Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Swedbank AS finantseeris OÜ Ehital Liising seoses pooltevahelise laenulepinguga ning laenulepingu tagamiseks sõlmiti Swedbank AS ja kostja vahel 05.02.2008.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping hüpoteegisummaga 658 658.70 krooni (42 095.96 eurot) kostjale kuuluva korteriomandi suhtes: Tallinn, XXX. Seoses pooltevahelise laenulepinguga ning laenulepingu tagamiseks sõlmiti OÜ Ehital Liising ja kostja vahel 30.04.2009.a. hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping hüpoteegisummaga 895 000 krooni (57 200.93 eurot) kostjale kuuluva ülalnimetatud korteriomandi suhtes. Kuna kostja rikkus laenulepingut ütles OÜ Ehital Liising laenulepingu kostjaga üles alates 21.07.2010.a. 03.09.2010.a. sõlmiti OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahel nõude loovutamise leping nr. XXX, mille alusel läks Swedbank AS-le üle OÜ Ehital Liising nõudeõigus kostja vastu nõue suurusega 658 658.70 krooni (42 095.96 eurot), koosnedes järgnevast: - kuumaksete võlgnevus: 65 381.02 krooni või 4 178.61 eurot, - viivis: 5 782.71 krooni või 369.58 eurot; - trahv: 3000 krooni või 191.73 eurot; - notaritasu: 2 519.90 krooni või 161.05 eurot; - lepingutasu: 1 564.66 krooni või 100.00 eurot; - põhisumma: 580 410.41 krooni või 37 094.98 eurot. Mainitud hüpoteekide realiseerimiseks esitas Swedbank AS 23.09.2010.a. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Villipusele täiteavalduse, mille alusel kostja suhtes algatati täiteasi nr. 022/2010/7521. Kostjale kuuluv korteriomand müüdi 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu alusel ning kohtutäitur Elin Villipus on mainitud lepingu pooleks. OÜ Ehital Liising raamatupidamise andmete kohaselt seisuga 09.04.2012.a. (enne 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist) kostja võlgnevus moodustas 40 507.43 eurot. Pärast kostja korteriomandi müümist ning tasaarveldust OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahel kustutati kostja võlgnevus summas 32 756.96 eurot (notaritasu, lepingutasu, trahv, viivised, osaliselt maksmata laenusumma). OÜ Ehital Liising sai arveldusarvele 3 422.97 eurot, millega oli osaliselt kustutatud kostja põhivõla summa. Mainitud 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu punktid 4.1. – 4.5. sisaldavad andmeid, millise summa eest ja millal realiseeriti tagatis ning millises ulatuses ja kuidas on tagatise arvelt kostja võlgnevust kustutatud. Kuna mainitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu tulemist ei piisanud laenusumma tasumiseks, sõlmiti tagastamata laenusumma osas 16.04.2012.a. OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahel nõude tagasiloovutamise leping, mille alusel on OÜ-le Ehital Liising üle läinud kõik OÜ Ehital Liising nõudeõigused kostja vastu, mis tulenevad pooltevahelisest laenulepingust. Ajavahemikul jaanuar 2011 – oktoober 2011 sai võlausaldaja OÜ Ehital Liising kostjalt 1 588.54 eurot, millega kustutati osaliselt kostja põhivõlg ja intressid.

