Aktsiaseltsi M ja AS-i Nordea Finance Estonia hagid MD vastu liisingulepingust tulenevates raha tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
25 746,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Aktsiaselts M (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (elektronpost [email protected]) AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja Dagne Niit (elektronpost [email protected])
Kostja
MD(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
01.03.2012, pärast kohtuistungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi M (registrikood XXX) hagiavaldus MD(D , isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista MD(D , isikukood XXX) Aktsiaseltsi M (registrikood XXX) kasuks 2954,44 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend neli koma nelikümmend neli) eurot.
3.Välja mõista MD(D , isikukood XXX) Aktsiaseltsi M (registrikood XXX) kasuks viivis 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) päevas põhinõude 2129,34 (kaks tuhat ükssada kakskümmend üheksa koma kolmkümmend neli) eurot tasumata osalt alates 06.01.2010.a (kuuendast jaanuarist kahe tuhande kümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1304,24 (üks tuhat kolmsada neli koma kakskümmend neli) eurot.
4.Rahuldada AS-i Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) hagiavaldus MD(D , isikukood XXX) vastu osaliselt.
5.Välja mõista MD(D , isikukood XXX) AS-i Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) kasuks 36 623,80 (kolmkümmend kuus tuhat kuussada kakskümmend kolm koma kaheksakümmend eurot) eurot.
6.Jätta rahuldamata AS-i Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) hagiavaldus MD(D , isikukood XXX) põhivõla 5305,19 (viis tuhat kolmsada viis koma üheksateist) eurot ja viivise 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus
7.Jätta Aktsiaseltsi M (registrikood XXX) ja MD(D , isikukood XXX) menetluskulud MD(D , isikukood XXX) kanda.
8.Jätta AS-i Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) ja MD(D , isikukood XXX) menetluskuludest 86,5% (kaheksakümmend kuus koma viis protsenti) MD(D , isikukood XXX) kanda ja 13,5% (kolmteist koma viis protsenti) AS-i Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
Menetluse käik
1.Aktsiaselts M (hageja 1) esitas 06.01.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse OSAÜHINGU A (kostja 1) ja MD(kostja 2) vastu (I kd, tl-d 1-3). Kohus võttis hagi 05.03.2010 määrusega menetlusse (I kd, tl-d 44-45). Kostja 2 vastas hagile 01.04.2010 (I kd, tl-d 48-50). Hageja 1 esitas 23.04.2010 kohtule arvamuse kostja vastuse kohta (I kd, tl-d 62-65). Hageja 1 võttis 16.02.2011 hagi kostja 1 vastu tagasi (I kd, tl-d 100-103). Kohus jättis 10.08.2011 määrusega hagi OSAÜHINGU A vastu läbi vaatamata (I kd, tl 104).
2.AS Nordea Finance Estonia (hageja 2) esitas 17.05.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja 1 vastu (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 1-3). 20.10.2010 määrusega võttis kohus hagi menetlusse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 51-52). Hageja 2 esitas 16.10.2010 kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles esitas hagi ka kostja 2 vastu (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 6376). Kohus võttis täpsustatud hagi 12.01.2011 määrusega menetlusse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 215-216). Kostja 2 esitas 11.02.2011 hageja 2 hagile vastuse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 219-223). Hageja 2 esitas 28.02.2011 kostja 2 vastuse kohta arvamuse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 219-223). 2 (20)
3.Kohus liitis 11.08.2011 määrusega hagid tsiviilasjades nr 2-10-913 ja 2-10-23592 ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi 2-10-913 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 239-240).
4.22.02.2012 esitas hageja 1 kohtule menetlusdokumendi koos tõenditega (I kd, tl-d 152-164). 01.03.2012 toimus asjas eelistung (I kd, tl-d 182-184). 05.03.2012 esitas hageja 2 kohtule taotluse täiendavate tõendite esitamiseks ning taotluse hagist loobumiseks kostja 1 suhtes (II kd, tl-d 1-7). Kostja esitas 05.04.2012 kohtule täiendava seisukoha (II kd, tl-d 8-12). Hageja 1 esitas seoses kohtuistungil tõusetunud küsimustele menetlusdokumendi 21.03.2012 (II kd, tl-d 14-18). 15.04.2013 lõpetas kohus asjas osaliselt menetluse kostja 1 OSAÜHINGU A suhtes seoses kostja 1 kustutamisega äriregistrist (II kd, tl-d 23-24). Kohus määras 15.04.2013 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (II kd, tl-d 36-37). Hageja 2 esitas kohtule 16.04.2013 tõendid, mis olid jäänud ekslikult 05.03.2012 esitamata (II kd, tl-d 44-47). Hageja 1 esitas 02.05.2013 seisukoha kostja 2 vastusele (II kd, tl-d 54-58). Hageja 2 esitas 03.05.2013 seisukohad kostja 2 05.04.2012 vastuse kohta (II kd, tl-d 59-65). Kostja esitas 13.05.2013 seisukoha (II kd, tl-d 75-77). 05.06.2013 esitas kostja täiendava seisukoha (II kd, tl-d 90-91). Kohus määras kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 17.06.2013 (II kd, tl 95). 17.06.2013 kohtumäärusega muutis kohus kohtuotsuse teatavakstegemise aega. Uueks kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks määras kohus 21.06.2013 kell 16:00. Hagi aluseks olevad asjaolud ja kostja vastuväidete aluseks olevad asjaolud, tõendid ning poolte seisukohad
5.Hageja 1 hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 1 OSAÜHING A 20.03.2006 hageja 2 AS-iga Nordea Finance Estonia liisinglepingu nr XXX (I kd, tl-d 1-3). Lepingu alusel omandas hageja 2 kostja 1 määratud müüjalt roomikekskavaatori JCB JS 200 ja andis selle kostja 1 valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. Nimetatud asjaolusid tõendab hageja 1 liisingulepinguga nr XXX ja selle lisadega (I kd, tl-d 7-19) ning vara vastuvõtuaktiga nr XXX (I kd, tl 20). AS Nordea Finance Estonia ja kostja 2 MD sõlmisid 20.03.2006 käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja 2 vastutab liisingfirma ees liisinguvõtja kohustuse täitmise eest, mis tulenevad liisinglepingust nr XXX maksimumsummas kokku 159 127,22 eurot (2 489 980 krooni). Nimetatud asjaolu tõendab hageja 1 käenduslepinguga nr XXX (I kd, tl-d 21-22). Kostja 1 ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja tekkis võlgnevus endise AS-i Nordea Finance Estonia ees, ütles AS Nordea Finance Estonia 17.04.2009 liisinglepingu nr XXX üles. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 1 17.04.2009 liisingulepingu nr XXX ülesütlemise teatega (I kd, tl-d 23-24). AS Nordea Finance Estonia loovutas 03.08.2009 hagejale 1 osaliselt liisinglepingust XXX tuleneva nõude 33 317 krooni kostja 1 ja kostja 2 vastu. Hagejale loovutatud nõude aluseks on arved nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 põhiosamaksete 33 317 krooni tasumise nõuetes. Nimetatud asjaolusid tõendab hageja 1 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga (I kd, tl 25) ning hageja 06.01.2009 arvega nr 10704148 (I kd, tl 26), 04.02.2009 arvega nr 10723927 (I kd, tl 27), 04.03.2009 arvega nr 10744697 (I kd, tl 28) ning 03.04.2009 arvega nr 10764903 (I kd, tl 29). Hageja 1 palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 33 317 krooni ja viivitusintressi 12 909,95 krooni. Hageja 1 arvestas põhinõudelt 33 317 krooni viivist määraga 0,25% päevas ajavahemiku 03.08.2009 kuni 05.01.2010 (155 päeva) eest.
