Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ hagi Rae valla vastu kahju ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.05.2013 määrus hagiavalduse läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arketite OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Arketite OÜ (registrikood 11196733, asukoht Kauba 3-12, 11312 Tallinn)
ja
Hestmar
&
Partnerid
OÜ
Hageja II Hestmar & Partnerid OÜ (registrikood 10935855, asukoht Põdrakanepi tee 9, 11913 Tallinn) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Kelli Ristal Kostja Rae vald (Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9, Jüri 75301, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.05.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib määruskaebuse korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
27.12.2013 esitasid Arketite OÜ (hageja I) ja Hestmar & Partnerid OÜ (hageja II) Harju Maakohtule hagi Rae valla (kostja) vastu kahju ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 11.04.2006 ühelt poolt kostja kui tellija, teiselt poolt Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ, Osaühing Wallenium Grupp ja Koger Kinnisvara OÜ kui kaasfinantseerijad ja kolmandalt poolt AS Koger & Partnerid kui peatöövõtja
ehitamise peatöövõtulepingu, mille eesmärgiks oli täpsustada kostja poolt ehitusseaduse (EhS) §-s 13 nimetatud õiguste ja kohustuste delegeerimist kaasfinantseerijatele. Lepingu objektiks oli detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate Raudkivi tee ja Raudkivi-Tartu maantee ristmiku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine lepingu lisaks oleval skeemil näidatud piirides. Hagejate nõue tuleneb asjaolust, et kostja on rikkunud sõlmitud peatöövõtulepingu punkte 6.2.4 – 6.2.6. Kuna peatöövõtulepingu alusel rajatud avalikud teed, trassid ja muu infrastruktuur pidi teenindama suuremat ala, kui kaasfinantseerijatele kuuluvate kinnisasjade ala, siis oli lepingu punkti 6.2.4 kohaselt kostja kohustuseks enne naaberalade detailplaneeringute kehtestamist naaberalade arendajate lepingutesse (EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingud) sisse kirjutada lepingu punktis 2 nimetatud kohustuste proportsionaalne finantseerimine. Lepingu punktis 6.2.5 oli täpsustatud, et lepingu punktides 2 ja 6.2.4 nimetatud kaasfinantseeritavad objektid ja naaberalad, kus maaomanikud-arendajad peavad tulevikus kaasfinantseerimises osalema, on piiritletud lepingu lisaks oleval skeemil. Kaasfinantseerimine toimub elamumaa puhul eluasemete arvu järgi ja teiste sihtotstarvete puhul ehitusõiguse-brutopinna järgi, arvestades, et 50 m2 ehitusõigustbrutopinda võrdub 1 eluasemega. Lisaks tulenes lepingu punktist 6.2.6, et punktide 6.2.4 ja 6.2.5 täitmiseks sõlmivad pooled naaberalade arendajatega kaasfinantseerimise lepingu 1 kuu jooksul pärast valla poolt naaberalade maaomanikega vastavate EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingute sõlmimist ja enne vastavate detailplaneeringute kehtestamist. Lepingu lisaks olevast plaanimaterjalist lähtuvalt on lepingu tähenduses naaberaladeks muuhulgas Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuvad Veesaare ja Lepasaare kinnisasjad, mis kuuluvad Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaseltsile. Kostja on jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse kaasata Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts kaasfinantseerimise kohustuse täitmisse. Hagejatele hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks on summa, mida Peetri küla Veesaare ja Lepasaare kinnistute maaomanikud-arendajad oleksid pidanud hagejatele tasuma peatöövõtulepingu punktides 6.2.4-6.2.6 sätestatud põhimõtete kohaselt. 11.04.2006 sõlmitud lepingust tuleneva nõude Rae valla vastu loovutas Osaühing Wallenium Grupp 03.08.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingu alusel Nooorendiku Maja OÜ-le. 10.12.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel loovutas SGA Teenused (endine ärinimi Noorendiku Maja OÜ) oma lepingust tuleneva nõude Rae valla vastu Palladium Group OÜ-le, kes omakorda loovutas nõude 08.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingutega hagejale I ja hagejale II. Harju Maakohus võttis 11.01.2013 määrusega hagi menetlusse. Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu, väites, et kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta, kuna lepingu punktides 6.2.4-6.2.6 sätestatu näol on tegemist halduslepinguga ning nimetatud punktidele tuginev hagejate nõue ei kuulu läbivaatamisele üldkohtus. Kostja hinnangul on neis punktides sätestatud kokkuleppel iseloom, mida ei saa halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-st 4 käsitleda tsiviilõigusliku kokkuleppena. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejad leidsid, et nende nõue kostja vastu ei tulene antud juhul lepingust, millega kostja oleks delegeerinud edasi talle EhS §-s 13 nimetatud haldusülesanded, vaid nõue tuleneb 11.04.2006 sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingust, mis on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping. EhS §-st 13 tulenevate kohustuste kostjalt üleandmise lepingud sõlmiti poolte vahel eraldi enne 11.04.2006 sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingut. Asjaolu osas, et 11.04.2006 sõlmitud lepingu p-dega 6.2.4-6.2.6 võttis kostja
lepingupoolte ees teatud täiendavaid kohustusi, ei ole tegemist haldusülesande täitmise volitamisega HKTS § 3 lg 4 mõttes. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 07.05.2013 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud nõude menetlemine maakohtu pädevusse ning kohus on hagiavalduse ekslikult menetlusse võtnud.
