olevad endise Suurpea sõjaväeosa hooned ja rajatised ca 50ha suurusel maa-alal. Seega on müüjad osade müügilepingu p-s 2.3. (koosmõjus ehitiste müügilepingu p-dega 1.1. ja 1.2) kinnitanud, et kostja omandab Conmar Consulting OÜ omandis olevad 43 ehitist, mille juurde on tal võimalik erastada ca 50ha suurune maa-ala. See oligi lepingute eesmärk ja seda ei ole eitanud ka hageja. Kui lepingu sõlmimise eesmärgiks oleks olnud näiteks 25ha maa erastamise saavutamine, siis oleks leping sõlmitud ilmselt hoopis teistel tingimustel. Müüjad on küll andnud kostjale üle osaühingu Calitar Consult OÜ osad, kuid jätnud täitmata osade müügilepingu p-st 2.3. tuleneva kohustuse. Osade müügilepingu sõlmimise eesmärk ei olnud mitte lihtsalt müüa osalust Calitar Consult OÜ-s, vaid just vastavas ulatuses erastamisõiguse müümine. Ehitiste müügilepingu järgi sai Conmar Consulting OÜ enda omandisse 13 OÜ-le DowellGrupp kuuluvat Harjumaal Loksa vallas Suurpea külas asuvat ehitist, milliste hulgas ka Varjend pos 88 ning 30 Lembit Reimalile kuuluvat Harjumaal Loksa vallas Suurpea külas endisel sõjaväelinnakul asuvat ehitist, milliste hulgas paadikuuri vundament. Seega oli müüjate Pirmax Trade OÜ, Ambeon Ehitus OÜ ja M J kohustuseks tagada ka lepingus nimetatud ehitiste olemasolu ning sellest tulenev erastamisõigus. Müüjad ei ole seda kohustust täitnud. Varjend pos 88 enda omandisse saamiseks ning seeläbi nimetatud ehitise juurde maa kinnistamiseks tuli kostjal teha suuri lisakulutusi. Paadikuuri vundamendi juurde

5(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 ei ole kostja aga saanudki maad erastada, sest nimetatud ehitis oli tegelikult juba kellegi teise omandis. Müüjad ei andnud kostjale üle Varjend pos 88 omandiõigust, mistõttu ei olnud selle ehitise juurde kostjal võimalik ka osade müügilepingus sätestatud tingimustel maad erastada. Kostja ei saanud Varjend pos 88 ehitist enda omandisse, kuna see ehitis ei olnud osade müügilepingu sõlmimise ajal Conmar Consulting OÜ omandis. Osade müügilepingu sõlmimise järel 2006.a. suvel selgus, et ehitise Varjend pos 88 on omandanud Lahemaa SPA Haldus OÜ, millest tulenevalt ei vastanud tõele ehitiste müügilepingu p-des 1.5.1. ja 1.1.6. sätestatu, mille õigsust müüjad olid osade müügilepingus kinnitanud. Seega rikkusid müüjad jämedalt osade müügilepingut. Ehitis Varjend pos 88 on käesolevaks ajaks küll kostja omandis, kuid selleks pidi kostja vara omandanud Lahemaa SPA Halduse OÜ-le tasuma kompromissi raames 5,5 miljonit krooni. Ehitiste müügilepingu p 1.2.27 järgi kuulus Lembit Reimalile ehitis nimega paadikuuri vundament. Ehitiste müügilepingus on välja toodud, et paadikuuri vundament on Lembit Reimali omandis, see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ning seda ei ole koormatud ehitiste müügilepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh üüri-, rendi- või muude kasutuslepingutega. Kostja ei ole kunagi paadikuuri vundamenti enda omandisse saanud ega saanud sinna juurde ka maad erastada. Nimetatu asub Asereston OÜ-le kuuluval kinnistul nr 11128902 (katastritunnusega 42301:003:0834) ning kuulub koos kinnistuga Asereston OÜ-le. Osade müügileping ei näe ette mitte lihtsalt ehitiste müügilepingu p-s 1.1. ja 1.2. toodud ehitiste kinnistamise, vaid Conmar Consulting OÜ omandis olevate ehitiste juurde kuuluvate maa-alade kinnistamise kostja kasuks. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Selge on see, et müüjate ja kostja vahelise osade müügilepingu eesmärk oli omandada nii osaühingu Calitar Consult OÜ osad kui ka Conmar Consulting OÜ-le kuuluma pidanud 43 ehitist, mille läbi oleks kostjal olnud võimalus erastada ehitiste juurde ostueesõigusega maad ca 50ha, nagu sätestab osade müügilepingu p 2.3. Ehitiste Varjend pos 88 ja paadikuuri vundamendi ning nende aluse maa näol on tegemist kinnisvaraalaselt ja majanduslikult väga väärtuslike objektidega. Tegu on vahetult mereäärsete ehitistega. Kostja kindel soov ja eesmärk oli nimetatud ehitiste juurde maa kinnistamine, millest tulenevalt oli see seatud ka ostuhinna, 50 490,20 eurot, tasumise eelduseks. Seda tingimust aga ei saabunud. Tulenevalt müüjatepoolsest osade müügilepingu p-de 3.1.5, 3.1.11, 3.1.13 rikkumisest on kostja esitanud Ambeon Ehitus OÜ-le 07.08.2006 ka leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestas kostja enda leppetrahvi nõude, 117 698,90 eurot, Ambeon Ehitus OÜ osade müügilepingu p-st 2.2. tuleneva nõudega 50 490,20 eurot. Tasaarvestusest ülejääva summa, 67 208,69 eurot, palus kostja Ambeon Ehitus OÜ-l tasuda kostja arvelduskontole. Ambeon Ehitus OÜ leppetrahvi maksmata osa kostjale ei tasunud. Lepptrahvinõue koos tasaarvestusavaldusega esitati ka teistele müüjatele. Kostja leidis, et antud juhul on leppetrahv poolte vahel kokku lepitud kohustuse täitmise asemel, seega ei oleks kostja kaotanud lepptrahvinõude esitamise õigust ka siis, kui ta ei oleks hagejat sellest õigeaegselt teavitanud. Lisaks lepingu p-des 2.1. ja 2.2. kindlaks määratud müügihinna osadele (1 110 917,50 krooni, 790 000 krooni ja 8 000 krooni) on lepingu p-des 2.4, 2.5. ja 2.6. kokku lepitud ka kostja kohustus tasuda hageja ja teiste müüjate eest Conmar Consulting OÜ ja Calitar Consult OÜ laenud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ile, Pirmax Trade OÜ-le ja Ambeon Ehitus OÜ-le. Kostja tasus Balti Investeeringud Grupi Pank AS-ile Conmar Consulting OÜ võla 156350,64 eurot. Pirmax Trade OÜ-le tasus kostja Calitar Consult OÜ võla 114 703,93 eurot. Lisaks tasus kostja Ambeon Ehitus OÜ-le Calitar Consult OÜ võla 28 760,24 eurot. Seega on kostja tasunud lepingulise kohustusena Calitar Consult OÜ osade eest võlgnevusi kokku 299814,82 eurot. Tasutud võlgnevused on osa Calitar Consult OÜ osade müügihinnast, mis

6(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 koos osade müügilepingu p-des 2.1. ja 2.2. toodud summadega moodustavad osaühingu osade kogu müügihinna, 421 816,88 eurot. Kostja on ostuhinnast summas 421 816,88 eurot tasunud lepingu sõlmimisel võlgade katteks koguni 71,08%. Lisaks võlgadele on kostja osade müügilepingu sõlmimisel tasunud Pirmax Trade OÜ-le ka 19 743,43 eurot ja sõlminud käesolevaks hetkeks teiste müüjatega kompromissi ostuhinna tasumise kohta. Seega võib lugeda kogu ostuhinnast 421 816,88 eurot, mis moodustub osade müügilepingu p-des 2.1. ja