6.Kostja 2 esitas 01.04.2010 hageja 1 hagile vastuse (I kd, tl-d 48-50). Vastuse kohaselt võib kostjal 1 olla tasaarvestusõigus, mis annaks kostjale 2 õiguse keelduda kohustuse täitmisest. Hageja
2 ja kostja 1 sõlmisid 20.03.2006 liisingulepingu nr XXX. Maksegraafiku kohaselt oli liisitava vara maksumuseks 2 110 000,02 krooni ja finantseeritavaks summaks 2 199 489,50 krooni, millest kostja 1 tasus esimese kolme maksega 446 947,17 krooni ja iga kuu ligikaudu kolme aasta jooksul 35 603,99 krooni. Maksegraafik sätestab, et kõikide maksete tasumisega ei jää kostjal 1 mingisugust maksejääki panga ees. Leping oli sõlmitud kapitalirendilepinguga, mis tähendab, et kostja 1 ostis vara iga maksega välja, s.t iga maksega suurenes tema omandi protsent. Pank ütles lepingu üles 17.04.2009 ja kostjal 1 on jäänud pangale tasumata neli korrapärast makset (06.01.2009-03.04.2009). Seetõttu on tõenäoline, et kostja 1 on enne, kui leping üles ütelnud, tasunud pangale umbes 34 osamakset, mis sellisel juhul teeb sissemakseks 1 328 695,35 krooni ja jäägiks 870 794 krooni. Kui lepingu ülesütlemise hetkel oli vara väärtus üle 870 794 krooni, on tegu summaga, mille ulatuses on kostjal 1 tagasinõudeõigus panga vastu, mille ulatuses on kostjatel õigus panga nõuded tasaarvestada käesoleva nõudega. Hageja 1 ei ole esitanud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendeid.
7.Hageja 1 esitas kostja 2 vastuse kohta arvamuse (I kd, tl-d 62-65). Arvamuses selgitab hageja 1, et on hagis välja toonud, millistest arvetest tulenev võlgnevus on hagejale 1 loovutatud. Kostjad ei ole neid arveid tasunud. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas on antud kaasuses oluline liisingueseme turuväärtus. Hageja 1 ei nõua kostjatelt liisingulepingu lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamist ning leiab, et sõltumata liisingueseme väärtusest on kostjad kohustatud tasuma liisinglepingu alusel neile esitatud arved. Hageja hagiavaldus on korrektne. Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt määraga 0,25% päevas kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud summa ulatuses ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni.
8.Hageja 2 hagiavalduse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 1-3) ja hagiavalduse täpsustuse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 63-76) kohaselt sõlmisid hageja 2 ja kostja 1 järgmised liisingulepingud: 1) 23.03.2007 liisinguleping nr XXX, mille alusel hageja 2 liisis kostjale 1 roomikekskavaatori JS 200 LC. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 liisingulepinguga nr XXX koos lisadega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 4-16, 77-95). 2) 26.04.2007 liisinguleping nr XXX, mille alusel hageja 2 liisis kostjale 1 kalluri MAZ XXX. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 liisingulepinguga nr XXX koos lisadega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 96-113). 3) 20.03.2005 liisinguleping nr XXX, mille alusel hageja 2 liisis kostjale 1 roomikekskavaatori XXX. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 liisingulepinguga nr XXX koos lisadega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 116-130). 4) 16.10.2006 liisinguleping nr XXX, mille alusel hageja 2 liisis kostjale 1 minilaaduri Case
410.Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 liisingulepinguga nr XXX koos lisadega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 133-150). Hageja 2 ja kostja 2 sõlmisid liisingulepingute tagamiseks järgmised käenduslepingud: 1) käendusleping liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste käendamiseks, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 käenduslepinguga nr XXX (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 114-115). 2) käendusleping liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste käendamiseks, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 käenduslepinguga nr XXX (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 131-132). 3) käendusleping liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste käendamiseks, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 käenduslepinguga nr XXX (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 151-152). 4 (20)
Hageja 2 esitas kostjale igakuiste liisingumaksete tasumiste kohta arved, mis on jäetud tähtaegselt tasumata. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 järgmiste arvetega: 1) liisingulepingu nr XXX alusel esitatud arved: 03.04.2009 arve nr 10768632 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 153), 04.03.2009 arve nr 10748739 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 154), 04.02.2009 arve nr 10727774 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 155), 06.01.2009 arve nr 10708119 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 156), 03.12.2008 arve nr 10688893 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 157), 13.11.2008 arve nr 10678730 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 158), 13.11.2008 arve nr 10678729 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 159), 13.11.2008 arve nr 10678728 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 160), 04.08.2008 arve nr 10849405 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 161). 2) liisingulepingu nr XXX alusel esitatud arved: 10.08.2009 arve nr 10868523 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 162), 10.08.2009 arve nr 10868522 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 163), 04.03.2009 arve nr 10749010 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 164), 04.02.2009 arve nr 10728047 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 165), 06.01.2009 arve nr 10708402 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 166), 03.12.2008 arve nr 10689180 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 167), 13.11.2008 arve nr 10678751 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 168), 13.11.2008 arve nr 10678750 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 169), 13.11.2008 arve nr 10678749 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 170). 3) liisingulepingu nr XXX alusel esitatud arved: 17.04.2009 arve nr 10780863 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 171), 17.04.2009 arve nr 10764903 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 172), 04.03.2009 arve nr 10744697 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 173), 04.02.2009 arve nr 10723927 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 174), 06.01.2009 arve nr 10704148 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 175), 03.12.2008 arve nr 10684633 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 176), 13.11.2008 arve nr 10678727 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 177), 13.11.2008 arve nr 10678726 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 178), 13.11.2008 arve nr 10678725 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 179). 4) liisingulepingu nr XXX alusel esitatud arved: 29.04.2009 arve nr 10782300 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 180), 03.04.2009 arve nr 10766830 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 181), 04.03.2009 arve nr 10746808 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 182), 04.02.2009 arve nr 10725940 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 183), 06.01.2009 arve nr 10706192 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 184), 03.12.2008 arve nr 10686838 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 185), 13.11.2008 arve nr 10678739 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 186), 13.11.2008 arve nr 10678737 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 187). Arvete tähtaegselt mittetasumise tõttu ütles hageja 2 17.04.2009 üles liisingulepingud nr XXX ja nr XXX. