2-13-10812/35 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

4.Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kostja lepingulise esindaja kulud, hageja kanda. Kostja kinnitab, et menetlusosaliste vahel oli 09.08.2010.a sõlmitud suuline käsundusleping õigusabi osutamiseks. Lepingu sõlmimine kinnitavad hageja poolt väljaantud volikiri ja kostja arve, kus on kirjeldatud käsunduslepingu ese. Selles osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub. Kostja 09.08.2010.a arves nr 45 on kirjeldatud suulise käsunduslepingu olulist kokkulepet: eset, käsundisaaja tasu ja selle tasumise korda. Kostja arve käsitletakse pakkumusena Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) mõistes. Hageja andis kostja seadusliku esindajale volikirja õigusabi osutamiseks ja see tähendab, et hageja on käitumise ja teoga andis nõustumuse kostja pakkumusele. 11.08.2010.a hageja tasus kostja arve osaliselt, kuid hageja on teinud seda nii, nagu on märgitud arves – 11.08.2010.a hageja on tasunud kostjale 10000 eesti krooni. See tähendab, et hageja oma käitumise ja teoga andis nõustumuse kostja pakkumusele kostja tasu osas. Kostja arves, mis käsitletakse hageja poolt aktsepteeritud pakkumusena, on märgitud erikokkulepe, mille kohaselt enne arve tasumist kostjal ei ole kohustust algatada tellimust ehk käsundi täitmist. Võttes arvesse, et teine ja kolmas makse kostja arve tasumiseks hageja tähtaegselt ei teinud ja ei teinud seda käsunduslepingu lõpetamiseni, siis kostjal oli õigus enne arve täielikku tasumist üldse mitte osutada mingit õigusabi hagejale seoses käsundi esemega. Vaatamata sellele, kostja algatas õigusabi osutamise: oli ettevalmistatud hagiavalduse kolm varianti (see oli seotud sellega, et hageja oma ema kaudu pidevalt esitas uued andmed ja asjaolud vaidluse kohta), pidevalt konsulteeris hagejat tema ema J V kaudu, hagiavalduse viimane variant oli kohtule esitatud, kuid kohus keeldus seda menetlusse võtmast. See tähendab, et kostja tegutsemine hageja suhtes oli lojaalne. Need asjaolud, et kohus ei võtnud hagiavaldust menetlusse ei tähenda, et kostja ei täitnud käsundit vajaliku hoolsusega. Kostjal oli võimalus esitada määruskaebus või esitada muu alustega hagiavaldus. Antud juhul hageja ise ei andnud kostjale alust jätkata käsundi täitmist.

Asjas esitatud asjaolude kohaselt saatis hageja kostjale 11.09.2012 elektronposti teel käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tl 13) nõudega tagastada kuni 20.09.2012 ettemakstud summa 639 euro (10000 krooni) ning 12.09.2012 saatis kostjale ülesütlemisavalduse ka tähitud kirjaga (tl 32). Kostja keeldus ettemaksu tagastamast. Hageja sõnul ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, kuna kostja rikkus oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, samuti ei usaldanud hageja kostjat tema eelneva käitumise tõttu, et ta täidab kohustuse edaspidi. Kohus leiab, et käsunduslepingu olemust arvestades võib käsundiandja usalduse kaotus käsundisaaja vastu anda alust käsundusleping erakorraliselt VÕS § 631 alusel üles öelda (Riigikohtu lahend 31.01.2013 3-2-1-180-12 p 13). VÕS § 620 lg 1 ja 2 järgi peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja VÕS § 621 lg 1 teise lause järgi anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. Viimati nimetatu ei tähenda aga seda, et erialaste teadmiste ja võimetega käsundisaaja ei peaks talle antud juhiseid järgima. Käsundisaaja peab igal juhul olema käsundiandjale lojaalne ning täitma käsundi käsundiandja antud juhiseid arvestades käsundiandja parimates huvides. Kohus tuvastas tunnistaja E V ütluste ning Harju Maakohtu määruse alusel, et kostja asus käsundit täitma alles juulis 2012, koostades hagiavalduse ja edastades selle Harju Maakohtusse. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ei kohtunud hagejaga ega hageja esindaja tunnistaja E V ühe aasta ja 10 kuu jooksul pärast ettemaksu tasumist, et arutada käsunduslepingu täitmist. Kostjaga ei õnnestunud hagejal kokku saada, kuna kostja põhjendas enda eemalviibimist kontorist välismaal viibimistega. Telefonivestluses selgitas kostja tunnistajale, et asi venib seetõttu, et maakohtus on läbivaatamisel menetlusabi taotlus. Harju Maakohtu määrusega on tõendatud, et kostja kohtule menetlusabi taotlust ei esitanudki. Kohus analüüsides kohtule esitatud dokumente, hageja ülesütlemisavalustes kirjeldatut, tunnistaja ütlusi, Harju Maakohtu määrust, tuvastas, et hagejal oli põhjust kahelda kostja lojaalsuses ja hoolsuses kui ta ei esitanud menetlusabi taotlust menetluskuludest vabastamiseks ja ei kohtunud hageja või tema esindajaga, et käsundi käiku arutada ning alles ühe aasta ja 10 kuu pärast esitas hagi kohtusse, mida menetlusse ei võetud. Kohus tuvastas, et kostja oma käitumisega põhjustas hageja usalduse kaotuse kostja vastu sel määral, et hagejalt ei saanud enam oodata käsunduslepingu jätkamist ning hagejal oli alus leping VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles öelda. VÕS § 116 lg 1 ja 2 alusel lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus leiab, et hageja ütles käsunduslepingu kehtivalt üles ning tal on õigus nõuda, et kostja tagastaks talle lepingu alusel üleantu. VÕS § 196 lg 4 kohaselt üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse §des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja väitele, et ta ei pidanudki täitma ülesannet ennem kui kogu 20000 krooni on tasutud, märgib kohus järgmist. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Kohus märgib, et 09.08.2010 arve nr 45 ei sisalda käsunduslepingu olulisi tingimusi, sh teenuste osutamise käiku, mistõttu on kostja vastuväited, et ta ei pidanudki teenust osutama enne raha täielikku tasumist, paljasõnalised. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et käsunduslepinguga oli kokku lepitud, et alles 20 000 krooni tasumisel tuleb tal lepingut täitma asuda. Kohtule esitatud arves (tl 5) toodud tellimuse kirjeldusest võib välja lugeda, et poolte vahel on suuline leping, õigusabi osutamiseks tsiviilasjas. Teenuseks on J E hagiavaldus A E vastu perekonna huvides võetud kohustuste jagamiseks ja alusetu rikastumise nõudes vastavalt lisatud spetsifikatsioonile- 20 tundi x 1000 krooni tunni eest 20 000 krooni. Kohus märgib, et arvele lisatud spetsifikatsioon puudub ning selle esitas kostja esmakordselt alles vastuses hagiavaldusele. VÕS § 628 lg 1 ja 4 kohaselt ei teki hagejal kohustust tasuda kogusummat enne käsundi täitmist. Ka on tõendatud tunnistaja E V ütlustega, et kostja esindaja ei küsinud kordagi raha juurde, mistõttu võib kostja esindaja tegevusest järeldada, et ta oli asunud käsundit täitma pärast ettemaksu tasumist ning viivitas sellega kuni hageja kaotas huvi kostja teenuse suhtes. Kohus tuvastas, et ka kostja on lepingu vastava tahteavaldusega VÕS § 195 lg 1 alusel üles öelnud, saates hagejale 17.09.2012 vastava avalduse käsunduslepingu ülesütlemise kohta. Samas ei ole kostja esitanud vastuhagiavaldust nõudega tasaarveldada tasu osutatud teenuste eest. Kohus leiab analüüsides kostja vastuväiteid, et kuna kostja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt (ei esitanud kohtusse hagiavaldust koos menetlusabi taotlusega) ei ole tal õigust nõuda 10 000 krooni ( 639 eurot) tasumist enda osutatud teenuste eest. Kohus hinnanud kostja tegevust leiab, et kostja ei täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele