Võlaõigus › Töövõtulepingud

tervikuna

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 84,5% ulatuses Skanska AS kanda ja 15,5% ulatuses Kiviõli linna kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Pooled allkirjastasid 05.05.2011 ülesütlemise hetkeks teostatud tööde akti ning kostja tasus hagejale tehtud tööde maksumuse summas 102 659,40 eurot. 11.08.2011 esitas kostja pangale nõude garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks ning 159 007,89 euro kandmiseks linnavalitsuse arveldusarvele. Garantiikirja p 3 kohaselt on pangal tekkinud kohustus kostja nõue täita ning kanda 159 007,89 euro suurune summa kostja arveldusarvele. Pank on hagejale kinnitanud, et täidab enda kohustuse ja maksab raha kostjale välja hiljemalt 19.08.2011. Hageja väitel ei vasta lepingu ülesütlemisavaldus ülesütlemiseks vajalikele eeldustele. Kostjal puudus õigus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks kostja poolt väidetud alustel. Kuivõrd ehitusprojekti koostaja ja omanikujärelevalve teostaja keeldusid tunnistamast Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojekti puudusi ning kostja keeldus puuduste (sh elule ja tervisele ohtlike puuduste) kõrvaldamisest, ei olnud lepingu jätkamine poolte vahel kujunenud olukorda arvestades võimalik. Seega vaatamata asjaolule, et lepingu lõpetamiseks ei andnud alust hagejapoolsed lepingurikkumised, lõppes leping 21.04.2011. Nimetatud kuupäeval lõppesid ka poolte kohustused lepingut edasi täita ning kostjal tekkis kohustus tagastada lõppenud lepingu täitmiseks antud tagatis (garantiikiri). Lepingu ülesütlemisavalduses on kostja viidanud: „Kiviõli linnavalitus ütleb käesolevaga üles meie vahel sõlmitud Ehitustööde töövõtulepingu nr 99/2010, võttes aluseks TVL punkti 15.6.1 alapunkti 1, kuna töövõtja teeb töid aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine tähtajaks on muutunud ilmselt võimatuks.“ Töövõtulepingu p 7.2.3. sätestab, et tööde lõpetamise ja ehitise üleandmise tähtaeg on hiljemalt 15.08.2011. Kuivõrd ülesütlemisavalduse tegemise ajaks ei olnud töö teostamise tähtaeg veel saabunud, on kostja poolt lepingu ülesütlemisel punktile 15.6.1.1 tuginemine alusetu ja vastuolus faktiliste asjaoludega. Hageja ei saa vastutada vahetähtaegade ületamise ega tööde peatamise või katkestamise eest, kuivõrd viidatud asjaolud tõi kaasa tellija pahatahtlik käitumine ja kostjast tulenevad põhjused.

Kostja rõhutas 18.02.2011 kirjas, et Kiviõli I Keskkooli hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti järgi on võimalik ehitustöid teostada. Kirja esimeseks lisaks oli OÜ EMP A&I poolt koostatud vastus hageja 11.02.2011 kirjale lisatud dokumendile „Projektdokumentatsiooni puuduste nimekiri. Objekt: Kiviõli I Keskkool“ . Samuti oli kostja 18.02.2011 kirjale lisatud P.P.Ehitus OÜ poolt koostatud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojekti ekspertiis koos projekteerija OÜ EMP A&I märkustega ning ekspertide täiendavate kommentaaridega. P.P.Ehitus OÜ peatöövõtjana oli teostanud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojekti ekspertiisi 2010 mais ja juunis, seega ajaliselt enne Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise riigihanke läbiviimist. P.P.Ehitus OÜ 15.06.2010 kirjast nr 150610-1 nähtuvalt on eksperdid üldjoontes nõustunud EMP A&I OÜ poolt koostatud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise projektiga ning ei ole tuvastanud, nagu seonduksid selle projektiga mingisugused olulised puudused, mis võiksid ehitamise muuta raskeks või isegi võimatuks. Pärast hagejaga sõlmitud töövõtulepingu