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 17.04.2009 kuupäeva kandva liisinguleping nr XXX ülesütlemise teatega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 188-189) ja 17.04.2009 kuupäeva kandva liisinguleping nr XXX ülesütlemise teatega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 192-193). Arvete tähtaegselt mittetasumise tõttu ütles hageja 2 29.04.2009 liisingulepingud nr XXX ja XXX. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 2 29.04.2009 kuupäeva kandva liisinguleping nr XXX ülesütlemise teatega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 190-191) ja 29.04.2009 kuupäeva kandva liisinguleping nr XXX ülesütlemise teatega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 194-195). Hagejal 2 on kostjate vastu 369 527,21 krooni tasumise põhinõue, mis koosneb järgmistest nõuetest: 1) liisingulepingust nr XXX tulenev nõue 76 757,46 krooni, mis koosneb järgmistest nõuetest: müügikahjum 6903,02 krooni, tasumata lepingumaksed 148 046,98 krooni, intressinõue 174 krooni, kaskokindlustuse kulu 8403,40 krooni, muud kulud 5176,52 krooni, loovutatud nõue -91 946,46 krooni. Müügikahju on jääkmaksumuse 1 263 734,78 krooni ja ostuhinna 1 256 831,76 krooni vahe. Liisingueseme ostuhinda tõendab hageja 2 ostu-müügilepinguga nr XXX (toimik asjas nr 2-105
23592, tl-d 196). Nõude osalist loovutamist tõendab hageja 2 04.08.2009 nõude loovutamise lepinguga (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 199). 2) liisingulepingust nr XXX tulenev nõue 200 356,13 krooni, mis koosneb järgmistest nõuetest: müügikahjum 78 435,44 krooni, tasumata lepingumaksed 100 255,85 krooni, intressinõue10 019,76 krooni, kaskokindlustuse kulu 8695,08 krooni, remondikulu 2950 krooni. Müügikahju on jääkmaksumuse 385 385,44 krooni ja ostuhinna 306 950 krooni vahe. Liisingueseme ostuhinda tõendab hageja 2 enda väljastatud 10.08.2009 arvega nr 50013158, mis on väljastatud STOÜ-le (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 197). Remondikulu tõendab OÜ ST väljastatud 03.06.2009 arvega nr 2000 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 200). 3) liisingulepingust nr XXX tulenev nõue 72 024,35 krooni, mis koosneb järgmistest nõuetest: müügikahjum 19 850,12 krooni, tasumata lepingumaksed 80 036,49 krooni, intressinõue 121,30 krooni, kaskokindlustuse kulu 5334 krooni, muud kulud 3300,80 krooni, loovutatud nõue 36 618,36 krooni. Müügikahju on jääkmaksumuse 741 665,02 krooni ja ostuhinna 721 814,90 krooni vahe. Liisingueseme ostuhinda tõendab hageja 2 enda väljastatud 03.08.2009 arvega nr 50013113, mis on väljastatud M AS-ile (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 198). Nõude osalist loovutamist tõendab hageja 2 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga (toimik asjas nr 2-1023592, tl 201). 4) liisingulepingust nr XXX tulenev nõue, mis koosneb järgmistest nõuetest: müügikahjum 33 442,27 krooni, tasumata lepingumaksed 47 132,09 krooni, intressinõue 240,13 krooni, kaskokindlustuse kulud 920,40 krooni, müügikulu 5538,92 krooni. Müügikahju on jääkmaksumuse 51 303,49 krooni ja ostuhinna 84 745,76 krooni vahe. Liisingueseme ostuhinda tõendab hageja 2 enda väljastatud 28.05.2009 arvega nr 50012333, mis on väljastatud RHOÜ-le (toimik asjas nr 210-23592, tl 198A). Müügikulu tõendab hageja 2 RNAS-i 08.06.2009 arvega (toimik asjas nr 2-1023592, tl 202). Hagejal 2 on kostja 1 vastu viivise 76 757,46 krooni tasumise nõue ja kostja 1 ning kostja 2 vastu viivise 292 769,75 krooni tasumise nõue, mis koosneb järgmistest nõuetest: 1) Liisingulepingust nr XXX tulenev viivisenõue 114 753,40 krooni, mille hageja 2 on alandanud põhinõude suuruseni 76 757,46 krooni. Viivis määraga 0,25% päevas põhinõudelt on arvutatud perioodi 18.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (598 päeva). 2) Liisingulepingust nr XXX tulenev viivisenõue 293 521 krooni, mille hageja 2 on alandanud põhinõude suuruseni 200 356,13 krooni. Viivis määraga 0,25% päevas põhinõudelt on arvutatud perioodi 30.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (586 päeva). 3) Liisingulepingust nr XXX tulenev viivisenõue 107 676 krooni, mille hageja 2 on alandanud põhinõude suuruseni 72 024,35 krooni. Viivis määraga 0,25% päevas põhinõudelt on arvutatud perioodi 18.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (598 päeva). 4) Liisingulepingust nr XXX tulenev viivisenõue 29 702 krooni, mille hageja 2 on alandanud põhinõude suuruseni 20 389,27 krooni. Viivis määraga 0,25% päevas põhinõudelt on arvutatud perioodi 30.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (586 päeva).
9.Kostja 2 esitas 11.02.2011 hageja 2 hagile vastuse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 219223). Vastuses esitas kostja 2 vastuväite, mille kohaselt ei oleks kohus tohtinud hagi täpsustust menetlusse võtta ainult kostja 2 suhtes. Hagejal 2 puudub kostja 2 vastu põhinõue 369 527,21 krooni. Nõue sisaldab ka 23.03.2007 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel võlgu jäädud summasid, kokku 76 757,46 krooni. Kostja ei ole vastavat lepingut käendanud, mistõttu tuleb põhinõudest maha arvutada 76 757,46 krooni. Kostja 2 ei suuda tuvastada, kuidas moodustub hagi ese, nt mille tõttu on lepingu nr XXX raames tekkinud puudujääk, kui vara realiseeriti 1 508 198,11 krooniga. Hagis ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagis esitatud numbreid võlgnevuste osas – maksegraafikuid, arvutuskäik on puudu, kuidas iga graafiku juures on tekkinud võlgnevus, kuidas see on tasaarvestatud vara müügiga ja millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Hageja ei ole nõudeid tõendanud. Kostja 2 ei ole veendunud, et hageja 2 müüdud vara väärtus oli kooskõlas turuväärtusega, sest vähemalt M AS on hageja 2 püsikoostööpartner. Hageja 2 6 (20)
ei ole tõendanud, et vara müük nimetatud summadega reaalselt toimus. Tõendatud ei ole kaskokindlustuse maksete tasumist. Tõendatud ei ole muude kulude kandmine. Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid.
10.Hageja 2 esitas kostja 2 vastuse kohta arvamuse (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 219-223). Hageja 2 nõustub kostja 2 väitega, et kostja 2 ei ole liisingulepingu nr XXX käendajaks ning täpsustab sellest tulenevalt nõuet kostja 2 vastu. Hageja 2 nõue kostja 2 vastu pärast täpsustamist on põhinõue 292 769,75 krooni ja viivisenõue 292 769,75 krooni. Hageja 2 ei nõustu kostja 2 väitega, et nõue ei ole selge ega tõendatud. Hagis on välja toodud kõigist kõnealustest liisingulepingutest tulenev nõue nii kogusummana kui ka eraldi konkreetselt igast lepingust tuleneva nõude kujunemine. Samuti on hagiavalduse lisas olemas nõuet põhistavad dokumentaalsed tõendid. Vastuseks kostja 2 vastuväitele täiendavate kulude kandmisele avaldab hageja 2, et müügikulu on 5538,92 krooni. Hageja 2 on liisinguandja ehk finantseerija ja tal ei ole liisingueseme realiseerimiseks vajalikke võimalusi. Seetõttu oli ta sunnitud kasutama selleks koostööpartnerit. Sellest tulenevalt on RNAS esitanud hagejale 2 arve summas 5538,92 krooni, mille hageja 2 on kuluna kandnud. See on müügiga seonduv kulu ning selle hüvitamist nõuab hageja kostjatelt. Remondikulu on 2950 krooni. Remondiga seotud kulud tuleb tasuda liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.4 kohaselt. Hageja 2 maksis veoauto müügieelsesse seisukorda viimise eest STOÜ-le arve alusel 2950 krooni. Ka see kulu kuulub kostjate poolt hüvitamisele. Hageja 2 ei nõustu kostja 2 vastuväitega viivise vastuolu kohta hea usu põhimõttega. Hagejal 2 on liisingulepingu kohaselt õigus nõuda viivist. Hageja 2 ja kostjad on liisingulepingus kokku leppinud viivise määraks 0,25 % päevas. Hageja 2 on vähendanud viivist põhinõude suuruseni ning on seisukohal, et see on kooskõlas hea tavaga ja kohtu praktikaga.
