2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja Aktsiaselts XXX kasuks menetluskulud summas 1 285,01 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda Aktsiaseltsile XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 285,01 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaselts XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 46,07 euro ulatuses.
5.Rahuldada AS Nordea kindlaksmääramiseks.
Finance
Estonia
avaldus
menetluskulude
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja AS Nordea Finance Estonia kasuks menetluskulud summas 1 566,14 eurot.
7.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda AS-ile Nordea Finance Estonia hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 566,14 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 21.06.2013.a otsusega AS-i XXX hagi XXX vastu ning jättis AS-i XXX ja XXX menetluskulud XXX kanda. Sama otsusega rahuldati AS-i Nordea Finance Estonia hagi XXX vastu osaliselt ning AS-i Nordea Finance Estonia ja XXX menetluskuludest jäeti 86,5% XXX kanda ja 13,5% AS-i Nordea Finance Estonia kanda.
2.Harju Maakohtu otsus jõustus 06.08.2013. AS-i XXX esindaja esitas 28.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Avaldusest nähtub, et hagejale I on õigusabi osutatud 13h 55min ulatuses, kokku 851,74 euro eest. Lisaks on hageja I menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 479,34 eurot. Hageja I palub kostjalt välja mõista 1 331,08 eurot. Hageja I palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.AS-i Nordea Finance Estonia esindaja esitas 21.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus jättis 30.08.2013.a määrusega AS Nordea Finance Estonia avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. AS Nordea Finance Estonia saatis 05.09.2013.a täpsustused menetluskulude avaldusele. Avaldusest nähtub, et hagejale II on õigusabi osutatud 9h ulatuses, kokku 519,55 euro eest. Lisaks on hageja II menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 291,02 eurot. Hageja II menetluskulud on kokku 1 810,57 eurot. Hageja II palub tulenevalt menetluskulude jaotusest (86,5% kostja kanda) kostjalt välja mõista 1 566,14 eurot. Hageja II palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 06.08.2013. AS-i XXX esindaja esitas 28.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. AS-i Nordea Finance Estonia esindaja esitas 21.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ning 05.09.2013.a kohtu nõudmisel selle täpsustused, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastavad avaldused (hageja II puhul koos esitatud täpsustusega) TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
5.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 30.08.2013.a määruse koos hageja I avaldusega sai kostja kätte 11.09.2013.a. Kohus andis kostjale võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud.
6.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 08.10.2013.a määruse koos hageja II avaldusega sai kostja kätte 04.11.2013.a. Kohus andis kostjale võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada kirjalikud vastuväited hageja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning ühtlasi ka võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri. Avaldusele tähtaegset vastuväidet ja kostja menetluskulude nimekirja ei esitatud.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja I menetluskulud
9.Esmalt analüüsib kohus hageja I kohtukulusid. Avaldusest nähtub, et hageja I menetluskuluks on riigilõiv hagiavalduselt 479,34 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja I on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 7 500 krooni e 479,34 eurot (I kd, tlk 30, maksekorraldus). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista.
1.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja I lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja I esindajal on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks kulunud 45min. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Menetluskulud jaotatakse asjas menetlust lõpetava lahendiga (TsMS § 173 lg 1). Eeltoodust tulenevalt saab asja menetlust
lõpetava lahendiga määrata kohus üksnes nimetatud lahendini kantud menetluskulude jaotuse, mitte aga otsustada tulevikus tekkivate või tekkida võivate menetluskulude üle. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus menetlusdokumentide koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd need esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast on kohtu hinnangul tegemist mittevajaliku kuluga ning nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu 45min ulatuses hüvitamisele ei kuulu. Ülejäänud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
10.Kokku loeb kohus hageja I lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 13h 10min (13h 55min – 45min), mis hageja I esindaja arvestuslikku tunnihinda (61,19 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 805,67 eurole, milline summa tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Hageja I menetluskulud kokku on 1 285,01 eurot (lepingulise esindaja kulud 805,67 eurot + riigilõiv 479,34 eurot). Hageja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 46,07 eurot (taotletud summa 1 331,08 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 285,01 eurot).
11.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hageja I hagihind 2 129,34 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Hageja I põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
12.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja I vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 285,01 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja II menetluskulud
13.Esmalt analüüsib kohus hageja II kohtukulusid. Avaldusest nähtub, et hageja II menetluskuluks on riigilõiv hagiavalduselt 1 291,02 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja II on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 20 000 krooni e 1 278,23 eurot (tlk 28, maksekorraldus), täiendavalt 7 500 krooni e 479,34 eurot (tlk 39, maksekorraldus), kohtumaterjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 12,78 eurot (II kd, tlk 148, maksekorraldus) ning nõude suurendamisel 798,90 eurot (tlk 211, maksekorraldus), kokku 2 569,25 eurot. Kohus lähtub hageja II poolt taotletud summast 1291,02 eurot ning leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et hagejale II on õigusabi osutatud 9h ulatuses, kokku 519,55 euro eest. Kohus, analüüsinud hageja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ning vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja kulud on ajaliselt põhjendatud ning vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja
nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
14.Kokku loeb kohus hageja II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 1 810,57 eurot (lepingulise esindaja kulud 519,55 eurot + riigilõiv 1 291,02 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja menetluskulud summas 1 566,14 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsuse menetluskulude jaotusest 86,5% hageja II põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 1 810,57 eurot).
15.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hageja II hagihind 23 617,09 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 25 600 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 8 310 eurot. Hageja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
16.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja I vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 566,14 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.