korralist ülesütlemist viis kostja läbi uue riigihanke Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerija leidmiseks ning selle riigihanke võitis Fund Ehitus OÜ, kelle pakkumus oli Skanska AS-i omast märkimisväärselt kallim. Tingituna ehituse maksumuse kallinemisest peab kostja rekonstrueerimistööde lõpuleviimiseks võtma laenu ning tasuma intresse. Hageja on oluliselt rikkunud töövõtulepingu lisas nr 4 toodut. Kostja on ajaliselt enne töövõtulepingu ülesütlemist korduvalt juhtinud hageja tähelepanu tähtaegade ületamisele. Hageja on käesoleval juhul rikkunud ka töövõtulepingu p 4.1.9., mis keelas hagejal ehitustööde teostamist peatada. Tingituna töövõtulepingu hagejapoolsest olulisest rikkumisest, oli kostjal tellijana õigus öelda töövõtuleping erakorraliselt üles. Kuna hageja põhjustas kostjale töövõtulepingu rikkumisega kahju, siis oli kostja õigustatud esitama nõude garantiisumma väljamaksmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

Tulenevalt sellest, et töövõtulepingu punktis 4.1.9 leppisid pooled kokku töövõtja kohustuses mitte peatada ehitustöid ega muutma tähtaegu seoses vaidlustega ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuste üle, välja arvatud järelevalve teostaja nõudmisel, kusjuures töövõtjal tekkis tellijaga vaidlus just ehitustööde mahu ja teostuse üle ning ehituse järelevalve teostaja ei näinud põhjust ehitustööde peatamiseks, oli hageja poolt ehitustööde peatamine alates 11.02.2011 vähemalt kohustuse rikkumiseks raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Lähtudes sellest, et hageja töövõtjana peatas ehitustööde tegemise alates 11.02.2011 ning oma kirjavahetuses tellijaga viitas korduvalt kriitilisel teel olevatele töödele, lõpptähtaja edasilükkumisele ja ehitustööde peatamisele ning selline vaidlus kestis enam kui kaks kuud, oli kostjal tellijana põhjust eeldada, et töövõtja ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus leidis, et asjaolu, et töövõtjal puudus mõjuv põhjus ja alus ehitustööde peatamiseks, on tõendamist leidnud riiklikult tunnustatud eksperdi M. Sarmeti arvamusega. Eksperdi arvamuse kohaselt oleks hagejal olnud võimalik vaatamata põhiprojekti puudustele ehitustööd nõuetekohaselt lõpuni viia, koostades nõuetekohase tööprojekti. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu p-dele 2.3 ja 2.4 kuulusid lepingu mahtu kõik ehitusprojektiga hõlmatud tööd ja ka need tööd, mis ei ole ehitusprojektis kajastatud, kuid on tavapäraselt vajalikud tellija eesmärgi saavutamiseks. Hageja pakkumuse järgi ja lepingu järgi kuulusid tegemisele kõik vajalikud ehitustööd, mis ei olnud kajastatud pakkumuse esitamise tabelis või põhiprojektis, kuid mida oli vaja teha tellija eesmärgi saavutamiseks. Tavapäraselt on pakkumuse esitamise tabel vajalik vaid pakkumuse esitamiseks ja pakkumuste omavaheliseks võrdlemiseks. Kirjeldatud olukord on peatöövõtu töövõtumeetodiga ehitushangete puhul tavapärane väljakujunenud käitumisnorm. Ekspert leidis, et lähtuvalt tavapraktikast peatöövõtu töövõtumeetodiga ehitushangete puhul ja pooltevahelisest lepingust, ei sisaldanud põhiprojekt selliseid töid, milles pooled poleks omavahel kokku leppinud. Põhiprojekti maht vastas funktsionaalselt standardis EVS811:2006 põhiprojektile esitatud nõuetele ja võimaldas korraldada ehitushanget ning pakkuda ehitushinda. Põhiprojektis esines ka oluline hulk olulisi ja vähemolulisi puudusi ja vigu. Põhiprojektis esitatud lahendused vastasid reeglina selle koostamise aluseks olnud deklareeritud standarditele, mahus ja osas, mis on tavapärane ja mida saab pidada