11.Hageja 1 esitas 22.02.2012 menetlusdokumendi ning liisingueseme väärtust tõendavad tõendid vältimaks menetluse asjatud pikenemist (I kd, tl-d 152-164). Menetlusdokumendi kohaselt tagastas kostja 1 liisingueseme liisingulepingu lõppemisel hagejale 2. Hageja 2 tellis seejärel liisingueseme hindamisakti, et tuvastada tagastatava vara väärtus. Akti kohaselt oli vara väärtuseks liisinguandjale tagastamise hetkel 660 000 krooni ehk 42 181,69 eurot (koos käibemaksuga). Vara tegelik väärtus oli seega tunduvalt madalam, kui selle jääkmaksumus. 06.10.2009 võõrandas hageja 2 liisingueseme hagejale 1 jääkväärtusega, mis on turuväärtusest tunduvalt kõrgem. Vara võõrandati hagejale 2 turuhinda ületava jääkväärtusega tulenevalt hageja 1 ja hageja 2 vahelisest koostöölepingust. 19.01.2010 võõrandas hageja 1 liisingueseme ostuhinnaga 660 000 krooni ehk 42 181,69 eurot. Seega oli liisingueseme turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel, 42 181,69 eurot (koos käibemaksuga). Hageja 1 tõendab liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise hetkel 27.07.2009 hindamisaktiga nr 2 (I kd, tl-d 159-160) ja hageja 2 väljastatud 19.01.2010 arve-saatelehega nr A00809919 (I kd, tl 161). Kostja 2 väitis, et kostja 1 tasus hagejale 2 kolme esimene liisingumaksega 446 947,17 krooni (28 565,13 eurot), ligikaudu kolme aasta jooksul aasta jooksul 35 603,99 krooni (2275,51 eurot) ning enne liisingulepingu lõppemist umbes 34 osamakset, kokku 1 328 695,35 krooni (84 919,11 eurot). Hageja 1 leiab, et kostja 2 seisukoht ei ole põhjendatud ega tõendatud, sest kostja 2 ei ole näidanud, kust oleks võimalik selliseid järeldusi teha. Hageja 2 saab aru, et kostja 2 soovib midagi tasaarvestada. Kostja 2 ei ole välja toonud, milline nõue tal hageja vastu on. Hageja 1 täpsustab põhinõude suurust, milleks on 2129,34 eurot. Hageja 1 palub kostjalt välja mõista protsendina põhinõude summalt viivisemääraga 0,25%.
12.Kohus võttis 01.03.2012 eelistungil vastu hageja 2 esitatud tõendid, milleks olid vara üleandmise-vastuvõtmise aktid ja liisingulepingute muudatused (I kd, tl-d 169-180). Hageja 2 soovis tõenditega tõendada liisinguesemete jääkmaksumuse suurust, mis omab tähendust kulude hüvitamise kindlaksmääramisel (I kd, tl 183).
13.05.03.2012 esitas hageja 2 kohtule taotluse täiendavate tõendite esitamiseks ning taotluse hagist loobumiseks kostja 1 suhtes (II kd, tl-d 1-7). Hageja 2 palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Liisingulepingu punkt 9.6 ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine, sest antud juhul ei ole liisingueseme väärtust võetud arvesse ebamõistlikult väikeses ulatuses. Antud juhul ei erine müügihinnad esemete turuhindadest, sest liisinguesemete müügihinnad ja nende väärtused on samad. Hageja 2 on üksnes finantseerija, mistõttu lasi ta liisinguesemed hinnata majandus- ja kutsetegevuses tegutseval oma ala spetsialistil, kes tegeleb sellega igapäevaselt ja seega on põhjendatud need hinnad, mis hindamisaktides märgitud. Liisingueseme minilaaduri (liisinguleping nr XXX) väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisaktiga nr 2150509R (II kd, tl 46). Minilaadur tagastati hagejale 07.05.2009 ja müüdi hinnaga 100 000 krooni. Hageja 2 soovib liisingueseme tagastamise aega tõendada 07.05.2009 aktiga nr XXX (I kd, tl 170). Liisinguese müüdi sama hinnaga, mis hindamisaktis. Hageja 2 soovib liisingueseme ostuhinda tõendada müügiarvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 198A). Roomikekskavaatori JCB (liisinguleping nr XXX) väärtus hagejale tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 550 000 krooni (lisandub käibemaks) ehk 35 151,41 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 27.07.2009 hindamisaktiga nr 2 (I kd, tl-d 159-160). Roomikekskavaator JCB tagastati hagejale 2 17.07.2009 ja müüdi hinnaga 46 132,38 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme tagastamise aega tõendada 17.07.2009 aktiga nr LEPING XXX(I kd, tl 171). Roomikekskavaator müüdi kõrgema hinnaga kui hindamisaktis märgitud hind. Liisingueseme ostuhinda tõendab hageja 2 müügiarvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 198). Kalluri (liisinguleping nr XXX) väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 306 950 krooni ehk 19 617,68 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 04.08.2009 hindamisaktiga nr XXX(II kd, tl 47). Kallur tagastati hagejale 07.05.2009 ja müüdi hinnaga 19 617,68 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme tagastamise aega tõendada 07.05.2009 aktiga nr XXX (I kd, tl 171). Liisinguese müüdi sama hinnaga, mis hindamisaktis. Hageja 2 soovib liisingueseme ostuhinda tõendada müügiarvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 197). Hageja 2 tõendanud, et liisinguesemed müüdi turuhinnaga ning, et hageja 2 on teinud endast kõik võimaliku, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud varade võõrandamisel parim ja kiirem tulemus. Viivisevõlg 05.03.2012 seisuga on kokku 48 168,86 eurot, mille hageja 2 vähendab 18 711,39 euroni.
14.Hageja 1 esitas 21.03.2012 menetlusdokumendi seoses 01.03.2012 kohtuistungil tõusetunud küsimustega. Hageja 1 avaldas arvamust, et liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel kuulub kohaldamisele liisinglepingu tüüptingimuste punkt nr 9.6, mis sätestab, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhiosamaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse (kui lepingus on sätestatud vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpuks) summa, siis kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie pangapäeva jooksul alates liisinguandja poolt nõude esitamisest. Vara võõrandamisel saadud summa 36 183,58 eurot. Liisinguvõtja lepingujärgne põhiosamaksete 8 (20)
võlgnevus on 2129,38 eurot. Liisinglepingu järgsed tasumata põhiosamaksed, arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni on 55 933,22 eurot. Liisinglepingus on märgitud ka, et vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpuks (juhul, kui liisinguvõtja täidab oma lepinguga võetud kohustusi) on 0 eurot. Eeltoodu kohaselt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu nõue suurusega 21 879,02 eurot, mis koosneb liisingulepingu järgsest võlgnevusest 2129,38, eurot, maksmata põhiosamaksetest 55 933,22 eurot, vara jääkväärtusest lepingu tähtaja lõpuks 0 eurot, vara müügist saadud summast -36 183,58 eurot. Liisinguandja on loovutanud liisingulepingust tuleneva nõude suuruses 2129,38 eurot (tasumata põhiosamaksed kuni liisinglepingu ülesütlemiseni) hagejale, millest tulenevalt ongi hageja esitanud kostja vastu nõude. Liisingulepingu tüüptingimuste punkti 9.6 kohaldamise võiks välistada asjaolu, et nimetatud lepingupunkt on tühine. VÕS § 367 lg-st 3 tuleneb, et tüüptingimus kehtib VÕS § 42 lg-s 2 sätestatut arvestades üksnes juhul, kui liisinguandja poolt liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt liisingueseme turuväärtusest. Seega tuleb teha kindlaks, kas vara võõrandamisel saadud hinna ja vara turuväärtuse vahel on oluline erinevus. Liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli 35 151,41 eurot (ilma käibemaksuta). Vara võõrandati hinnaga 36 183,58 eurot (ilma käibemaksuta) ehk vara müügist saadud summa on isegi 1032,17 eurot suurem, kui vara väärtus müügi hetkel. Sellest nähtub, et liisinguandja on teinud liisinguvõtjale kasuliku tehingu, võõrandades vara kõrgema hinnaga, kui vara tegelikult väärt oli. Lisaks näitab müügihinna ja vara väärtuse võrdlus, et liisinguandja poolt liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt liisingueseme turuväärtusest. Seega ei ole liisinglepingu tüüptingimustes toodud punkt 9.6 VÕS § 42 lg-st 1 ja 2 tulenevalt tühine. Eeltoodust tulenevalt asub hageja seisukohale, et käesolevas asjas kuulub kulude hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel kohaldamisele liisingulepingus sätestatud regulatsioon.