9.TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-st 1 tulenevalt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ehitusseaduse (EhS) §-s 13 nimetatud kokkulepe on haldusleping. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-4-2-11 asunud seisukohale, et EhS § 13 alusel sõlmitud kokkulepe on haldusleping. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 11.06.2006 kostja ja Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ, OÜ Wallenium Grupp, Koger Kinnisvara OÜ ning AS Koger & Partnerid vahel sõlmitud ehitamise peatöövõtuleping on tsiviilõiguslik leping või haldusleping.
11.Kohus leidis, et nimetatud lepingu p-i 3.2.1 kohaselt on lepingu lisadeks tellija ja kaasfinantseerijate poolt sõlmitud EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingud. Sama lepingu p-i 2.1 järgi on lepingu eesmärgiks täpsustada tellija poolt EhS §-s 13 nimetatud õiguste ja kohustuste delegeerimist kaasfinantseerijatele. Lepinguga määratakse ära teostatavate ja kaasfinantseeritavate tööde mahud, tähtajad, garantiid, tööde maksumuse saamise metoodika, kaasfinantseerimise kord ja tellija kohustused peale tööde valmimist.
12.Kohus asus seisukohale, et nimetatud täpsustamisega täiendab ehitamise peatöövõtuleping kostja ja kaasfinantseerijate vahel EhS § 13 alusel sõlmitud halduslepinguid ning seeläbi on ehitamise peatöövõtuleping kaasfinantseerijatega sõlmitud halduslepingutega lahutamatult seotud. Kostja on koos oma 04.02.2013 vastusega hagile esitanud kohtule ka kostja ja Wallenium Grupp OÜ vahel 19.12.2005 sõlmitud EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu. Nimetatud halduslepingu p-i 3.3 kohaselt kõik muudatused ja täiendused muutuvad lepingu lahutamatuks osaks pärast allakirjutamist mõlema poole poolt. Hagiavalduse lisast 1 nähtub, et halduslepingut täiendav ehitamise peatöövõtuleping on kostja ja Wallenium Grupp OÜ poolt allkirjastatud ning järelikult on ehitamise peatöövõtuleping muutunud kostja ja Wallenium Grupp OÜ vahelise halduslepingu lahutamatuks osaks.
13.Täiendavalt märkis kohus, et isegi juhul, kui ehitamise peatöövõtulepingut saaks vaadelda lahus kostja ja Wallenium Grupp OÜ vahel 19.12.2005 sõlmitud halduslepingust, siis on ikkagi selge, et tegemist on halduslepinguga, kuna ehitamise peatöövõtuleping vastab halduslepingu tunnustele. Kooskõlas HMS § 96 lg-ga 1 on ehitamise peatöövõtulepingu üheks osapooleks kostja kui kohalik omavalitsus. Ühtlasi antakse lepinguga üle avaliku võimu volitusi, kuna EhS §-st 13 tulenevalt on detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kohaliku omavalitsuse kohustus, mille kohalik omavalitsus võib halduslepinguga edasi delegeerida. Ehitamise peatöövõtulepingu p-s 2.2 on selgelt väljatoodud ja see nähtub lepingust tervikuna, et nimetatud lepingu objektiks ongi avalikult kasutatava tee, üldkasutatava
haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine. Lisaks märgib kohus, et halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-st 4 tulenevalt võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi. Käesoleval juhul on ilmne, et ehitamise peatöövõtuleping reguleerib kolmandate isikute kohustusi, kuna lepingu p 6.2.4 eesmärk on kohustada naaberalade arendajaid samuti finantseerima lepingu p-s 2 nimetatud kohustusi. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et käesolev vaidlus on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine ei kuulu Harju Maakohtu pädevusse. Hagejad peavad pöörduma Tallinna Halduskohtusse.