10.07.2012.a. on OÜ Ehital Liising, kui loovutaja ja hageja kui loovutuse saaja vahel sõlmitud nõude müügileping nr.100712-2, mille alusel on hagejale üle läinud ülaltoodud OÜ Ehital Liising ja kostja vahelisest laenulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu. Täpsustatud nõudes palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 4 805.90 eurot seisuga 30.10.2013.a. alljärgnevalt: a) maksmata laenusumma: 2 027.70 eurot; b) intress: 2 299.80 eurot; c) viivitusintress: 478.40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. 30.04.2009.a. sõlmisid kostja ja OÜ Ehital Liising hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille p 3.3.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja OÜ Ehital Liising kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX ja selle sõlmitud lisast nr 1 ja tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest. 10.04.2012.a. sõlmitud lepingu p-s 3.8 kinnitas hüpoteegipidaja 2 OÜ Ehital Liising esindaja, et kostja poolt on eelnimetatud hüpoteegiga tagatud kohustused nõuetekohaselt täidetud ning andis nõusoleku tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kostja korteriomandilt. Seega on kõik kostja kohustused OÜ Ehital Liising ees täidetud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ Ehital Liising ja kostja sõlmisid 01.02.2008.a. laenulepingu nr.XXX. Vastavalt laenulepingule ja selle lisale nr.1 sai kostja OÜ Ehital Liising käest laenu summas 38 097.30 eurot intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 9% aastas tähtajaga kuni 20.12.2025.a. ja viivise määraga 2 % viivitatud summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Kostjale kuulunud hüpoteekidega koormatud korteriomand aadressil Tallinn, XXX müüdi 10.04.2012.a. 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel hinnaga 43 731.37 eurot. 10.07.2012.a. on OÜ Ehital Liising ja hageja vahel sõlmitud nõude müügilepingu nr.100712-2 alusel on hagejale üle läinud ülaltoodud OÜ Ehital Liising ja kostja vahelisest laenulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu. Pooltel on vaidlus selles, kas tulenevalt hageja õiguseellase antud kinnitusest kostjal võla puudumise kohta hageja õiguseellase OÜ Ehital Liising ees puudub kostjal täitmata kohustus hageja ees.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 30.04.2009.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-st 3.3.1 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle sõlmitud lisast nr 1 ning tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest. 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu p 3 sätestab lepinguosaliste kokkulepped hüpoteekide ja keelumärke kustutamiseks. Antud lepingu p-s 3.8 sisaldub muuhulgas hüpoteegipidaja 2 (OÜ Ehital Liising) kinnitus selle kohta, et müüja poolt on hüpoteegiga tagatud kohustused nõuetekohaselt täidetud ja hüpoteegipidaja 2 (OÜ Ehital Liising) annab nõusoleku tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. 03.09.2010.a. nõude loovutamise lepinguga nr XXX on tõendatud, et Swedbank AS-le on üle läinud OÜ Ehital Liising nõudeõigus kostja vastu 100 % ulatuses. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega oli seisuga 10.04.2012.a. kostja võlausaldajaks Swedbank AS. 10.04.2012.a. oli OÜ Ehital Liising küll hüpoteegipidajaks ( lepingus nimetatud Hüpoteegipidaja 2), kuid mitte kostja võlausaldajaks. VÕS §-s 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused. Kohus leiab, et nimetatud sättes ei ole märgitud võlasuhte lõppemise alusena hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Kuna seisuga 10.04.2012.a. ei olnud OÜ Ehital Liising kostja võlausaldajaks, siis puudus OÜ-l Ehital Liising VÕS § 164 lg 2 tulenevalt alus 10.04.2012.a. sõlmida kostjaga võlasuhte lõpetamise kokkulepet, kuivõrd võlausaldajaks oli antud ajahetkel AS Swedbank, kellele vastav õigus kuulus. Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, et nimetatud võlausaldaja oleks andnud kinnituse selle kohta, et kostja võlgnevus on täies ulatuses tasutud. Asjaolu, et kostjat oli seadusega kooskõlas teavitatud nõude loovutamisest Swedbank AS-le on tõendatud OÜ Ehital Liising 03.09.2010.a. teatega nõude loovutamise kohta (lisa nr 1 nõude loovutamise lepingule XXX), milles on märgitud loovutatud nõue, mis tuleneb laenulepingust nr XXX, kes on uueks võlausaldajaks ja millisele kontole tasuda lepingujärgsed maksed. Antud teatest nähtuvalt on see edastatud aadressile XXX Tallinnas. Samuti nähtub täitetoimikus nr 022/2010/7521 sisalduvast Swedbank AS 23.09.2010.a. avaldusest täitemenetluse algatamise kohta antud võlausaldaja tuginemine 03.09.2010.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingule, mille alusel palub võlausaldaja muuhulgas algatada täitemenetluse kostja suhtes. Asjaolu, et kostja on teadlik antud täitemenetluse algatamisest, on tõendatud võlgniku 05.10.2010.a.