7(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 lepingu sõlmimist hoiustatud notari kontol. Lepingu p 2.6 järgi, ostja kohustus tasuma OÜ Ambeon Ehitus ja Calitar Consult OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võla 450 000 krooni, mis oli hoiustatud notari kontol. Seega osade müügiind on kokku 1 110 917,50 + 790 000 + 8000 + 2 446 356 + 1 794 726,50 + 450 000 = 6 600 000 krooni so 421 816,88 eurot. Kostja on tasunud osade müügihinnast 308 917,50 krooni + 2 446 356 + 1 794 726,50 + 450 000 = 5 000 000 krooni so 319 558.24 eurot + kompromissi raames 10 000 eurot + 100 eurot = 329 658,24 eurot so 78,15%. Müüjale, OÜ Ambeon Ehitus, on tasumata lepingu p-s 2.2 nimetatud müügihind 790 000 krooni ehk 50 490,20 eurot. OÜ Ambeon Ehitus loovutas osade müügilepingust tuleneva nõude hagejale OÜ-le Vestok Varahaldus, praeguse ärinimega MVM Housing OÜ (I kd, tl 26–30, 57–58). Poolte vahel on vaidlus, kas osade müügilepingu p-s 2.2 nimetatud müügihind, 50 490,20 eurot, on muutunud sissenõutavaks vastavalt osade müügilepingu p-le 2.3. Viidatud lepingupunktis nimetatud OÜ Conmar Consulting omandis, Kuusalu vallas, Suurpea külas asuvad hooned ja rajatised on need 43 ehitist, mis on OÜ Conmar Consulting ostnud 24.11.2005.a – ehitiste müügileping, Rapla notar Raul Joamet ametitoimingute raamatu reg.nr 6605 (I kd, tl 37–46). Seda kinnitas ka hageja esindaja eelistungil 29.10.2012.a (I kd, tl 223). 42 ehitise juurde on maa ostueesõigusega erastatud ja hoonete ja rajatiste omaniku so OÜ Conmar Consulting kasuks on tehtud esmakanne kinnistusraamatusse – Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna reg.osa nr 12741902 Instituudi kinnistu, asukohaga Harjumaa, Kuusalu vald, Pärispea küla, pindala 22 663m2 (I kd, tl 17) ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna reg.osa nr 13792502, Linnaku kinnistu, asukohaga Suurpea küla, Kuusalu vald, Harju maakond, pindala 20,57ha ja 1601m2 (I kd, tl 21). Seega kostja väited selles osas, et Varjend pos 88 juurde ei ole maa esmakinnistatud OÜ-le Conmar Consulting, ei ole põhjendatud ega tõesed. Kui kostja tegi ehitise omandamiseks lisakulutusi, ei anna see alust väita, et hoone juurde ei ole maa esmakinnistatud OÜ Conmar Consulting kasuks. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud Harju Maakohtu määrusest nr 2-06-14550 21.09.2007.a, et Lahemaa SPA Halduse OÜ loobus maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisest (I kd, tl 148–151). Üks ehitis so paadikuuri vundament asub Sadama kinnistul, Harju Maakohtu kinnistusosakonna, Harju jaoskonna, reg.osa nr 11128902, asukohaga Suurpea külas, Kuusalu vallas Harjumaal, pindalaga 5262 m2 ja on esmakinnistatud 19.07.2006.a OÜ-le Asereston (I kd, tl 97–98). Arvestades kohtule esitatud tõendeid, ei ole lepingupoolte ühist tegelikku tahet VÕS § 29 lg 1 mõistes võimalik üheselt tuvastada. Seega leidis kohus, et lepingut tuleb tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg-le 4, st kohaldada tõlgendust, mille annaks lepingule mõistlik isik. Kohus leidis, et osade müügilepingu p-s 2.3 osade ostuhind on seatud sõltuvusse maa ostueesõigusega erastamise käigus hoonete ja rajatiste omaniku kasuks esmakande tegemisest kinnistus-raamatusse põhjusel, et maa erastatakse hoonete omaniku, OÜ Conmar Consulting, kasuks. Seda seetõttu, et ostja ostis OÜ Calitar Consult osad, kõnealune osaühing oli aga OÜ Conmar Consulting osanik, kellele kuulusid ehitised ja rajatised, ning antud asjaolu mõjutas ilmselt müügihinna suurust. Kui kõikide ehitiste juurde oleks maa erastatud ja esmakinnistatud ükskõik kelle kasuks, siis müügihind oleks ilmselt väiksem ning poleks ka põhjust tasumata müügihinna maksmist seada sõltuvusse maa esmakinnistamisest. Samas kostja väited, et osade müügilepingu põhiline eesmärk oli võõrandada kostjale erastamisõigus ja selle teostamiseks vajalikud vallasasjaks olevad ehitised, ei ole põhjendatud ega tõendatud.