14.Lähtudes eeltoodust jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426). Määruskaebus
15.22.05.2013 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad tühistada maakohtu 07.05.2013 määruse ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
16.Hagejate hinnangul on ekslik maakohtu järeldus selle osas, et hagejate nõude lahendamine ei kuulu üldkohtu pädevusse. Hagejad rõhutavad, et nende nõude aluseks olev 11.04.2006 sõlmitud ehituse peatöövõtuleping on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping. Ajaolule, et vaidlusaluse lepingu osas on tegemist tsiviilõigusliku töövõtulepinguga, viitavad hagejate hinnangul lepingu punktid 2.2, 4.1-4.5, 5.1-5.5, 6.1.2 ja 6.1.8.
17.Hagejad märgivad, et juhul kui leping tervikuna on tsiviilõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused alluvad maakohtutele, siis ei ole põhjendatud ega mõistlik järeldus, et teatud üksikud lepingu sätted alluvad halduskohtu kontrollile. Võimalik ei ole asjaolu, kui teatud lepingu sätete alusel tekkinud vaidlusi lahendatakse maakohtus, aga sama lepingu teiste sätete alusel tekkinud vaidlusi lahendatakse halduskohtus. Hagejad rõhutavad, et oma olemuselt tsiviilõiguslik on ka lepingu punktis 6.2.4 sätestatud nõue, mille kohaselt oli kostja kui tellija kohustatud punktides 2 nimetatud kohustuste kaasfinantseerimiseks enne naaberalade detailplaneeringute kehtestamist naaberalade arendajate lepingutesse (EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise leping) sisse kirjutama punktis 2 nimetatud kohustuste proportsionaalse finantseerimise. Tegemist oli lepingu osapoolte vahel sõlmitud täiendava kokkuleppega kaasfinantseerimise kohustuse tehnilise teostamise osas, mida ei reguleeri avalik-õiguslikud normid. Tegemist on võlaõigusliku kokkuleppega asjaolu osas, kuidas toimub tulevikus kaasfinantseerimise teostamine ning millised on sellega seotud osapoolte, eelkõige kostja, kohustused.
18.Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagejate poolt esitatud nõude osas on tegemist halduslepingust tuleneva nõudega. Kaasfinantseerimise kohustuse tehnilise teostamise kokkuleppe osas ei ole tegemist halduslepingust tuleneva nõudega, kuivõrd vaidlusalune leping ei reguleeri haldusõigussuhteid, vaid tegemist on tavalise võlaõigusliku kokkuleppega, millega 11.04.2006 lepingu pooled soovisid kehtestada omavahelise regulatsiooni ja metoodika selle osas, kuidas tulevikus protseduuriliselt toimub kaasfinantseerimise teostamine ning millised on sellega seotud poolte kohustused.
19.Avalik-õiguslike normidega ei ole reguleeritud kuidas toimub teostatud kulutuste osas tulevikus kaasfinantseerimise teostamine ning millised on sellega seotud poolte kohustused. Selles osas leppisid pooled 11.04.2006 lepingu p-des 6.2.4- 6.2.6 kokku uues ning seadust täiendavas regulatsioonis. Oluline on ka põhimõte, et nimetatud
kokkuleppe sõlmimisel ja täitmisel olid kõik osapooled võrdsed, sealhulgas oli võrdsel õiguslikul positsioonil kostja, kes lepinguga võttis endale teatud tulevikku suunatud kohustusi. Kostjal ei ole õigussuhtes mingisugust eripositsiooni ega eristaatust ning samuti ei teostanud kostja nimetatud lepingu sõlmimisel avalikku võimu ega tegutsenud lepingu sõlmimisel seaduse alusel ega seaduse täitmiseks. Seega ei saa hagejate hinnangul olla tegemist halduslepinguga.