mõistlikuks. Põhiprojektis on täidetud energiatõhususe miinimumnõuded, põhiprojektis esitatud tehnilised lahendused on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Hageja ja OÜ Fund Ehitus tööde maksumuse erinevus on 111 214 eurot (käibemaksuta ja tellija reservita), kui OÜ Fund Ehitus teostaks üksnes neid ehitustöid ja sellistes mahtudes, milliseid hageja pidi teostama, kuid jättis teostamata või teostas osaliselt. Kõik hageja poolt välja toodud puudused on pigem vormilised kui sisulist laadi. Maakohus oli seisukohal, et hageja rikkus töövõtulepingus võetud kohustusi oluliselt VÕS § 116 mõttes ning seega oli kostjal tellijana mõjuv põhjus ja seaduslik alus lepingu ülesütlemiseks (VÕS § 196 lg 1 ja 2 ning 101 lg 1 p 4 ). Kohus tuvastas, et hageja on töövõtjana rikkunud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi, seega oli kostjal tellijana õigus ja töövõtulepingu p-st 12.1.1 ning garantiikirjast tulenev alus garantiinõude summas 159 007 eurot esitamiseks. Seejuures on tõendamist leidnud Nordea pangale esitatud nõudes märgitud töövõtulepinguga võetud kohustuste rikkumised: 1) töövõtulepingu p-s 2.3 võttis hageja kohustuse nimetatud punktis märgitud ehitustööde teostamiseks, kuid alates 11.02.2011 peatas ehitustööde teostamise, kuigi tellija ja ehitusjärelevalvet teostav organ alust ehitustööde peatamiseks ei näinud; 2) töövõtulepingu p-s 4.1.1 kohustus hageja töövõtjana teostama või korraldama ehitustööde teostamise vastavalt töövõtulepingus sätestatud tingimustele ja korrale. Ehitustööde osalisel või täielikul tellimisel alltöövõtjate käest jäi hageja vastutavaks täies ulatuses. Hageja ei ole selgelt vaidlustanud garantiinõudes märgitud tähtajaks täitamata jäetud tööde loetelu. Kohus jättis TsMS § 162 lg 1-3 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

viivitamisest ning millised olid projektivead. Kohus ei ole hinnanud istungi protokollist nähtuvat asjaolu, et ehitustöödega alustamine vigase projekti järgi oleks muutunud tellijale kallimaks, kuna parandamine oleks kulukam olnud ning apellandil paluti tööde alustamisega oodata. Maakohus on vaidlustatud otsuses meelevaldselt järeldanud, et tellija enda juhiste tõttu töövõtja poolt tööde alustamata jätmise korral kaotab tellija tööde edasise teostamise vastu huvi. Selline käsitlus on väär ning otseses vastuolus käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaoludega; 6) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus jättis protokollis ebaõigesti kajastamata hageja poolt esitatud taotluse ekspert T. Rattasepa ülekuulamiseks kohtuistungil. Kuna kohus otsustas pooltele üllatuslikult (ja nende tahte vastaselt) lahendada asi lõplikult esimesel eelistungil ning keeldus ekspertide M. Sarmeti ja T. Rattasepa ülekuulamisest ja täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmisest, pidi kohus tagama pooltele võimaluse oma seisukohtade suuliseks esitamiseks. Kohus seda vaidlusalusel juhul aga ei teinud; 7) on maakohus ekslikult leidnud, et Kiviõli Linnavalitsusel oli õigus töövõtuleping üles öelda. Apellant ei saa töövõtjana vastutada lepingu rikkumise eest, mis tulenes vastustaja käitumisest. Maakohus oma otsuses arvestanud üksnes eksperdi M. Sarmeti hinnanguga ning jätnud täiesti tähelepanuta muud olulised tõendid. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei oleks kohus saanud asuda seisukohale, et kostja esitatud lepingu ülesütlemisavaldus vastas VÕS § 196 lg 1 nõuetele. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS 119 lg 1 kehtestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Lepingu p 3.3.3. kohaselt oli Skanska AS-il kohustus teostada töid tellija poolt antud ja OÜ EMP A& I poolt koostatud põhiprojekti järgi. Lepingu p 5.1.3. aga kohustas tellijat andma töövõtjale üle ehitustööde lähtematerjalid ning edastama hagejale igasugust informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa ehitustööde kiiremale ja optimaalsemale teostusele. Seega oli lepingust tulenevalt tellija kohustuseks anda lepingu alusel hagejale üle projektdokumentatsioon, mis vastab kehtivatele nõuetele ning on kooskõlas õigusnormidega. Vaatamata asjaolule, et hageja juhtis korduvalt tellija tähelepanu projekti olulistele vigadele ja puudustele, vastustaja projekti vigu ei kõrvaldanud ning keeldus igasugusest koostööst töövõtjaga. Tellija nõudis ehitamise jätkamist projekti järgi, milles olid jäetud järgimata elementaarsed tuleohutusnõuded. Keeldudes projekti puuduste kõrvaldamisest, rikkus kostja lepingu p-st 5.1.3. tulenevaid kohustusi, mis tõi töövõtja jaoks kaasa õiguse lepingu lõpetamiseks lepingu 15.6.2.2 alusel. Samuti võib kostja sellekohast käitumist pidada hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevaks – hageja hinnangul nähtub kostja käitumisest üheselt, et viimane üritas pahauskselt leida võimalusi selleks, et töö üleandmine viibiks; 8) on maakohus üllatuslikult viidanud raskele hooletusele, kuid ei ole põhjendanud, milles see väidetavalt seisnes. Kumbki pool ei ole kohtumenetluses sellele tuginenud ning samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et kohus oleks suulises menetluses sellele tähelepanu juhtinud. Raske hooletuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd apellant peatas ehitustööd, kuna tal ei olnud võimalik vigase projekti järgi ehitada. EhS § 3 lg 1 esitab ehitajale nõude ehitada ehitis järgides head ehitustava ning ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Viidatud nõuetele mittevastavate lepingute täitmine oleks vastuolus VÕS §-dest 6 ja 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojektis esinesid olulised vead ja puudused. Projektikohane ehitamine oleks olnud ohtlik inimeste elule ja tervisele. Töövõtjat ei saa kohustada täitma töövõtulepingust tulenevat

kohustust jätkata ehitise ehitamist olukorras, kus valmiv ehitis ei oleks inimeste elule ja tervisele ohutu. Seetõttu ei olnud muud valikut kui peatada ehitustööd; 9) ei ole maakohus selgitanud, millistele tõenditele tuginedes ta on leidnud, et apellant ei oleks suutnud lõpetada ehitustöid tähtaegselt. Töövõtulepingu p-st 7.2.3. nähtub, et tööde lõpetamise ja ehitise üleandmise aeg oli hiljemalt 15. august 2011, kuid vastustaja ütles lepingu üles juba

töövõtulepingut raske hooletusega või mitte, käesoleva kohtuasja lahendamisel sisulist tähendust; 4) on ebaõige väide, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 230 lg-d 2, jättes tegemata apellandile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 230 lg 2 teises lauses on sätestatud kohtu õigus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Üldjuhul peab siiski pool ise seisma hea selle eest, et kõik tema arvates olulised tõendid saavad esitatud. Apellanti esindasid kaks vandeadvokaati, samuti on apellant esitanud mitmeid protsessidokumente ja hulgaliselt erinevaid tõendeid, mistõttu puudus vastustaja arvates tarvidus selleks, et kohus oleks eraldi pidanud asuma juhtima apellandi tähelepanu sellele, milliseid täiendavaid tõendeid võiks apellant veel esitada; 5) ei nähtu tõepoolest 19. novembri 2012 kohtuistungi protokollist, et apellant oleks taotlenud T. Rattasepa kohtuistungil ülekuulamist. Sellist