2-12-40883/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud 30.11.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXX pankroti ja nimetas XXX pankrotihalduriks Eve Selbergi. 29.07.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 29.10.2013 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule XXX (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Eve Selberg halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses, määrata halduri tasu ning kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulutused. Samuti otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2013. Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri lõpparuanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Võlgnikule kuulusid osalused viies äriühingus. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 18.12.2012 otsustati müüa võlgniku varaks olevad äriühingute osalused avalikul suulisel enampakkumisel ilma alghinda määramata. 11.02.2013 toimunud avalikul suulisel enampakkumisel müüdi järgmised võlgnikule kuulunud osalused: XXX OÜ (registrikood XXX) osalus, hinnaga 11 eurot OÜ-le XXX (registrikood XXX), XXX OÜ (registrikood XXX) osalus hinnaga 51 eurot OÜ-le XXX (registrikood XXX), XXX OÜ (registrikood XXX) osalus hinnaga 10 eurot XXX OÜ-le (registrikood XX), OÜ XXX (registrikood XXX) osalus hinnaga 10 eurot XXX OÜ-le (registrikood XXX), XXX OÜ (registrikood XXX) osalus hinnaga 10 eurot OÜ-le XXX (registrikood XXX). Kokku laekus osaluste müügist avalikul enampakkumisel 92 eurot. Võlgnik on vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt pankrotihaldurile esitatud vastusele saanud perioodil 01.11.2012 kuni 31.12.2012 maksustatavat tulu XXX OÜ-lt 1 000 eurot, sellest on kinni peetud tulumaks 139,44 eurot, töötuskindlustusmakse 28,00 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 20 eurot, seega on võlgnik saanud ajavahemikul 01.11.2012 kuni

31.12.2012 812,56 eurot. Täitemenetluse seadustiku § 132 ettenähtud mittearestitav summa 2012.aastal oli 290 eurot kuus, pankrotivarasse on arvatud 2012 aastal 232,56 eurot. 2013 aastal pankrotivarasse laekumisi ei ole olnud, võlgnik on esitanud pankrotihaldurile töölepingu XXXOÜ-ga (registrikood XXX) ja XXXOÜ kokkuvõtte, millest nähtuvalt on võlgnik saanud ajavahemikul 01.01.2013 kuni 0.10.2013 1765, 00 eurot. Täitemenetluse seadustiku § 132 ettenähtud mittearestitav summa 2012.aastal on 320 eurot kuus XXX sissetulek on olnud 2013 aasta vältel väiksem kui Täitemenetluse seadustiku § 132 ettenähtud mittearestitav summa, seega pankrotivara hulka laekumisi võlgniku töötasult ei ole olnud. Samuti on pankrotivarasse laekunud võlgniku poolt XXX pangakontole nr XXXXXXXXX tehtud sissemaksena 1 200 eurot. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale pankrotivarast elatist makstud ei ole. Muu vara ja teadaolevad rahalised vahendid on võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudunud. Tulenevalt eelpooltoodust võlgniku pankroti väljakuulutamisest 30.11.2012 aastal kuni käesoleva ajani arvatud pankrotivarasse kokku 1 524,56 eurot. Andmed PankrS § 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta. Välja on makstud ajutise pankrotihalduri tasu. Harju Maakohtu 30.11.2012 kohtumääruse kohaselt määrati ajutise halduri tasuks 617,50 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 203,78 eurot, mis mõisteti välja Võlgniku pankrotivarast. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. XXX pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Käesolevas pankrotimenetluses puudus panditud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast Pankrotiseadusest ja XXX võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Pankrotihaldur müüs võlgnikule kuululunud osalused äriühingutes avalikul enampakkumisel. XXX pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud, pankrotihaldur on kokku kutsunud, lisaks nõuete kaitsmise koosolekule, ka ühe võlausaldajate üldkoosoleku, kus arutati kohtule ettepaneku tegemist usaldusisiku nimetamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja nõue ei ole saanud rahuldatud. Nõude summa Võlausaldaja (eurodes) Väljamaks 827,32

ettevõtete ja isiklikke vahendeid, mida on välja toonud ka võlgnik ise. Võlgniku majanduskäitumises osalemist võib hinnata põhjendamatult riskialtiks. Tekkinud võlgnevuste katteks laenas võlgnik raha juurde kõrgete intressimääradega. Sellest tulenevalt on pankrotihaldur seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud Pankrs § 162 lg 3 mõttes. Samas märgib pankrotihaldur, et võlgnik on Harju Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-8667 süüdi tunnistatud KarS § 386 lg 1,2 -22 lg 3 järgi. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Võlgnik XXXon kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ning et ta kohustub võlgnikuna täitma PankrS §173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Juhul, kui kohus algatab XXXvõlgadest vabastamise menetluse, on nõusoleku enda nimetamiseks XXXusaldusisikuks andnud XXX (isikukood XXX). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 29.10.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 01.10.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Eve Selberg tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on esitatud aruande kohaselt võlgniku pankrotimenetluses kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 640 eurot. Võlgnik on kinnitanud, et nõustub halduri taotletava tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Eve Selbergi töötasuks XXX (pankrotis) pankrotimenetluses 640 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulutused kogusummas 63,28 eurot. Võlausaldajad halduri tehtud kulutuste osa vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik on halduri tehtud kulutustega nõustunud. Kohus on seisukohal, et halduri XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele summas 63,28 eurot. XXXon 27.11.2012 kohtule esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5. PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega on XXXsüüdi mõistetud KarS § 386 lg 1, 2 – 22 lg 3 (alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1, 3) järgi maksualase kuriteo toimepanemises. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel on võlgnik süüdi mõistetud maksualases kuriteos, asub kohus seisukohale, et esinevad PankrS par 171 lg 2 p 1 sätestatud eeldused, mis takistavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus märgib, et võlgnik taotleb kohustustest vabastamist olukorras, kus pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet summas 152 729,44 eurot, millest 122 656,93 eurot põhineb kahjunõudel ning mis kohtu hinnangul on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Samuti tuleb arvestada sellega, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamine. Kohus kuulas võlgniku seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamise menetlusega ära korraldaval istungil 14.11.2013 ning selgitas PankrS § 171 teises lõikes märgitud menetluse algatamata jätmise aluseid. Hinnates kogumis võlgniku pankrotimenetluses olemasolevate võlgade sisu ja suurust, leiab kohus et kohaldada tuleb PankrS § 171 lg 2 p 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX kohustutest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.