15.Kostja 2 esitas 05.04.2012 kohtule täiendava seisukoha (II kd, tl-d 8-12). Hageja 1 kinnitas 22.02.2012 seisukohas, et ta ostis välja liisingulepingu nr XXX eseme hagejalt 2 liisingueseme jääkväärtusega 866 177,88 krooni ehk 55 358,86 eurot. Kostja 2 hinnangul sisaldas jääkväärtus ka hagiga nõutavat summat, st jääkväärtuse sees oli kogu lepingu alusel maksmata osamaksete summa, mida pank vastava liisingueseme eest saanud ei ole. Pank ei ole saanud tasu ka arvete nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 eest ning vastavate arvete saamata jäänud põhimakse on üks osa kogu liisingueseme jääkmaksumusest. Nõuet enam ei eksisteeri, s.t liisingulepingu alusel on kogu liisingueseme jääkmaksumus pangale tasutud. Kostja 1 tasus hagejale 2 liisingulepingust 64,85%. Vastavas ulatuses tekkis kostjal 1 õigus liisingueseme omandile. Müügi hinnaks on hagejad märkinud 55 358,86 eurot, millest 64,85% on 35 900,22 eurot. Kostja 2 esitas menetlusdokumendis tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostja 1 nõude 35 900,22 eurot hageja 2 vastu hageja 1 nõudega kostja 2 vastu. Kostjale 2 ei ole selge, kas nõude summa sisaldab käibemaksu või mitte. Kostja 2 väidab, et hageja 1 tõendatud liisingueseme väärtus ei ole usutav ega usaldusväärne, mistõttu tuleb liisingueseme väärtuse hindamise akt jätta arvestamata, sest selle on koostanud hageja 1.
16.Hageja 2 esitas kohtul 16.04.2013 tõendid, mis olid jäänud ekslikult 05.03.2012 esitamata (II kd, tl-d 44-47). Tõenditeks olid 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisakt minilaaduri kohta (II kd, tl 46) ja hindamisakt nr XXXveoauto MAZ kohta (II kd, tl 47).
17.Hageja 2 esitas 02.05.2013 seisukoha kostja 2 vastusele (II kd, tl-d 54-58). Hageja 2 esitas selgitused jääkmaksumuse kujunemise kohta. Jääkmaksumus on peale lepingu ülesütlemist kuni lepingu tegeliku lõppemise kuupäevani tasumata põhiosamaksete summa. Tasumata arved ei ole jääkmaksumusega hõlmatud. Jääkmaksumus võetakse lepingu ülesütlemise seisuga maksegraafikust ja maksegraafikus sisaldab jääkmaksumus ka käibemaksu 18%, kuid nõude arvestuses on nii jääkmaksumus kui ka müügihind ning ka kõik muud kulud käibemaksuta. Jääkmaksumused liisingulepingute kohta on eraldi järgmised: 1) liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumus on 16.04.2009 realt 55 933,22 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta
47 401,03 eurot. Müügihind oli ilma käibemaksuta 46 132,38 eurot, müügikahju oli seega 1268,65 eurot; 2) liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumus on 16.04.2009 realt 3869,09 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 3278,89 eurot. Müügihind oli ilma käibemaksuta 5416,24 eurot, seega müügikasum oli 2137,35 eurot; 3) liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 29 064,13 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 24 630,62 eurot. Müügihind oli ilma käibemaksuta 19 617,68 eurot, seega müügikahju oli 5012,94 eurot. Väär on kostja tõlgendus, et liisingueseme müügi korral oleks kostjal olnud õigus saada müügitulust 64,85%. M AS näol on tegemist tunnustatud ja turul pikka aega tegutseva seadmete ja masinate müügiga tegeleva ettevõttega, kes on aktsepteeritud hindaja kõigi liisinguettevõtete poolt. Seega hageja 1 poolt esitatud hindamisakt on vajalik ja usaldusväärne tõend roomikekskavaatori turuväärtuse määramiseks.
18.Hageja 1 esitas 03.05.2013 seisukoha kostja 2 vastuse kohta (II kd, tl-d 59-65). Liisingueseme jääkväärtus, millega hageja 2 liisingueseme maha müüs ei hõlmanud kostja 1 põhiosamakse võlgnevust summas 2129,38 eurot. Vara jääkväärtus ei hõlma liisinguvõtja poolt tasumata jäetud liisingumakseid. Kui liisinguleping lõppeb enne selle lõpptähtaega, määratakse vara jääkväärtus kindlaks liisingulepingu lõppemisega aja seisuga. Liisinguleping lõppes 17.04.2009. Kõik kuni 17.04.2009 maksmata põhiosamaksed moodustavad samuti liisingulepingu p-st 9.6 ja VÕS § 367 lg-st 1 tuleneva nõude liisinguvõtja vastu ning kui selline nõue ei saa kaetud vara müügist tulenevalt saadud summast, siis on liisinguandjal õigus esitada selles osas liisinguvõtja vastu nõue. Hagejal 2 oli kohustus tulenevalt hageja 1 ja hageja 2 vahelisest suhtest liisingulepingu lõppemisel enne selle lõpptähtaega, liisingulepingu esemeks olnud vara hagejalt 2 tagasi osta, tasudes hagejale 2 selle eest vara jääkväärtuse liisingulepingu ülesütlemise aja seisuga. Hageja 1 ostis 06.10.2009 hagejalt 2 liisinguvara tagasi ja maksis hagejale 2 866 177,88 krooni ehk 55 358,86 eurot (koos käibemaksuga). Eelnimetatud tasumata arvetest tulenev kostja põhiosamakse võlgnevus ei olnud aga osa jääkmaksumusest, millega hageja 2 hagejale 1 vara võõrandas, vaid tegemist on hageja 2 poolt kantud liisingueseme ostuhinna kuluga, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega. Kostja 1 ei ole tasunud 2129,38 eurot, mille tasumist hageja 1 kostjalt 2 nõuab. See summa ei sisaldu jääkväärtuses, sest jääkväärtus määratakse kindlaks liisingulepingu lõppedes, kuid arvete esitamise ajal oli liisinguleping veel kehtiv. Seega on hageja 1 hagi alus käesolevas vaidluses täiesti selge. Kostja 1 ja hageja 2 vahel ei ole olnud sõlmitud omandireservatsiooniga