8(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 Sõlmitud on osade müügileping ning osade müügihinnast on ostja koheselt tasunud 319 558,24 eurot so enamuse. Seega hageja väited selles osas, et paadikuuri vundamendi juurde on maa esmakinnistatud OÜ-le Asereston ja müügilepingu p-s 2.3 ei sätestanud, kelle kasuks pidi maa olema esmakinnistatud, ei ole põhjendatud. Mis puudutab kostja väiteid, et Varjend pos 88 enda omandisse saamiseks tuli kostjal teha suuri lisakulutusi, ei oma need nõude sissenõutavaks muutumisel tähendust, kuna maa, kus asub Varjend pos 88, on esmakinnistatud OÜ-le Conmar Consulting. Kostja väited, et maad pidi ehitiste juurde saama erastada 50ha, ei ole põhjendatud. Osade müügilepingu p-s 2.3 on selgesõnaliselt märgitud, et vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse 29.11.2005.a tõendile asuvad endise Suurpea sõjaväeosa hooned ja rajatised ca 50ha suurusel maa-alal. Ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus selgub Suurpea 1 ja Suurpea 2 detailplaneeringu käigus. Seega erastatava maa suurus ei sõltunud osade müüjast ja müüja ei saanud vastutada erastatava maa suuruse eest ning nimetatud asjaolu ei saanud ka osade müügilepingu p 2.3 järgi mõjutada hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Detailplaneeringu või maa ostueesõigusega erastamise korralduste vaidlustamine toimub halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus viitas VÕS § 111 lg-tele 1 ja 3, leides, et poolte vahel peab olema sõlmitud kehtiv leping, millest tulenevad poolte vastastikused kohustused (nt asja üleandmine ja ostuhinna tasumine). Antud juhul on tegemist OÜ Calitar Consult osade müügilepinguga ja vastavalt äriregistri andmebaasile on ostja, OÜ Suurpea Varahaldus alates 10.03.2006.a OÜ Calitar Consult osade ainuomaja (II kd, tl 117–120). Osade müügilepingu järgi on osade eest ostuhinna tasumise kohustus osaliselt seatud sõltuvusse OÜ Conmar Consulting omandis oleva 43 hoone juurde maa esmakinnistamisest. 42 hoone juurde on maa ostueesõigusega erastatud ja maa omanikuna on kinnistusraamatusse kantud OÜ Conmar Consulting (so 97,67%). 1 rajatis so paadikuuri vundament, paikneb OÜ Asereston kinnistul. Nimetatud rajatisel ilmselt oluline väärtus puudub, kuna tegemist on vundamendiga. OÜ Asereston on maa erastanud Suurpea väikesadamakai juurde suurusega 5262 m2 ning antud territooriumile on jäänud ka vaidlusalune paadikuuri vundament (I kd, tl 172–176). Seega erastatava maa suurus antud paadikuuri vundamendi juurde oleks olnud ilmselt väiksem kui 5262m2. Maa ostueesõigusega erastamist OÜ-le Asereston oli paadikuuri vundamendi omanikul võimalik vaidlustada, kuid seda ei tehtud. Kinnistusraamatusse on OÜ Asereston kasuks esmakanne tehtud 26.04.2006.a kinnistamisavalduse alusel 19.07.2006.a (I kd, tl 97–98). Ka seda ei ole vaidlustatud. Kohus leidis, et hageja on põhikohustuse (osade üleandmine) 100% täitnud ja ka lisakohustus on suuremas osas so 97,67% ja oluliste puudusteta täidetud ning kostja on täidetud kohustuse vastu võtnud. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Tasu maksmisest täielikult keeldumine ei vasta hea usu põhimõttele, kuna antud õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne võrreldes rikkumise raskusega. Kostja pidi tasuma osade müügilepingu p 2.3 järgi ostuhinnast kokku 802 000 krooni + 790 000 krooni + 8000 krooni = 1 600 000 krooni so 102 258,64 eurot. Tasutud on kostjal nimetatud summadest vastavalt kompromissile 10 000 + 100 = 10 100 so 9,87%. Vaidlusaluse paadikuuri vundamendi väärtus ei ole ilmselgelt 50 490,20 eurot. Samuti, 43 hoonest on 42 hoone juurde maa erastatud ja esmakinnistatud OÜ-le Conmar Consulting. Paadikuuri vundamendi juurde maa esmakinnistamine OÜ-le Conmar Consulting ei ole enam võimalik, st tegemist on kohustusega, mida ei ole enam võimalik täita. Kostja saab nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 Kostja väitel on ta 