20.Ekslikud on maakohtu seisukohad selles, et tulenevalt Riigikohtu erikogu lahendis nr 3-3-4-2-11 toodud seisukohast on sõlmitud ehitamise peatöövõtuleping haldusleping ning see vastab halduslepingu tunnustele. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu erikogu lahendis nr 3-3-4-2-11 on märgitud, et EhS §-st 13 tuleneva kohaliku omavalitsuse kohustuse üleandmine detailplaneeringu või ehitusloa taotlejale on haldusleping. Hagejad peavad siinkohal oluliseks rõhutada, et nende nõue kostja vastu ei tulene lepingust, millega kostja oleks delegeerinud edasi talle EhS §-s 13 pandud haldusülesanded, vaid osapoolte vahel lepiti kokku teostavate töödega seotud olulised tingimused, sealhulgas pandi kostjale kohustus sisse kirjutada enne naaberalade detailplaneeringute kehtestamist naaberalade arendajate lepingutesse (EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise leping) punktis 2 nimetatud kohustuste proportsionaalne finantseerimine. Nimetatud lepingud said poolte vahel sõlmitud eraldi enne ehitamise peatöövõtulepingut. Hagejate nõue tuleneb 11.04.2006 sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingust, mille sisuks oli reguleerida ehitustööde teostamist ning nende eest tasumist.
21.Hagejad leiavad, et 11.004.2006 sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingut ei saa pidada halduslepinguks ka seetõttu, et selles määratletakse ära detailplaneeringuga kehtestatud avalikult kasutatavate rajatiste ehitamisega seotud osapoolte kohustused (sealhulgas ehitamist puudutavate tööde mahud, tasumise tingimused, kvaliteedinõuded, garantiikohustus jne). Maakohtu eksliku käsitluse korral oleksid kõik ehitamist puudutavad töövõtulepingud, mis on kohaliku omavalitsuse osalusel sõlmitud ehitusvaldkonnas, tegelikult halduslepingud, sest reeglina ehitatakse nendega avalike funktsioonidega objekte (lasteaedasid, koole, tänavaid vms). Samuti oleksid sellisel juhul kõik kohaliku omavalitsuse poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmiseks sõlmitavad töövõtulepingud (nt töövõtuleping lasteaia või kooli ehitamiseks, töövõtuleping tänava remontimiseks vms) halduslepingud, mida nad tegelikult siiski ei ole, sest nimetatud lepingutega kohalik omavalitsus ei delegeeri kolmandatele isikutele edasi haldusülesannet, vaid tellib kolmandalt isikult ainult ehitustöö ja kohustub selle eest tasuma. Teine lepingupool kohustub teostama kokkulepitud töö. Seega hoolimata asjaolust, et lepingu esemeks olev kohustus võib ise omada avalik-õiguslikku iseloomu, leiavad hagejad, et selle kohustuse täitmiseks või teostamiseks sõlmitavad lepingud reeglina tsiviilõiguslikud, sest nendega ei delegeerita edasi avaliku võimu kohustusi.
22.Hagejad viitavad Riigikohtu erikogu lahendile nr 3-3-4-1-1, milles on rõhutatud, et avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita eraõiguslikus vormis. Samuti viitavad hagejad haldusasja nr 3-3-1-15-01 p-dele 11 ja 12, milles leitu kohaselt on õigussuhe eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Nimetatud lahendis on märgitud, et poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
23.Maakohus on asunud kaevatavas määruses seisukohale, et sõlmitud ehitamise peatöövõtuleping on tervikuna haldusleping, kuna sellega antakse üle avaliku võimu
volitusi, jättes selgitamata, milliseid avaliku võimu volitusi on kostja nimetatud lepinguga hagejate õiguseelnejatele üle andnud. Hagejate hinnangul ei ole 11.04.2006 sõlmitud lepinguga delegeeritud avaliku võimu kohustusi ega volitusi. Asjaolu osas, et kostja võttis endale sõlmitud lepingu p-dega 6.2.4-6.2.6. lepingupoolte ees täiendavaid kohustusi, milliste võtmist ei näe ette ükski avaliku õiguse ega eraõiguse norm, ei ole tegemist haldusülesande täitmise volitamisega HKTS § 3 lg 4 mõistes.