müügilepingut. Kostjatel ei ole mingit nõuet hageja 2 vastu, mida tasaarvestada. Hageja 1 ei ole väitnud, et vara võõrandamisest saadud summa oleks ära katnud kõik liisinguandja poolt kantud kulutused ehk kostjale 1 antud krediidisumma (sellele lisaks ka vara võõrandamisega seotud kulud). Vastuseks kostja 2 väitele hageja 1 esitatud vara hindamisakti ebausaldusväärsuse kohta märgib hageja 1, et vara hindamisakt on täiesti usaldusväärne ning ei esine ühtegi asjaolu, mis näitaks, et see nii ei ole. Hindamisakti on koostanud hageja 1 juures töötav kasutatud tehnika müügispetsialist, kes omab täielikku ülevaadet kasutatud ekskavaatorite turuhindade osas. Nimetatud isik tegeleb selliste ekskavaatorite müügi, ostu jms tehingutega igapäevasest ja seeläbi ei ole mittemingisugust põhjust tema antud hinnangus kahelda. Kostja 2 ei ole esitanud ka mitte ühtegi põhjendust, miks peaks asjaolu, et hindamisakt on koostatud kostja 1 töötaja poolt mõjutama akti usaldusväärtust. Kui kostja 2 oleks arvamusel, et vara väärtus ei vasta hindamisaktis toodud summale, siis oleks ta ilmselt menetluse jooksul esitanud sellist seisukohta toetavaid tõendeid. Antud juhul ei ole aga esitatud ühtegi tõendit, mis võiks näidata, et hageja 1 esitatud hindamisakt ei ole objektiivne või kajastaks ebaõiget informatsiooni. Seega oli liisingulepingu esemeks olnud vara väärtus 27.07.2009 (ajal, mil vara liisinguandjale tagastati ja see ära lasti hinnata) 550 000 krooni (ilma km-ta) ning vastupidised kostja 2 väited on alusetud ja põhjendamata. Kostja on käesolevas vaidluses esitanud täiesti vastukäivaid väiteid. Kostja leiab, et hagejal 1 ei saa olla kostja vastu mittemingisuguseid 10 (20)
nõudeid, kuna vara müügist saadud summa olevat ära katnud kogu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse. Seejärel aga soovib kostja 2 tasaarvestada enda väidetava nõude hageja 2 vastu hageja 1 poolt esitatud põhiosamakse nõudega (seega on kostja siis seisukohal, et hagejal 1 siiski on kostja vastu põhjendatud nõue). Kolmandaks on kostja esitanud ka seisukoha, et hageja 2 ei ole liisingulepingu esemeks olnud vara võõrandanud turuhinnaga, kuid kui hageja 2 oleks seda teinud, siis oleks müügihind katnud kõik hageja 2 kui liisinguandja kulutused seoses liisingulepinguga. Seega ilmneb, et kostja 2 lihtsalt otsib kõikvõimalikke vastuväiteid, mida on liisingulepingust tulenevale nõudele võimalik esitada. Kostja 2 ei ole aga ühtegi nimetatud vastuväidet tõendanud ning osaliselt on ta jätnud need ka põhjendamata. Hageja 1 on aga esitanud kohtule kõikvõimalikud hagis esitatud nõuet tõendavad dokumendid ning põhjendanud, millest tulenevalt ta kostja 2 vastu 2129,38 euro ja viivise nõude on esitanud.
19.Kostja esitas 13.05.2013 seisukoha (II kd, tl-d 75-77). Kostja kordas menetlusdokumendis oma seisukohta, mille kohaselt kattis liisinguesemeks oleva roomikekskavaatori ostuhind liisingueseme jääkväärtuse, mistõttu hagejal 1 puudub kostjate vastu nõue. Kostja 2 palub vähendada nõuet 35 900,22 euro ja sellelt arvestatud viivise võrra.
20.05.06.2013 esitas kostja täiendava seisukoha (II kd, tl-d 90-91). Kostja juhtis kohtu tähelepanu järgmisele: tasumata liisingumaksetest tuleb maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus; tõendamata on kostja väide, et vara jääkväärtus ei hõlma liisinguvõtja poolt tasumata jäetud liisingumakseid. Kostjal on nõue hagejate vastu summas 35 900,221 eurot. II
Kohtuotsuse põhjendav osa
Aktsiaseltsi M nõue MD vastu
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hageja 1 on omandanud hagejalt 2 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksete tasumise nõuded, täpsemalt arvetest nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 tulenevad põhiosamaksete tasumise nõuded 33 317 krooni. Kostja 2 ei ole nõude loovutamise asjaolule vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb asjaolu tuvastatuks faktiväite omaksvõtu tõttu. Kostja 2 ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on sõlminud hagejaga 2 käenduslepingu ning et käendusleping on üle läinud hagejale 1. Kohus loeb seetõttu kõnealused asjaolud tuvastatuks faktiväite omaksvõtu tõttu.
Kohus loeb hageja 1 nõude olemasolu tuvastatuks liisingulepingu nr XXX (I kd, tl-d 7-19) ja arve nr 10764903 alusel (I kd, tl 29). Nimetatud arvel on märgitud tasumisele kuuluvaks osamakseks 33 317 krooni. Nimetatud dokumentidega on hageja 1 oma nõuet tõendanud, mistõttu kostja 2 vastuväide tõendamatuse kohta ei ole põhjendatud. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude 33 317 krooni ja viivisenõude suuruse (s.h viivisenõude suuruse) arvestuskäigu kohta. Seetõttu ei kontrolli kohus eraldi põhinõude arvestuse ja viivisearvestuse õigsust ning loeb nõude suuruse tuvastatuks.
22.VÕS § 361 mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 7). Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---] (I kd, tl 8). Eeltoodust tulenevalt on olemas lepinguline alus liisinguandja nõudel liisinguvõtja vastu tasuda liisingumakseid. Hageja 2 ja kostja 1 on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Kokkulepe nähtub liisingulepingu eritingimustest (I kd, tl 7). Eeltoodust tulenevalt on olemas lepinguline alus viivise nõudmiseks.