taotlust ei ole aga ka vastustaja esindaja pannud kirja 19.11.2012 kohtuistungi märkmetesse ning samuti ei meenu vastustaja esindajale, et apellant oleks 19.11.2012 kohtuistungil esitanud taotluse T. Rattasepa ülekuulamiseks. Seetõttu on vastustaja jaoks küsitav, kas üldse apellant 19.11.2012 kohtuistungil taotluse T. Rattasepa ülekuulamiseks esitas. Isegi kui oletada, et apellant 19.11.2012 kohtuistungil T. Rattasepa ülekuulamise taotluse esitas, oleks ka see taotlus olnud esitatud TsMS § 329 ja § 330 nõudeid rikkudes ning oleks tulnud jätta TsMS § 331 lg 1 alusel rahuldamata; 6) ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Apellant on rikkunud järgmisi apellandi ja vastustaja vahel 30.09.2010 sõlmitud töövõtulepingu sätteid: - töövõtulepingu p 2.3. ja 2.4. Apellant teostas ehitustöid vaid osaliselt ja jättis ehitamise pooleli. Nähtuvalt töövõtulepingu p-st 8.1., oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga 29 855 195,28 krooni ehk 1 908 094,74 eurot (sh käibemaks). Vastustaja 19.09.2011 protsessidokumendi lisast nr 17 ilmneb, et tegelikkuses teostas apellant töid 347 409,33 euro ulatuses (sh käibemaks). Seega teostas apellant töid kokku umbes 18,2% ulatuses tööde kogumaksumusest. Apellandi käitumine on vaadeldav töövõtulepingu p-de 2.3. ja 2.4. rikkumisena; - töövõtulepingu p-i 4.1.1., mille kohaselt pidi apellant töid teostama vastavalt töövõtulepingus sätestatud tingimustele. P-i 4.1.4. järgi pidi apellant ehitustööde teostamisel kinni pidama kõikidest kokkulepitud tähtaegadest. Ehitustööde ajagraafik, millele viidatakse ka töövõtulepingu punktis 7.5., oli lepingu lisaks nr 4. Tegelikult teostas apellant mitmeid ehitustöid kas osaliselt või jättis need üldse teostamata. Apellant oli pidevas viivituses enamiku ehitustööde teostamisega. Samuti kasutas apellant tööde kogumahust 18,2% ulatuses tööde teostamiseks ära 66,87% kogu tööde teostamisele mõeldud ajast. Vastustaja juhtis korduvalt apellandi tähelepanu töövõtulepingu lisaks nr 4 olevast tööde teostamise ajagraafikust mitte kinnipidamisele. Samuti ei teinud apellant õigeaegselt valmis tööprojekte; - töövõtulepingu p-i 4.1.9, mille kohaselt ei olnud apellandil õigus peatada ehitustöid. 08.04.2011 kirjas teatas apellant vastustajale, et peatab ehitustööde teostamise alates 15.04.2011; 7) tekkis töövõtulepingu rikkumisega vastustajale kahju. Vastustaja pidi leidma uue ehitaja, uus pakkumine oli aga apellandi omast kallim. VÕS § 135 lg-s 1 on sätestatud, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Antud õigusnorm on kohaldatav ka lepingu ülesütlemise korral. Küll peab aga asendustehingu näol olema tegemist esialgse lepinguga võrreldes võimalikult samaväärse tehinguga. Seega on vastustajal VÕS § 135 lg 1 alusel nõue apellandi vastu üksnes sellises ulatuses, mille võrra apellandi poolt teostamisele kuulunud ja tegelikkuses teostamata jäänud ehitustööd on OÜ Fund Ehitus pakkumisest nähtuvalt kallimad apellandi pakkumisega võrreldes. M. Sarmeti poolt koostatud eksperdiarvamuses küsimusele nr 8 antud vastusest järeldub, et OÜ Fund Ehitus poolt riigihanke nr 126507 raames tehtud pakkumise maksumus erineks apellandi poolt riigihanke viitenumbriga

