2-12-40883/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 11.10.2012.a. esitas võlgnik AS kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 05.11.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Ajutine pankrotihaldur on nõudnud Eesti Vabariigi krediidiasutustelt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade, varade koormamise ning võõrandamise, samuti võlgniku kohustuste ja nõuete kohta. Ajutine pankrotihaldur on pöördunud kohtutäiturite poole täitedokumentide saamiseks. Teabenõue on esitatud ka võlgnik AS ́ile, kes on andnud temale teadaolevat teavet ning selgitusi. Koostatud on varade nimekiri ja võlgade nimekiri. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Samuti ei ole Liiklusregistri andmeil võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Võlgnik koostas ajutise halduri nõudmisel vara nimekirja. Võlgnikul on 19.11.2012 seisuga pangakontodel nr XXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis raha summas 3,90 eurot ja nr XXXXXXXX SEB Pangas 2,18 eurot. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid pangakontodel 6,08 eurot. Võlgniku kinnitusel on tal sularaha summas 1200 eurot. Võlgniku brutotöötasu käesoleval ajal on 01.11.2012 OÜ AG sõlmitud töölepingu kohaselt 500 eurot. Võlgnik on ainuosanik ning juhatuse liige järgnevates ettevõtetes: AGOÜ (reg. kood XXX), osakapital 2500 eurot, asutatud sissemakset tegemata, registrisse kantud 11.04.2012. ECM OÜ (reg kood XXX), osakapital 2500 eurot, asutatud sissemakset tegemata. IS OÜ ( reg. kood XXX ), osakapital 35407,05 eurot, kustutamishoiatusega. Osaühing LI( reg kood XXX ), osakapital 2556 eurot, kustutamishoiatusega. SWEOÜ ( reg kood XXX ), osakapital 2556,466 eurot, kustutamishoiatusega. Võlgnik ise hindab kõigi ettevõtete väärtust olematuks seoses

keerulise majandusseisuga. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgnikuga selles, et eespoolnimetatud äriühingute osadel turuväärtus puudub. Võlgniku kinnitusel ta muid rahalisi vahendeid ei oma. Aruande koostamise ajal moodustab võlgniku vara väärtus kokku 1206,08 eurot ning ainsaks sissetulekuks on brutotöötasu summas 500 eurot. Käesoleva aja seisuga on ajutisele pankrotihaldurile võlgniku teadaolevad kohustused võlausaldajate ees kokku 289 938,23 eurot. Võlgade detailne nimekiri on lisatud aruandele. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku suhtes pooleli 11 täitemenetlust. Võlgniku ainsaks sissetulekuks käesoleval ajal on brutotöötasu 500 eurot. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Muud teadaolevad sissetulekud ning igasugune kinnis- või vallasvara võlgnikul puuduvad. Võlgniku kohustused (289 938, 23 eurot) ületavad ilmselgelt võlgnikule kuuluvate varade (1206,08 eurot ning igakuine töötasu summas 500,00 eurot) suuruse võlgniku maksejõuetus on loetav püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik AS on temale esitatud teabepäringu selgitusena esitanud käesoleval ajal ajutisele pankrotihaldurile seisukoha, mille kohaselt on tema pankrotiavalduse eesmärk, algselt olnud saada teada oma tegelik kohustuste kogusumma. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjustena toonud välja eelkõige isiklikud põhjused, mille hulka kuulub nii vastutustundetu käitumine majanduskeskkonnas, mida võlgnik tunnistab, et ta on praktiseerinud märkimisväärselt pika ajaperioodi, kui ka võimalikud psühholoogilised mõjutajad- võlgnik on esitanud selgituse oma võimalikust hasartmängusõltuvusest. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua ennekõike asjaolu, mille kohaselt võlgnik on võtnud aastate jooksul põhjendamatuid riske, ning riskide põhjendamatuse ilmselguse ilmnemisel, ei ole võlgnik siiski oma majanduskäitumist muutnud, mille tulemusel on kohustuste hulk suurenenud pika perioodi vältel. Kõige varasem täitedokument on Tallinna Linnakohtu 17.12.1998 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1/2-338/98. Võlgnik on korduvalt kriminaalkorras kohtulikult karistatud muu hulgas maksualaste süütegudega seoses, viimati Harju Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-8667, millega tunnistati võlgnik süüdi KarS § 386 lg 1,2 – 22 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 65100 krooni (4160,65 eurot). Võlgniku majanduskäitumises osalemist võib hinnata põhjendamatult riskialtiks. Võlgnik AS on selgitanud 16.10.2012 esitatud pankrotiavalduses, et tema maksejõuetus on tekkinud seoses sellega, et ta on töötu ning puudub püsiv sissetulek ja ka võlgade katteks realiseeritav vara. 19.11.2012 esitatud täiendavas vara ja võlgade nimekirjas selgitab võlgnik, et töötab AGOÜ-s, saades netotöötasu 400 eurot kuus. Võlgnik on hiljem esitanud ka 01.11.2012 sõlmitud töölepingu, mille kohaselt on tema brutotöötasuks 500 eurot. Kuna võlgnik polnud esitanud võlgadest vabastamise avaldust, jäi esialgu selgusetuks, mis on pankrotiavalduse esitamise eesmärk. Võlgnik täpsustas, et pankrotiavalduse eesmärgiks on soov lahendada võlad ning saada täpselt teada nõuete suurust. 27.11.2012 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihaldur on käesoleval juhul seisukohal, ning tuginedes eelpooltoodule, et võlgnik AS ́i maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur leiab, et käesoleval juhul on vajalik välja kuulutada AS ́i (isikukood XXX ) pankrot, kuna ta on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine haldur palub välja mõista võlgniku arvelt ajutise pankrotihalduri tasu Eve Selberg ́i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXSEB Pank, summas 617,50 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks 203,78 eurot.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara 1206,08 eurot ja ainsaks sissetulekuks on brutotöötasu 500 eurot. Kohustusi on võlgnikul 289 938,23 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihalduri palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 617,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks 203,78 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 617,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks 203,78 eurot) ning mõista see välja võlgniku AS ́i pankrotivarast Eve Selberg ́i kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.