Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-18371/39
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 19.11.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3398

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AIVOR OÜ11138629 OÜ PKW11205490 Maksu- ja Tolliamet70000349

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi 2-13-18371

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. november 2013 kell 16:00 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-18371

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu avaldus OÜ Latt Invest pankroti välja kuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • • • • Kohtuistungi toimumise aeg

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Narva mnt 9j Tallinn 15176, e-post [email protected], telefon 676 2709) Võlgnik OÜ Latt Invest (registrikood 11174861, asukoht Ravila 63 Tartu 51014) Võlgniku juhatuse liige Talis Kottisse (isikukood 38306176530, XXXX) Võlgniku endine juhatuse liige M.S. (isikukood 38104052713, elukoht XXXX) Võlgniku endine osanik K.V. (isikukood XXX , elukoht

XXXX)

Ajutine haldur Sirje Tael (asukoht Jaama 76, 50605 Tartu, e-post [email protected], telefon 56503 342, 7407 611)

29.10.2013

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Latt Invest (registrikood 11174861, asukoht Ravila 63 Tartu 51014) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

tehtud tasaarvestused (lisa 20). Arve 30.11.2012 a peaks võlgniku raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt olema laekunud võlgniku Swedbank arvelduskontole 3375,86 eurot 26.01.2013 a (lisa 20), kuid sellist makset arvelduskontol ei ole. Võlgnik on samuti esitanud arve autojuhtimisteenuste eest jaanuaris 2013 a OÜ-le B.O.S.S.Diesel summas 13 672,55 eurot (lisa 14). OÜ B.O.S.S.Diesel (11984005) juhatuse liige ja osanik on K.V. XXX (lisa 17). Tegemist on võlgniku lähikondsega. K.V. on M.S. laste ema. Võlgniku arveldusarvel laekumisi OÜ-lt B.O.S.S.Diesel ei ole. Võlgniku raamatupidamisdokumentide kohaselt on poolte vahel tehtud tasaarvestus 28.02.2013 a (lisa 20). Lisaks on võlgnik esitanud arveid autojuhtimisteenuste eest OÜ-le Aivor alates detsember 2012 a kuni mai 2013 a (lisa 14). Arveid on esitatud kogusummas 68 022,82 eurot. OÜ Aivor (11138629) juhatuse liige on M.S. 38104052713 ning osanik K.V. XXX (lisa 16). Tegemist on võlgniku lähikondsega. Võlgniku arveldusarvel laekumisi OÜ-lt Aivor pärast arvete esitamisi ei ole toimunud. Perioodil 31.12.2012 a on OÜ-l Aivor tasumata jäänud 7460,74 eurot (summas 10 770,14 eurot on tehtud tasaarvestus; lisa 20). Võlgniku raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on OÜ Aivor maksnud võlgnikule sularahas 28.02.2013- 8909,36 EUR. Välja makstud 28.02.2013- 11 125,27 EUR AS-le Devor. 31.03.2013- 11 174,40 EUR. Välja makstud 31.03.2013 – 11 174,40 eurot AS-le Devor. 30.04.2013- 11 072,06 EUR. Välja makstud 30.04.2013 – 11 072,06 euro AS-le Devor. Ülejäänud summade osas on poolte vahel tehtud tasaarvestused (lisa 20). Viimase müügiarve esitamise järgi peaks võlgnik olema tegutsenud kuni mai 2013 a. Võlgniku Swedbank arveldusarve Ajutine haldur on pisteliselt kontrollinud võlgniku Swedbank arveldusarvet. Võlgniku arveldusarvel lõpevad olulised kanded augustis 2012 a. Perioodil august 2011 kuni juuni 2012 a kanded ei toimu (v.a kanne 07.12.2011 summas 0.53 eurot K.V. lt). Alates august 2011 a on uueks juhatuse liikmeks M.S. . Alates juuni 2012 a laekumised olnud peamiselt AS-lt Devor, millest on tasutud töötasusid. Muid arveid tasutud ei ole. Tabelis 2 kajatatakse eelnevat toimunud, mis annab ülevaate kuidas lähikondsete vahel toimusid tehingud. Tabel 2. Võlgniku müükide, tasaarvestuste ja raha laekumiste ülevaade

1 ) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2009. aastast, kuid võlgnik kohtusse pankrotiavaldust ei esitanud. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse regulatsiooni mõte seisneb, selles, et turul ei tohi tegutseda maksejõuetuid äriühinguid. Hoolimata asjaolust, et osaühing ei suuda tasuda oma igapäevaseid kohustusi ning uut kohustust võttes ei suudeta selle eest tasuda, ei võta tegevjuht ette vajalikke samme äriühingu uue tegevuskava väljatöötamiseks, mis viiks äriühingu majandustegevuse kasumlikkusele. Sisuliselt on tegemist ühe võlausaldaja menetlusega. Suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet soovib juhatuse liikmete vastu esitada tagasinõuet, võib seda teha ka üldkorras, pankrotti välja kuulutamata. Äriühingu juhtorgani liikmed võivad vastutada isiklikult võlausaldaja ees. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel (Vt RKL 3-21-188-12). Vastutuse välistaks üksnes see, kui juhatuse liikmed tõendavad, et nad tegutsesid korraliku ettevõtja hoolsusega. Süsteemne maksudest kõrvalehoidumine alates augusti 2012 ja maksejõuetuse situatsioonis tegutsemine, ning pankrotivalduse mitteesitamine on KarS § 3851 alusel kuritegu. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Osutatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus TsÜS §-ga 36, mille kohaselt peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Seega tekib osaühingu juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Maksejõuetuse mõiste on avatud pankrotiseaduses. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Samas rõhutab riigikohus lahendis 3-1-1-49-11 , et juht peab ka arusaama püsivast maksejõuetusest. See tähendab, et võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik peab muu hulgas vähemalt võimalikuks pidama ja möönma (KarS § 16 lg 4), et võlgniku majanduslik olukord on muutunud püsivalt selliseks, mis ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Piisab, kui isik saab

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning selle lisadega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Samuti on võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu ja ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 29.10.2013 avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles tegi ettepaneku tasuda 15 kalendripäeva jooksul teate kättetoimetatuks lugemisest arvates (teade loeti kättetoimetatuks 5 päeva möödumisel teate ilmumisest) pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 3 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasutud. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Käesoleval juhul ei ole ajutise pankrotihalduri arvates võimalik pankrotiseaduse alusel vara tagasivõitmine. Võlgnikul puudub vara ja kohustusi on ajutise pankrotihalduri kogutud andmete põhjal 75 805,81 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Latt Invest kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast ettevõtte registrist kustutamist tuleb Sirje Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. OÜ Latt Invest dokumendid tuleb jätta hoiule Talis Kottissele (isikukood 38306176530, e-post [email protected], elukoht Pärna 21 Räpina 54506 Põlvamaa). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.