23.Kostja 2 on esitanud järgmised vastuväited hageja 1 nõudele: 1) nõue on täidetud; 2) nõue on täidetud sellega, et hageja 1 on müünud hagejale 2 liisingueseme selle jääkväärtusega; 3) kostjal on nõue hageja 2 vastu, millega hageja 1 nõue tasaarvestada. Kostja 2 ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks arvete nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 tasumine kostja 1 või kostja 2 poolt. Seetõttu ei loe kohus kostja 2 vastuväite aluseks olevaid asjaolusid nõude täitmise kohta tuvastatuks. Kohus ei saa lugeda nõuet täidetuks tasumise tõttu. Kohus märgib, et nõude täitmise vastuväite esitamisel on tõendamiskoormis vastuväite esitanud isikul. Kostja 2 tõlgendab kehtivat õigust valesti ning leiab, et liisingueseme võõrandamisel ostuhinnaga, mis on võrdne liisingueseme jääkmaksumusega (lepingu ülesütlemise hetke seisuga tasumata maksed), lõpevad kõik liisinguandja nõuded liisinguvõtja vastu. VÕS § 367 lg 3 kohaselt on tõesti võimalik, et liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel katab liisingumaksed, mis ei olnud lepingu ülesütlemise ajal muutunud sissenõutavaks. Sellisel juhul võib liisinguandjal puududa liisinguvõtja vastu VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõue. Kui liisingueseme väärtus ületab liisinguandaja kulutuste suurust, tekib liisinguvõtjal liisinguandja vastu raha tasumise nõue ulatuses, milles liisinguandja on rikastunud liisingueseme suurema väärtuse tõttu. Sellise raha tasumise nõudega saaks liisinguvõtja tasaarvestada liisinguandja muud raha tasumise nõuded (nt liisingulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud nõuded, VÕS § 367 lgs 4 nimetatud kulutuste hüvitamise nõue). Hageja 1 nõuded kostja 2 vastu tulenevad on sissenõutavaks muutunud liisingulepingu kehtivuse ajal ning kujutavad endast tasu maksmise nõudeid. Seetõttu ei kohalda kohus VÕS § 367 lõikeid 1 ja 2, sest tegemist ei ole liisinguandja kulutuste hüvitamise nõudega. Kostja 2 ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja 1 on tasaarvestanud liisinguandja nõude mõne kostjale 1 kuuluva nõudega. Eeltoodust tulenevalt ei oma hageja 1 hagiavalduse lahendamisel tähendust liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku 12 (20)
isikuga. VÕS § 67 lg 1 3. lause sätestab, et iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. VÕS § 67 lg 1 välistab käendaja õiguse tasaarvestada võlausaldaja nõue põhivõlgniku nõudega. Tasaarvestamise õigus ei ole käendaja vastuväide nõudele. Kostja 2 ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, millest nähtuks temale kuuluva nõude olemasolu hageja 1 või hageja 2 vastu ja hagejate nõuete tasaarvestamine sellega. VÕS § 67 lg 1 välistab kostja 2 õiguse esitada käesolevas asjas hageja 1 nõudele tasaarvestuse vastuväite, mis põhineb kostja 2 enda tehtud tasaarvestuse avaldusel. Kostja 2 saaks VÕS § 149 lg 1 alusel tugineda väitele, et kostja 1 on tasaarvestanud tema vastu esitatud hageja 1 nõude. Kostja 2 ei ole aga sellist vastuväidet esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda tuvastatuks asjaolu, et hageja 1 nõue kostja 2 vastu on lõppenud tasaarvestuse tulemusel.
24.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 142 lg 3 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid, millest nähtuks käendaja vastutust välistavad asjaolud. Käendusleping tarbijakäenduslepinguna on kehtiv, sest sisaldab kokkulepet käendaja rahalise vastutuse piirmäära kohta. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu käenduslepingu põhjal, milles on kirjas käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 159 127,22 eurot (I kd, tl 21). Hageja 1 nõue jääb nimetatud piirmäära sisse. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja 2 käenduslepingu alusel liisinguvõtja täitmata raha tasumise kohustuste eest.
25.Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hageja 1 hagi kostja 2 vastu ning mõistab kostjalt 2 hageja 1 kasuks välja tasumata maksete võlgnevuse 2129,34 eurot ja viivise 825,10 eurot ning viivise protsendina põhinõude tasumata osalt alates 06.01.2010 määraga 0,25% päevas. Kohus ei mõista viivist välja suuremas ulatuses kui põhivõlg, sest hageja 1 ei ole tõendanud kahju tekkimist põhivõlga ületava viivise ulatuses.
26.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja 2 kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja 2 kanda.
AS-i Nordea Finance Estonia nõue MD vastu a) 23.03.2007 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded
27.Hageja 2 esitas kostja 2 vastu liisingulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 76 757,46 krooni ja viivisenõude 76 757,46 krooni. Kostja 2 esitas nõudele käenduslepingu puudumise vastuväite. Hageja 2 nõustus selle vastuväitega ning vähendas oma nõuet nimetatud summade võrra. Hageja 2 ei esitanud kohtule avaldust hagist osaliseks loobumiseks nimetatud nõuete osas ning kohus ei ole nende osas menetlust lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja kannab menetluses riisikot, et osa hagiavalduses esitatud raha tasumise nõudest võib osutuda alusetuks. Kui
hagi ese osutub osaliselt alusetuks, võib see kaasa tuua hagi osalise rahuldamata jätmise. Alternatiivina on hagejal võimalik nõudest loobuda osas, mis on hageja arvates osaliselt alusetu. TsMS § 376 lg-s 4 kirjeldatud nõude täpsustamine või vähendamine ei vabasta hagejat eelkirjeldatud riisikost. Kohus tuvastab, et hageja 2 liisingulepingu nr XXX alusel esitatud nõue on alusetu. b) 26.04.2007 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded
28.Hageja 2 nõuab liisingulepingu nr 200 356,13 krooni tasumist.
XXX alusel põhivõla 200 356,13 krooni ja viivise
Kostja 2 on esitanud hageja 2 nõudele vastuväite, mille sisuks on tõendite, maksegraafikute puudumine, arvutuskäikude puudumine, asjaolude puudumine, kuidas on nõude tasaarvestatud vara müügiga ning millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidet liisingueseme väärtusele, kuid on seadnud selle kahtluse alla. Kulude kandmine ei ole kostja 2 arvates tõendatud. Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid. Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastuväited on üldsõnalised ning ei välista hageja 2 nõuet tema vastu. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendeid. Seetõttu ei lükka kostja 2 esitatud vastuväited ümber hageja 2 esitatud väiteid asjaolude esinemise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja 2 nõue on tõendatud järgmiselt. Liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 29 064,13 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 24 630,62 eurot. Kõnealune asjaolu on tõendatud 14.11.2008 maksegraafikuga (I kd, tl-d 179-180). Liisingueseme väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 306 950 krooni ehk 19 617,68 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 04.08.2009 hindamisaktiga nr XXX(II kd, tl 47). Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda teistsuguses liisingueseme väärtuses. Tõend sisaldab infot liisingueseme maksumuse kohta, mistõttu kohus loeb tõendi alusel liisingueseme tagastamishetke väärtuseks 19 617,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei katnud liisingueseme väärtus liisingueseme jääkmaksumust. Pärast liisingueseme väärtuse mahaarvestamist liisingueseme jääkmaksumusest on jääkmaksumuse suurus 5012,94 eurot (78 435,44 krooni). Tasumata lepingumaksete suurus on 100 255,85 krooni, intressinõue 10 019,76 krooni, kaskokindlustuse kulu 8695,08 krooni. Kõnealuste kulude suurus on tõendatud järgmiste arvetega: 10.08.2009 arve nr 10868523 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 162), 10.08.2009 arve nr 10868522 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 163), 04.03.2009 arve nr 10749010 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 164), 04.02.2009 arve nr 10728047 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 165), 06.01.2009 arve nr 10708402 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 166), 03.12.2008 arve nr 10689180 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 167), 13.11.2008 arve nr 10678751 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 168), 13.11.2008 arve nr 10678750 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 169), 13.11.2008 arve nr 10678749 (toimik asjas nr 210-23592, tl 170). Kostja 2 ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks arvete tasumine. Remondikulu 2950 krooni on tõendatud OÜ ST 03.06.2009 arvega nr 2000 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 200). Kostja 2 ei ole sellise kulu tegemist ümber lükanud ega vaidlustanud selle suurust.
14 (20)
Hageja 2 on esitanud ülevaatliku viivisearvestuse. Seetõttu on ebaõige kostja 2 väide arvutuskäikude puudumine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks liisinguandja nõude suuruse liisinguvõtja vastu.