07.08.2006.a saatnud Ambeon Ehitus OÜ-le (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud OÜ-le Suurpea Varahaldus) leppetrahvi nõude ja tasaarvestusavalduse (I kd, tl 132–133). Hageja väitel ei ole leppetrahvi nõuet ja tasaarvestusavaldust OÜ-le Ambeon Ehitus esitatud. Kohus leidis, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on 07.08.2006.a leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse OÜ-le Ambeon Ehitus esitanud ja OÜ Ambeon Ehitus on selle kätte saanud. Sel ajal oli OÜ Ambeon Ehitus asukoha aadress Tartu, Õuna tn 26 ja juhatuse liikmeks M M 21.07.2005.a – 03.07.2008.a. 18.09.2006.a – 04.02.2008.a oli juhatuse liikmeks J K (I kd, tl 203 – 206). Kostja väitel saadeti leppetrahvinõue ja tasaarvestusavaldus OÜ-le Ambeon Ehitus tähitud postiga, kuid postikviitungit ei ole alles. Seda ei ole ka kohtule esitatud. Kostja ei ole ka muude tõenditega leppetrahvi ja tasaarvestusavalduse saatmist postiasutuse kaudu tõendanud (postiasutuse kinnitus või tunnistaja ütlused saadetise postitamise kohta). Kostja taotles tunnistajana ära kuulata J R , kes väidetavalt oli OÜ Ambeon Ehitus esindaja ja firmaga seotud isik. Tunnistaja J R kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab ta OÜ-d Ambeon Ehitus, kuna tagas selle ettevõtte laenu oma varaga. Juhatuse liige oli M M , kes lubas laenu tagamise eest osalust ettevõttes. Kui M M oli vahi all, siis kahe ehitisega olid probleemid, esitati tasaarvestusnõue, tema sai sellest koopia. Kui käis vahi all olevat M M it külastamas ja arutas temaga probleemi ning Mi seisukoht oli sõlmida kostjaga kokkulepe. Tal polnud volitust OÜ-d Ambeon Ehitus esindada, oli suuline kokkulepe M M iga. Ta sai aru, et oli OÜ Ambeon Ehitus 50% osade omanik, aga see jäi vormistamata (II kd, tl 184–185). Tunnistaja M M , kes oli OÜ Ambeon Ehitus juhatuse liige, kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli OÜ Ambeon Ehitus aadressiks Õuna 26 Tartus, kus elavad tema sugulased ja neile oli antud korraldus kirjad vastu võtta. J R on tuttav OÜ Reiholz kaudu, ta ei ole olnud OÜ Ambeon Ehitus töötaja ega tal polnud antud volitusi firmat esindada. J R käis teda vahi all vaatamas ja ähvardamas. Kui ta oli vanglas, juhatas ettevõtet J K . Leppetrahvi nõuet ei ole talle esitatud (II kd, tl 183–184). J R väitel käis ta M M it vanglas vaatamas ja teatas leppetrahvinõudest. Samas on kostja esitanud kohtule tõendina J R 31.07.2006.a taotluse Tartu Vanglale kokkusaamiseks kinnipeetav M M iga 04.08.2006.a või sobival kuupäeval (II kd, tl 6). Leppetrahvinõue ja tasaarvestusavaldus kannab aga hilisemat kuupäeva so 07.08.2006.a (I kd, tl 132). Seega ei läinud tunnistaja J R vanglasse M M it vaatama seoses leppetrahvinõude või tasaarvestusavaldusega, kuna vanglale taotluse esitamisel ei olnud leppetrahvinõuet ja tasaarvestusavaldust veel OÜ-le Ambeon Ehitus üldse esitatud. Antud juhul ei ole J R olnud OÜ Ambeon Ehitus juhatuse liige ega ka osanik, samuti mitte ettevõtte töötaja. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et J R ja M M i vahel olid suured erimeelsused seoses laenudega, mille kohta on kohtule esitatud kohtulahendid tsiviilasjades nr 2-06-35488 ja 2-08-3662 (II kd, tl 44–51, 55–56). M M on esitanud politseile 26.01.2007.a ka kuriteokaebuse (II kd, tl 58–60). J R oli OÜ Reiholz juhatuse liige (II kd, tl 16, 54). Seega ei ole ka usutav, et M M volitas J R t OÜ-d Ambeon Ehitus esindama. Kostja on esitanud kohtule 10.04.2012.a kompromissilepingu ARH Ehitusjuhtimise OÜ-ga (nõude omandanud Pirmax Trade OÜ-lt) ja 24.07.2012.a kompromissilepingu M J ja A-K J ga, kuid nimetatud lepingud teiste osade müüjatega ei tõenda, et OÜ-le Ambeon Ehitus on leppetrahvinõue ja tasaarvestusavaldus esitatud 07.08.2006.a (I kd, tl 136–138, 127–131). Kompromissilepingud on sõlmitud 6a hiljem ning millal teistele osade müüjatele leppetrahvi nõuded esitati, ei ole teada, kuna vastavaid andmeid ei ole kohtule esitatud.