119697 raames tehtud pakkumuse maksumusest ilma käibemaksuta 111 214 eurot, kui OÜ Fund Ehitus teostaks üksnes neid ehitustöid ja sellistes mahtudes, milliseid apellant pidi teostama, kuid jättis teostamata või teostas osaliselt. Kuna vastustaja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb kahju arvutamisel võtta arvesse ka käibemaks ning seega on ehitustööde kallinemisega põhjustatud kahju suuruseks 133 456,8 eurot (11 214 x 1,2 = 133 456,80). Samuti seisnes apellandi poolt vastustajale töövõtulepingu rikkumise tagajärjel tekitatud kahju selles, et vastustaja hallatav asutus Kiviõli I Keskkool oli sunnitud kooli tegevuse jätkamiseks ruume üürima. Ajavahemiku 11.06.2011-31.12.2011 eest pidi vastustaja tasuma AS-ile Eesti Post üüri kokku summas 2 731,68 eurot, mis on vaadeldav apellandi poolt vastustajale tekitatud kahjuna. Lisaks pidi vastustaja tellima mehitatud valve Kiviõli I Keskkooli hoone valvamiseks. Vastustaja pidi tasuma AS-ile Pristis mehitatud valve eest 2 031,28 eurot. Seega on apellandi poolt vastustajale tekitatud kahju kogusuuruseks 138 219,76 eurot, millele lisandub kahju, mille täpse suuruse kindlaksmääramine võib olla keeruline. Seoses ehitustööde maksumuse kallinemisega suurenes ka vastustaja omafinantseeringu osa Kiviõli I Keskkooli hoone finantseerimises ning samuti pidi vastustaja võtma laenu suurenenud omafinantseeringu jaoks ja laenu kasutamise eest lasub vastustajal intressi maksmise kohustus. Vastustaja omafinantseeringu suurenemine ning maksmisele kuuluvad intressid on vaadeldavad apellandi poolt vastustajale tekitatud kahjuna. Tingituna apellandi poolsest lepingurikkumistest kujunes Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise kogumaksumuseks 2 435 901,28 eurot (2 088 491,95 [OÜ Fund Ehitus tööde maksumus] + 347 409,33 [apellandi poolt teostatud tööde maksumus, mida OÜ Fund Ehitus enam teistkordselt teostama ei hakanud] = 2 435 901,28). Samas jääb KOIT kava raames eraldatud toetus muutumatuks ehk 1 553 016,18 euro suuruseks. Juhul, kui apellant ei oleks töövõtulepingut rikkunud, oleks vastustaja pidanud finantseerima Kiviõli I Keskkooli hoone rekonstrueerimist 355 078,56 euro ulatuses (1 908 094,74 [apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud töövõtulepingus sätestatud tööde maksumus] – 1 553 016,18 [Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus] = 355 078,56). Nüüd aga, kuna vastustaja oli sunnitud sõlmima uue töövõtulepingu OÜ-ga Fund Ehitus, pidi vastustaja ise finantseerima Kiviõli I Keskkooli hoone rekonstrueerimist 882 885,1 euro ulatuses (2 435 901,28 [Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise kogumaksumus] – 1 553 016,18 [Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus] = 882 885,10). Vastustaja möönab, et tema omafinantseeringu suurenemine 355 078,56 eurolt 882 885,1 euroni on tingitud nii sellest, et OÜ Fund Ehitus töö maksumus oli apellandi töö maksumusest kallim, kui ka sellest, et OÜ EMP A&I täiendas põhiprojekti. Omafinantseeringu suurenemise tõttu oli vastustaja sunnitud võtma Swedbank AS-ist laenu summas 255 000 eurot, kusjuures selle laenusumma tagasimaksmine toimub ajavahemikus 27.01.2015 - 22.12.2031. Laenulepingu alusel peab vastustaja tasuma pangale intresse summas 94 560,10 eurot. Vastustaja tunnistab, et apellandi poolt vastustajale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramine seonduvalt vastustaja omafinantseeringu suurenemisega Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimisel ning seonduvalt laenulepingu nr 11-078297-JI alusel maksmisele kuuluvate intressidega, on keeruline. Kahju suuruse kindlaksmääramisel olla asjassepuutuvaks õigusnormiks VÕS § 127 lg 6, mis annab kohtule õiguse määrata kahju suurus vastavalt oma õiglasele äranägemisele. Arvestades apellandi poolt vastustajale tekkinud kahju, on ilmne, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt vastustajale garantiisumma väljamaksmise tagajärjel vastustaja ei rikastu.