24.Hagejate hinnangul kinnitab asjaolu, et sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingu p-des 6.2.4-6.2.6 sätestatud kohustused on oma olemuselt eraõiguslikud, ka see, et ükski avalik-õiguslik norm ei kehtesta hagejatele võimalust analoogse nõude (juba kantud kulutuste osaliseks või tervikuna hüvitamiseks) esitamiseks ja hagejate nõue tuleneb üksnes sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingu vastavates punktides kokkulepitust. Vastus määruskaebusele
25.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud hagejate kanda. Edasine menetluse käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus leidis, et kuigi hagejate viidatud leping sisaldas endas ka sätteid, mis on hinnatavad tsiviilõiguslike kokkulepetena, ei ole hagejad oma nõude esitamisel kostja vastu nendele sätetele tuginenud. Pooltevaheline leping ei ole tervikuna tsiviilõiguslik. Hagejad on nõude esitamisel tuginenud lepingu punktidele 6.2.4. kuni 6.2.6. ning nendel lepingulistel sätetel on avalik-õiguslik iseloom. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 07.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vaidlusaluse peatöövõtulepingu näol on tegemist halduslepinguga. Pooltel puudus vaidlus selles, et enne vaidlusalust lepingut kostja ja Wallenium Grupp OÜ vahel 19.12.2005 sõlmitud ehitusseaduse (EhS) §-s 13 nimetatud kohustuste üleandmise lepinguga on kostja andnud üle EhS §-s 13 sätestatud avaliku ülesande täitmise ning tegemist on halduslepinguga. Kuigi haldusülesande täitmisega seoses võib haldusorgan teatud juhtudel sõlmida ka tsiviilõigusliku lepingu, oli vaidlusaluse peatöövõtulepingu eesmärgiks täpsustada kostja poolt EhS §-s 13 nimetatud õiguste ja kohustuste delegeerimist kaasfinantseerijatele ning pooled on EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingus selgelt väljendanud tahet muuta kõik vastava halduslepingu muudatused ja täiendused lepingu lahutamatuks osaks. Seega nõustub kolleegium maakohtuga ning leiab, et halduslepingut ja peatöövõtulepingut ei saa käesoleval juhul vaadelda eraldi lepingutena, vaid peatöövõtuleping on muutnud halduslepingu lahutamatuks osaks. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust asuda eeltoodust teistsugusele seisukohale.
29.Hagejad on kaebuses asunud seisukohale, et peatöövõtulepingut ei saa pidada halduslepinguks ka seetõttu, et selles määratletakse ära detailplaneeringuga kehtestatud avalikult kasutatavate rajatiste ehitamisega seotud osapoolte kohustused. Samuti on hagejad leidnud, et maakohtu käsitluse korral oleksid kõik kohaliku
omavalitsuse poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmiseks sõlmitavad töövõtulepingud halduslepingud, mida nad siiski ei ole, sest nimetatud lepingutega ei delegeeri kohalik omavalitsus isikutele edasi haldusülesannet, vaid üksnes tellib ehitustöö ja kohustub selle eest tasuma. Vastuseks eelnimetatud väidetele märgib ringkonnakohus, et halduslepingu ja tsiviilõigusliku lepingu piiritlemisel ongi otsustavaks just avaliku võimu volituste üleandmine. Isegi juhul kui käesolevat peatöövõtulepingut saaks vaadelda lahus halduslepingust, oleks siiski tegemist halduslepinguga, kuivõrd praegusel juhul on peatöövõtulepinguga avaliku ülesande täitmisele kaasatud hagejatele üle antud ka avaliku võimu volitused. Tsiviilõigusliku lepinguga saaks tegemist olla juhul, kui hagejad oleks kaasatud avaliku ülesande täitmisele üksnes teenuse tellimise korras, ilma et neile oleks üle antud avaliku võimu volitusi, mida praegusel juhul tehtud ei ole.
30.Eeltoodust tulenevalt kuulub peatöövõtulepingust tulenevate vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.