10(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227

Kuna OÜ Ambeon Ehitus juhatuse liige M M viibis vahi all perioodil 06.07.– 21.11.2006.a, siis ei ole kohtule arusaadav, miks peale vahi alt vabastamist temaga leppetrahvi ja tasaarvestuse osas läbirääkimisi ei peetud (I kd, tl 207–219, 185). Antud juhul ei saa lugeda J R t OÜ Ambeon Ehitus esindajaks ka vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-le 2. Antud asjas ei ole millegagi tõendatud, et OÜ Ambeon Ehitus juhatuse liige M M teadis või pidi teadma, et J R tegutseb OÜ Ambeon Ehitus nimel ja talus sellist tegevust. Kuna kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude esitamist 07.08.2006.a ja selle kättesaamist OÜ Ambeon Ehitus poolt, siis vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Seega leidis kohus, et hagi põhinõudes kuulub rahuldamisele. Hagi esitamise seisuga, 19.09.2011.a, on hageja arvestanud viivist alates 22.08.2011.a, summas 322 eurot. Osade müügilepingu p 2.3 järgi tuli ostu-müügihind tasuda 1 kuu jooksul pärast seda, kui maa ostueesõigusega erastamise käigus on tehtud hoonete ja rajatiste omaniku kasuks esmakanne kinnistusraamatusse. Linnaku kinnistu on esmakinnistatud 20.07.2011.a. Viivis perioodil 22.08.2011.a –31.12.2011.a 8,25%, perioodil 01.01.2012.a –31.12.2012.a 8%, perioodil 01.01.2013.a–14.04.2013.a 7,75% ja 15.04.2013.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.05.2013.a 8,75%. Kohus leidis, et põhjendatud viivis perioodil 22.08.2011.a–31.12.2011.a on 8,25% aastas so 8,25 : 365 = 0,022% päevas so 11,10 eurot päevas (põhivõlg 50 490,20 eurot, sellest 0,022% on 11,10 eurot) x 133 päeva = 1476.30 eurot; viivis perioodil 01.01.2012.a–31.12.2012.a on 8% aastas, põhivõlg 50 490,20 eurot, viivis 8% aastas so 4039,20 eurot; viivis perioodil 01.01.2013.a–14.04.2013.a 7,75% aastas ehk 0,021% päevas so 10,60 eurot päevas x 104 päeva = 1102,40 eurot, ja perioodil 15.04.2013.a–06.05.2013.a 8,75% aastas ehk 0,023% päevas so 11,61 eurot x 22 päeva = 255,42 eurot. Seega on põhjendatud viivis kokku 1476,30 + 4039,20 + 1102,40 + 255,42 = 6873,32 eurot ja TsMS § 367 järgi alates 07.05.2013.a viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus

11(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 ning selleks, et vaidlusaluse ehitise omanikuks saada, pidi kostja omandama Lahemaa SPA Halduse OÜ. Kohus on asunud ka väärale seisukohale, et kostjal oli võimalik paadikuuri vundamendi erastamist ja esmakinnistamist vaidlustada, kuid kostja seda ei teinud. Kostjal ei olnud kuidagi võimalik mõjutada paadikuuri vundamendi enda omandisse saamist ja selle juurde maa kinnistamist, kuna kostja ei teadnud, et tegelik ehitise omanik on OÜ Asereston, kes on asunud selle juurde kuuluvat maad kinnistama. Seevastu müüjad pidid olema nendest asjaoludest teadlikud. Kohus on vääralt leidnud, et OÜ Calitar Consult osade müügilepingu peamiseks eesmärgiks oli osaühingu osade omandamine. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et nimetatud lepingu peamine eesmärk oli OÜ-le Conmar Consulting kuuluma pidanud 43 ehitise omandamine ja nende ehitiste juurde maa esmakinnistamine ning selle eesmärgiga ostiski kostja müüjatelt kogu osaühingu. Kohus on jõudnud järeldusele, et nii see ei olnud, aga ei ole oma vastavat järeldust millegagi põhjendanud. Kohus oleks pidanud sel juhul põhjendama, miks oli 6,6 miljoni krooni suuruse hinnaga tehingu peamiseks eesmärgiks omandada 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osalus – see ei ole ju eluliselt usutav. Lisaks johtus kostja OÜ Calitar Consult osade omandamisel just nimelt eesmärgist saada ca 50ha suuruse maa-ala ostueesõigusega erastamise õigus. Kohus on aga vääralt asunud seisukohale, et kostja väited, et maad pidi ehitiste juurde saama erastada 50ha, ei ole põhjendatud. Kostjale lubati, et maad on võimalik erastada ca 50ha (osade müügilepingu p 2.3), tegelikult oli see