2) on asjakohatu väide, et Skanska AS leitud väidetavad puudused tulid üllatusena. Kiviõli I Keskkooli hankedokumentatsiooni lisas 2 (Riigihanke tehniline kirjeldus) on sõnaselgelt öeldud: „Pakkuja peab pakkumuse koostamise käigus põhjalikult tutvuma ehitamise kohaga, Kiviõli I Keskkooli hoone olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning kajastama pakkumuse hinnas kõik pakkuja kulutused, mis on vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks, sh tööjooniste ja teostusjooniste koostamine. Seadmete ja materjalide tehnilised andmed on antud joonistel, projekti osade spetsifikatsioonis ja töömahtude (e. hinnapakkumise) tabelis. Kui projektdokumentatsioonis ja töömahtude tabelis on puudused, tuleb sellest hankijale teatada. Projekti puudutavad märkused peab töövõtja esitama pakkumuse ettevalmistamise ajal.“ Rekonstrueeritavate objektide puhul on äärmiselt oluline lisaks projektdokumentatsioonile tutvuda ka reaalse olukorraga objektil. Skanska AS aga objektiga tutvumas ei käinud; 3) saab istungiprotokollist välja lugeda, et kolmanda isiku Hamilton Grupp OÜ sõnul oleks ehitaja saanud soovi korral töödega jätkata, sest tõrked olid vaid väheste tegevuste osas. Kui protokolli tervikuna lugeda, siis selgub, et kõikidele esitatud küsimustele on projekteerija siiski vastatud; 4) on paljasõnaline väide, et projektis on jäetud järgimata elementaarsed tuleohutusnõuded, sest projekt on nõuetekohaselt kooskõlastatud Ida Päästeametis; 6) arvestades, et antud juhul oli tegu olemasoleva hoone rekonstrueerimisega mitte uusehitisega, on teatavad kõrvalekalded standardist täiesti asjakohased; 7) oleks OÜ EMP A&I poolt tehtud projekti alusel saanud ehituse lõpule viia.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist ning protokolli märgitakse menetlusosaliste avaldused ja taotlused (§ 50 lg 1 p 6), poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (§ 50 lg 1 p 8). Apellandi väitel rikkus kohus TsMS § 50 lg 1 p-i 6 sellega, et kohtuvaidlustes käsitles hageja esindaja lisaks kohtule esitatud kirjalikele teesidele mitmeid olulisi asjaolusid, millised kohus aga protokollis käsitlemata jättis. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte; kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Lähtudes TsMS § 402 lg-st 2 ei saanud maakohus kohtuistungi protokolli koostamisel rikkuda TsMS § 50 lg 1 p-i 6, sest kohtuvaidluses ei saa menetlusosaline esitada enam avaldusi ja taotlusi, samuti ei ole võimalik kohtuvaidluse käigus TsMS § 50 lg 1 p 8 rikkumine. Hageja õigusi ei saa kuidagi rikkuda see asjaolu, kas kohus rahuldas või ei rahuldanud kostja poolt esitatud protokolli rahuldamise taotluse ning seetõttu ei ole apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisulised väited asjakohased. Vastavalt TsMS §-le 55 seisneb protokolli tõenduslik jõud selles, et kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada üksnes protokollile tuginedes. Antud juhul ei ole apellant toonud esile ühtki sellist kohtuistungi menetlusreegli rikkumist, mis tõi kaasa maakohtu poolt ebaõige kohtuotsuse tegemise ning mis oleksid seetõttu aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Menetlusosalise poolt esitatud protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmine üldjuhul ei too kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemist.

Lähtudes VÕS § 655 lg-st 1 on ebaõige apellandi seisukoht, et kostjal puudus alus töövõtulepingu ülesütlemiseks. Kostjal kui tellijal oli õigus igal ajal töövõtuleping üles öelda. Pigem on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja oli õigustatud töövõtulepingut üles ütlema seoses hagejapoolse töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, s.o kas hageja rikkus lepingut ning andis sellega ajendi kostjale öelda leping üles.

informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa ehitustööde kiiremale ja optimaalsemale teostamisele.

rikkumise. Kostja on viidatud hageja kirjadele vastanud (I kd tl 142, 168-183) ning esitanud omapoolsed seisukohad hageja poolt teostatud põhiprojekti ekspertiisis esitatud märkustele. Seega oli töövõtja saanud tellija juhised ning pidi nende alusel ehitustöid jätkama. Ehitustööde jätkamise asemel esitas aga hageja kostjale 08.04.2011 korduva teate projektivigadest ja lepingujärgsete tööde teostamise peatamisest (I kd tl 184-185), milles märgitu kohaselt ta teatas, et ei järgi tellija juhiseid ja andis kostjale tähtaja kuni 15.04.2011 hageja poolt esitatud ekspertiisis märgitud põhiprojekti puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui hageja ei nõustunud kostja poolt saadud juhistega (selgitustega), siis oli tal võimalik kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid (nt VÕS § 652, § 653), kuid õigustatud ei ole selline töövõtja käitumine, et ta ei aktsepteeri talle antud juhiseid ja esitab tellijale korduvalt nõudmisi, ähvardades katkestada tööde tegemine seetõttu, et talle ei meeldi tellija juhised. Juhul, kui hageja oleks ise taganenud lepingust seetõttu, et töö ei olnud teostatav tellijast tulenevatel põhjustel, siis selles vaidluses oleks asjakohane hinnata seda, kas projektivead (ja nende kohta antud tellija juhised) võimaldasid töö teostamist või mitte. Antud juhul on aga ebaõige apellandi seisukoht, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata tervikuna põhiprojekti puudusi, s.o sisuliselt läbi viia põhiprojekti ehituslik ekspertiis. Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba märkis, on käesoleval juhul vaidlus selles, kas kostja oli õigustatud töövõtulepingut üles ütlema seoses hagejapoolse töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, s.o kas hageja rikkus lepingut ning andis sellega ajendi kostjale öelda leping üles. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja käitumist oli kostja õigustatud 21.04.2011 taganema töövõtulepingust p 15.6.1.alapunkt 1 alusel, s.o põhjusel, et töövõtja tegi töid aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutus ilmselt võimatuks. Ehitustööde ajagraafik, millele viidatakse töövõtulepingu punktis 7.5., oli lepingu lisaks nr 4. Asjaolu, et ehitustööde lõpetamine tähtajaks oli muutunud võimatuks, tuleneb ka hageja enda kirjadest (I kd tl 143-144; tl 184-185) ning tabelist „Kiviõli 1. Keskkooli rekonstrueerimise ehitustööd (II kd tl 234-239). Tabelist nähtuvalt teostas hageja mitmeid ehitustöid kas osaliselt või jättis need üldse teostamata ning oli viivituses enamiku ehitustööde teostamisega, s.o rikkus korduvalt tööde tegemise ajagraafikut ja seadis sellega ohtu ehitustööde lõpptähtajaks valmimise. Alusetu on apellandi väide, et ta oleks suutnud lõpetada ehitustööd tähtaegselt. Asja materjalidest nähtuvalt oli ajaks, mil kostja taganes lepingust, hageja teinud töid 18,2% ulatuses tööde kogumahust ja kasutanud selleks 66,87% kogu tööde teostamisele mõeldud ajast. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p 4 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja on rikkunud töövõtulepingu p-i 4.1.1. (töövõtja kohustus teostama või korraldama ehitustöid vastavalt töövõtulepingus sätestatud tingimustele), p 4.1.4. (töövõtja kohustub ehitustööde teostamise käigus kinni pidama kõigist koostöös tellija kokku lepitud tähtaegadest), p 4.1.9. (mitte peatama ehitustöid ega muutma tähtaegu seoses vaidlusega ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuse üle). Tegemist oli olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, sest kostja oli korduvalt enne lepingust taganemist informeerinud hagejat, et ta on viivituses töövõtulepingu täitmisel, s.o ei pea kinni kokku lepitud tähtaegadest ja rikub tööde tegemise ajagraafikut, ning ehitustööde peatamine on lubamatu. Kuna hageja teostas mitmeid ehitustöid ajagraafikus märgitud tähtajaks kas osaliselt või jättis need üldse teostamata ning oli viivituses enamiku ehitustööde teostamisega ja jätkuvalt teatas ehitustööde peatamisest, siis oli kostjal õigus taganeda töövõtulepingust hagejapoolse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu (VÕS § 116

lg 1). Kostjal oli mõistlik põhjus eeldada, et hageja ka edaspidi ei teosta töid vastavalt ajagraafikule ning seetõttu ei lõpeta ehitustöid kokku lepitud tähtajaks.

kasutamise eest rohkem intressi. Üldreeglina peab võlgnik vastutama sellise kahju eest, mis on tema jaoks lepingu sõlmimisel ettenähtav ning mida ta sai seega arvesse võtta, s.o kahju tekkimine peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul ei olnud töövõtulepingu sõlmimisel hagejale ettenähtav, et tema poolt lepingurikkumine võib kaasa tuua kostjale suurema laenu võtmise kohustuse ja seeläbi intresside kogusumma suurenemise. Lähtudes eeltoodust on kostjal tekkinud kahju seoses hagejapoolse lepingurikkumisega kokku summas 137 614,96 eurot. Kostja on esitanud nõude garantiisumma 159 007,89 eurot väljamaksmiseks. Arvestades kahju suurust on kostja nõue õigustatud summas 137 614,96 eurot ning summas 21 392,93 eurot (159 007,89 – 137 614,96 = 21 392,93) ei ole nõue garantiisumma väljamaksmiseks põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.