kuupäeva kandva isikliku allkirjaga, milles võlgniku kinnitab ühtlasi, et tema aadress on XXX Tallinnas. 16.04.2012.a. OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahel sõlmitud nõude tagasiloovutamise lepinguga on tõendatud, et OÜ-le Ehital Liising on üle läinud nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX, mis olid loovutatud Swedbank AS-le. 16.04.2011.a. kuupäeva kandvas teates nõuete loovutamise kohta on märgitud, et nõude tagasiloovutamise leping sõlmiti 16.04.2011.a. OÜ Ehital Liising 06.09.2013.a. teatega on tõendatud, et tegelikkuses sõlmiti Swedbank AS ja OÜ Ehital Liising vaheline nõude tagasiloovutamise leping ja selle lisa 16.04.2012.a. Ka on OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahelise nõude tagasiloovutamise lepingu p-s 5.1 märgitud, et pooled on kokku leppinud, et leping jõustub poolte poolt lepingu digitaalselt allkirjastamise hetkest tingimusel, et pank on saanud e-posti teel tagasi omandaja poolt digitaaselt allkirjastatud lepingu hiljemalt 18.04.2012.a. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et leping koostati aasta enne selle digitaaselt allkirjastamiseks esitamist poolte poolt. Samuti on nõude tagasiloovutamise lepingu p-st c nähtuvalt kostja vara müügitulem nõude tagasiloovutamise lepingu sõlmimise ajaks selgunud. Vaidlus puudub selles, et kostja omandis olnud korteriomandi müügitehing toimus 10.04.2012.a. Seega ei saanud nõude tagasiloovutamise leping olla sõlmitud enne antud korteri müügitulemuse selgumist, mistõttu nõustub kohus hageja seisukohaga, et nõude loovutamise teates on ekslikult märgitud nõude tagasiloovutamise kuupäevaks 16.04.2011.a. Eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud OÜ-le Ehital Liising nõude tagasiloovutamine 16.04.2012.a. 10.07.2012.a. on OÜ Ehital Liising ja hageja vahel sõlmitud nõude müügilepingu nr.100712-2 alusel on hagejale üle läinud ülaltoodud OÜ Ehital Liising ja kostja vahelisest laenulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu. Seega on hageja esitatud tõenditega ümber lükatud kostja vastuväide selle kohta, et kostjal võlgnevus hageja ees puudub. Vaidlus puudub selles, et pooltevahelise laenulepingu täitmiseks on kostjale antud 26.04.2010.a. täiendav tähtaeg, kuid kostja laenulepingut ei täitnud. Laenuleping on OÜ Ehital Liising poolt 21.07.2010.a. üles öeldud. Nimetatu on tõendatud vastava OÜ Ehital Liising teatega ja kostja 28.07.2010.a. kuupäeva kandva allkirjaga teatel. Seega on kogu laenulepingust tulenev võlgnevus muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja on kohtule esitanud arvestuse kostja võlgnevuse kohta seisuga 30.10.2013.a., milles on esile toodud kostja võlgnevuse kujunemine põhivõla, intressi ja viiviste osas. Hageja arvestuses on esile toodud kostja poolt sooritatud lepingujärgsed maksed, samuti kostja korteriomandi müügitulemi tulemusena kostja võlgnevuse vähendamine. Samuti sisaldavad 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu punktid 4.1. – 4.5. kostja, võlausaldaja, hüpoteegipidajate ja kohtutäituri vahelist kokkulepet, kuidas kostja tasub võlgnevust erinevate võlausaldajate ees korteri müügist saadavast rahasummast. Kostja hageja esitatud võlgnevuse arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Arvestades kostja poolt tehtud makseid moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 2 027.70 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks põhivõlgnevuse selles summas tasunud, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas ka intressi nõude. VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 2.6 ja 6.2 sätestavad intressimäära 6 kuu EURIBOR+ 9% aastas. Hageja on arvestanud intresse vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.6 alates 20.12.2009.a. kuni 20.07.2010.a. kokku summas 2 299.80 eurot. Samas ei ole kostja täitnud märgitud kohustust ega tasunud nõutavat intressi, millest tulenevalt tuleb intress kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Samuti tuleb rahuldada hageja viivise nõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud 19.09.2013.a. täpsustatud nõudes pooltevahelise laenulepingu p 9.1 alusel välja mõista kostjalt viivise maksmata laenusummalt 2027.70 eurot perioodi 22.07.2010.a. kuni 30.10.2013.a. 1196 päeva eest määraga 0.02 % viivitatud summalt iga maksega viivitatud päeva eest 478.40 eurot. Kuna kostja on alusetult viivitanud võlgnevuse tasumisega, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja on kohtule esitatud tõenditega oma nõuet tõendanud. Kostja vastuväited on tõendamata ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta OÜ Ehital Liising ja AS Swedbank esindaja XXX vahelise ekirjavahetuse, kuna nimetatu ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, sest puudutab lepingut 06017213-JI, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.