võimalik üksnes 23ha ulatuses. Kostja mõistab, et ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus pidi selguma Suurpea 1 ja Suurpea 2 detailplaneeringute käigus, kuid müüjate poolt lubatud erastatava maa suurus ja tegelikult erastatava maa suurus ei oleks tohtinud mingil juhul erineda sellises ulatuses. Säärases ulatuses lepingus kokkulepitust kõrvalekaldumine ei saa olla õiguspärane. Kui kostja oleks teadnud, et tal õnnestub kinnistada üksnes 23ha, oleks ta määranud ka tunduvalt madalama müügihinna. Kohus on arvestanud valesti kostja poolt tasutud ostuhinna osa suuruse, leides, et kostja on tasunud osade müügihinnast 78,15%. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et tegelikult on ta tasunud müüjatele müügilepingus määratud hinnast kokku 88% kogu lepingumaksumusest (so 299 814,82 eurot + 19 743,43 eurot + 51 257,14 eurot + 511,29 eurot = 371 326,68 eurot, mis teeb kogu ostuhinnast 421 816,88 eurost 88%), seega on leping täidetud kostja poolt suuremas ulatuses, kui see on täidetud müüjate poolt. Asjaolu, et kostja sõlmis ARH Ehitusjuhtimise OÜ-ga ning M J ja A-K J ga kompromissi, tasudes neile ca 20% sellest, mida neil oli võimalik OÜ Calitar Consult osade müügilepingu kohaselt kostjalt nõuda, ei tähenda seda, et ülejäänud 80% ulatuses oleks kostjal nimetatud isikutele kohustused täitmata. Vastupidi, kuna kostja sai kõnealuste müüjatega kokkuleppele, siis tuleb lugeda kogu kostja kohustus nende ees täidetuks 100% ulatuses. Maakohtu vastav tõlgendus tähendaks, et olgugi, et kostja on sõlminud kompromissid ja need ka täitnud, on ta siiski kohustatud müüjatele ära tasuma ka ülejäänud osa. Seega on kostja tasunud kogu OÜ Calitar Consult osade müügilepingus määratud hinnast 88%, mitte 78,12%. Kuna vaidlusaluse müügihinna sissenõutavus sõltub lepingus kokkulepitud tingimuse saabumisest (TsÜS § 102 lg-d 1 ja 2, § 105 lg 1), ning eeltoodud põhjendustel ei ole lepingu p-s 2.3 sätestatud tingimus saabunud, siis ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda hagejale 50 490.20 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et antud juhul oli müügileping vastastikune leping, mille kohaselt oli kostjal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, kuna müüjad ei täitnud enda kohustusi.

12(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 Iseenesest on maakohus nõustunud kostjaga selles, et müüjate poolt ei ole lepingut kohaselt täidetud ja kahe ehitise osas antud kinnitused ei vastanud tõele; seega on kohus nõustunud kostjaga selles, et kostjal oli müüjate vastu leppetrahvi nõue. Maakohus on aga ebaõigesti tuvastanud, nagu ei oleks kostja müüjatele leppetrahvi nõuet esitanud ning on seeläbi kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Kostja on maakohtu menetluses tõendanud 07.08.2006.a leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse esitamise ja müüjatele kättetoimetamise – kostja toimetas nimetatu OÜ-le Ambeon Ehitus kätte tähitud posti teel ning samuti andis selle üle OÜ Ambeon Ehitus esindajale J R le, kes esindas faktiliselt osaühingut ja kellel oli pidev kontakt juhatuse liikme M M iga. J R on ka tunnistajana antud ütlustes selgitanud, et arutas leppetrahvinõude ja tasaarvestusega seotud probleemi ka M M iga, kui käis teda vanglas vaatamas ning M M i seisukoht oli sõlmida kostjaga kokkulepe (II kd, tl 185). Väär on kohtu seisukoht, et kuna J R esitas vanglale taotluse M M i külastamiseks 31.07.2006.a (II kd, tl 6) ning leppetrahvinõue ja tasaarvestusavaldus on esitatud 07.08.2006.a (vt I kd, tl 132–133), siis ei läinud tunnistaja vanglasse M M iga kohtuma seoses nimetatuga. Kostja selgitab, et talle teadaolevalt käis J R korduvalt M M it vanglas vaatamas, kostja poolt esitatud taotlus 31.07.2006.a külastuskäigu kohta on vaid üks paljudest ning kostja esitas selle eesmärgiga näidata, et ka ajal, mil M M oli vanglas, suhtles temaga tihedalt J R , kes ajas OÜ Ambeon Ehitus asju. Seega puudub igasugune põhjus kahelda tunnistaja J R ütlustes, milliste kohaselt oli M M väga hästi teadlik kostja leppetrahvi nõudest ja tasaarvestuse avaldusest. Hinnates käesolevas vaidluses esitatud tõendeid, on äärmiselt kummaline kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole usutav, et M M volitas J R OÜ-d Ambeon Ehitus esindama. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole usutavad kostja väited selle kohta, et J R esindas faktiliselt OÜ-d Ambeon Ehitus. Kohtu seisukoht, et kostja ei ole M M ile esitanud leppetrahvi nõuet ja tasaarvestusavaldust ka pärast seda, kui viimane vanglast vabanes, ei ole asjassepuutuv, kuna puudub põhjus, miks oleks kostja pidanud esitama ühe avalduse OÜ-le Ambeon Ehitus mitu korda. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et M M on 01.04.2013.a istungil andnud mitmeid vastukäivaid ja ka täiesti valesid ütlusi, mistõttu ei saa kuidagi eeldada, et ülejäänud M M i väited ka tegelikult tõele vastaksid. Hoolimata sellest, kas kohus loeb tõendatuks leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse kättetoimetamise müüjatele, ei ole kostja kaotanud õigust nõuda leppetrahvi tasumist, kuna käesolevas olukorras on leppetrahvinõue esitatud täitmisnõude asemel, mitte lisaks täitisnõudele. Kohus on jätnud täiesti tähelepanuta kostja vastuväited leppetrahvinõude esitamise õiguse kohta, kohaldades vääralt VÕS § 159 lg-t 2 ja rikkudes TsMS § 422 lg-t 8. Kostja ei ole kaotanud leppetrahvi nõude esitamise õigust ka siis, kui ta ei oleks hagejat sellest õigeaegselt teavitanud, sest VÕS § 159 lg 2 kaitse-eesmärk ei ole nõudeõiguse äravõtmine siis, kui leppetrahv on poolte vahel kokku lepitud kohustuse täitmise asemel. Nimetatud säte eristab kahte juhtumit, millest esimene on leppetrahvi kokkuleppimine kohustuse rikkumise puhuks ja teine leppetrahvi kokkuleppimine kahjustatud lepingupoole huvides tehtava teo suhtes (täitmise asendamine). Käesoleval juhul on tegu olukorraga, kus müüjad ja kostja on leppinud leppetrahvis kokku valeandmete esitamise ja ebaõigete kinnituste andmise kohustuse täitmise asemel, sest kui müüjad seda kohustust rikkusid, siis ei olnud kostjal enam võimalik nõuda kohustuse täitmist, kuna see oli võimatu. Seega jäigi kostjale üksnes leppetrahvi nõue. Sellisel juhul ei ole aga sellest mõistliku tähtaja jooksul teatamine oluline. Antud juhul müüjad olid või vähemalt pidid olema teadlikud sellest, et kahe ehitise juurde ei ole kostjal võimalik maad erastada, kuid seda teavet nad kostjale ei avaldanud. Kohus ei ole otsuse põhjendavas osas selgitanud, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on kaotanud õiguse müüjatelt leppetrahvi nõuda, samuti ei ole kohus võtnud seisukohta kostja vastavate vastuväidete kohta.

13(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 Vastustaja seisukoht

14(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 omaks ei võtnud. Maakohus leidis õigesti, et ei ole tõendatud, et J R l olnuks õigust OÜ-d Ambeon Ehitus esindada. Isegi siis, kui J R lootis omandada osalust selles äriühingus, ei anna selline lootus juhatuse liikme staatust ega ka esindusõigust, mis võiks olla tehingulisel esindajal.

15(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-44227 Vaidlusaluste osade müügilepingu sõlmimise ajal oli paadikuuri vundament Conmar Consulting OÜ omandis ja kõik viitab sellele, et Conmar Consulting OÜ-l oli ka õigus erastada vastava ehitise alune ja selle teenindamiseks vajalik maa. Müüdud osaluse üleandmisega lõppesid müüja kohustused ning müüjal ei olnud ka mingeid võimalusi Conmar Consulting OÜ eest või asemel maa erastamiseks vajalikke toiminguid teha. Seega ei saa vastutada müüja selle eest, et erastamisel tehti peale vaidlusaluse osaluse müüki avaliku võimu poolt väidetav viga, mis viis paadikuuri vundamendi aluse maa erastamiseni kolmandale isikule. Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.