29.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingueseme jääkmaksumus oli ilma käibemaksuta 24 630,62 eurot ning liisingueseme tagastamishetke väärtus 19 617,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suurus 5012,94 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisinguandja tegi liisingulepingu ülesütlemisega remondile kulutusi 188,54 eurot (2950 krooni). VÕS § 367 lg 4 kohaselt ei ole remondikulud ülesütlemisega seonduvad kulud, sest liisingueseme seisukord väljendub selle väärtuses, mistõttu suureneb liisingueseme remonti vajava seisukorra tõttu VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole liisinguandjal liisinguvõtja vastu VÕS § 367 lg 4 alusel kulude 188,54 eurot (2950 krooni) hüvitamise nõuet. VÕS § 361 mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---]. Eritingimuste punkt 7.2 näeb ette intressi tasumise kohustuse. Eritingimuste punkti 8.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinguandja tehtud kulu, mis on märgitud punktis 8.1. Punkt 8.1 hõlmab kõiki kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt ka kindlustuskulude (kaskokindlustuse maksed) hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu tasumata lepingumaksete 100 255,85 krooni, intressinõude 10 019,76 krooni ja kaskokindlustuse kulu 8695,08 krooni tasumise nõue. Liisinguandjast hageja ja liisinguvõtja on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja viivisearvestus tugineb kõnealusele kokkulepitud viivisemäärale. Kuivõrd kohus peab põhjendamatuks hageja 2 põhinõuet 188,54 euro ulatuses, arvestab kohus viivise määraga 0,25% päevas põhinõudelt 197 406,13. Selliselt arvutatud viivis perioodi 30.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (586 päeva) on 289 199,98 krooni. Kohus vähendab viivisenõuet põhinõudeni ning vähendab selle põhinõude 197 406,13 krooni suuruseni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu 26.04.2007 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 197 406,13 krooni ja viivise 197 406,13 krooni tasumise nõuded, kokku seega 25 233,10 euro tasumise nõue. c) 20.03.2005 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded
30.Hageja 2 nõuab liisingulepingu nr 72 024,35 krooni tasumist.
XXX alusel põhivõla 72 024,35 krooni ja viivise
Kostja 2 on esitanud hageja 2 nõudele vastuväite, mille sisuks on tõendite, maksegraafikute puudumine, arvutuskäikude puudumine, asjaolude puudumine, kuidas on nõude tasaarvestatud vara müügiga ning millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidet liisingueseme väärtusele, kuid on seadnud selle kahtluse alla. Kulude kandmine ei ole tõendatud. Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid. Kostja leiab, et liisingulepingust tulenevad nõuded on lõppenud, sest hageja 1 ostis hagejalt 2 liisingueseme jääkväärtusega 866 177,88 krooni ehk 55 358,86 eurot, mis katab hagejate nõuded. Kohus on seisukohal, et hageja 2 nõue on tõendatud järgmiselt. Liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 55 933,22 eurot (käibemaksuga 18%). Kõnealune asjaolu on tõendatud 14.11.2008 maksegraafikuga (I kd, tl 174). Ilma käibemaksuta oli seega jääkmaksumus 47 401,03 eurot. Liisingueseme väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 550 000 krooni (lisandub käibemaks) ehk 35 151,41 eurot. Liisingueseme väärtus on tõendatud 27.07.2009 hindamisaktiga nr 2 (I kd, tl-d 159-160). Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda teistsuguses liisingueseme väärtuses. Tõend sisaldab infot liisingueseme maksumuse kohta, mistõttu kohus loeb liisingueseme tagastamishetke väärtuseks 35 151,41 eurot. Hageja 2 lähtub eeltoodule vaatamata liisingueseme ostuhinnast, milleks on 46 132,38 eurot. Ostuhind on tõendatud müügiarvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 198). Kuivõrd liisingueseme ostuhinnast lähtumine on liisinguandjale soodsam, on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda liisingulepingu üldtingimuste punktist 9.6, mis sätestab poolte kokkuleppe selle kohta, et liisinguvõtja kohustub liisinguandjale hüvitama vara võõrandamisel saadud hinna ja vara jääkväärtuse vahe. Kõnealune kokkulepe on kohtu hinnangul liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuid hea usu põhimõttega on kooskõlas selle sätte kohaldamine, kui see soodustab liisinguvõtjat. Hageja 2 on sellest ka lähtunud. Eeltoodust tulenevalt ei katnud liisingueseme ostuhind liisingueseme jääkmaksumust. Pärast liisingueseme ostuhinna mahaarvestamist liisingueseme jääkmaksumusest on jääkmaksumuse suurus 1268,65 eurot (19 850,12 krooni). Tasumata lepingumaksete suurus on 80 036,49 krooni, intressinõue 121,30 krooni, kaskokindlustuse kulu 5334 krooni. Kõnealuste kulude suurus on tõendatud järgmiste arvetega: 17.04.2009 arve nr 10780863 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 171), 17.04.2009 arve nr 10764903 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 172), 04.03.2009 arve nr 10744697 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 173), 04.02.2009 arve nr 10723927 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 174), 06.01.2009 arve nr 10704148 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 175), 03.12.2008 arve nr 10684633 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 176), 13.11.2008 arve nr 10678727 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 177), 13.11.2008 arve nr 10678726 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 178), 13.11.2008 arve nr 10678725 (toimik asjas nr 210-23592, tl 179). Arvetest tulenevad nõuded on loovutatud -36 618,36 krooni ulatuses. Nõude osalise loovutamise loeb kohus tõendatuks 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 201). Kostja 2 ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks arvete tasumine. Kostja 2 esitas muude kulude hüvitamise nõudele vastuväite. Kohtul ei ole võimalik hagist ja selle lisadest aru saada, millest koosnesid hageja 2 muud kulud 3300,80 krooni ja millega need tõendatud on. Seetõttu ei ole tõendatud muude kulude 3300,80 krooni tegemine hageja 2 poolt.
16 (20)
Hageja 2 on esitanud ülevaatliku viivisearvestuse. Seetõttu on ebaõige kostja 2 väide arvutuskäikude puudumine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks liisinguandja nõude suuruse liisinguvõtja vastu.
31.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingueseme jääkmaksumus oli ilma käibemaksuta 47 401,03 eurot ning liisingueseme tagastamise hetke väärtusest suurem ostuhind oli 46 132,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suurus 1268,65 eurot. VÕS § 361 mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---]. Eritingimuste punkt 7.2 näeb ette intressi tasumise kohustuse. Eritingimuste punkti 8.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinguandja tehtud kulu, mis on märgitud punktis 8.1. Punkt 8.1 hõlmab kõiki kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt ka kindlustuskulude (kaskokindlustuse maksed) hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu tasumata lepingumaksete nõue, intressinõue, kaskokindlustuse kulu hüvitamise nõue. Liisinguandjast hageja ja liisinguvõtja on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja viivisearvestus tugineb kõnealusele kokkulepitud viivisemäärale. Kuivõrd kohus peab põhjendamatuks hageja 2 põhinõuet 3300,80 krooni ulatuses, arvestab kohus viivise määraga 0,25% päevas põhinõudelt 68 723,55 krooni. Selliselt arvutatud viivis perioodi 18.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (598 päeva) on 102 741,71 krooni. Kohus vähendab viivisenõuet põhinõudeni ning vähendab selle põhinõude 68 723,55 krooni suuruseni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu 20.03.2005 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 68 723,55 krooni ja viivise 68 723,55 krooni tasumise nõuded, kokku seega 8784,47 euro tasumise nõue. d) 16.10.2006 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded
32.Hageja 2 nõuab liisingulepingu alusel põhivõla 20 389,27 krooni ja viivise 20 389,27 krooni tasumist. Kostja 2 on esitanud hageja 2 nõudele vastuväite, mille sisuks on tõendite, maksegraafikute puudumine, arvutuskäikude puudumine, asjaolude puudumine, kuidas on nõude tasaarvestatud vara müügiga ning millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidet liisingueseme väärtusele, kuid on seadnud selle kahtluse alla. Kulude kandmine ei ole tõendatud.
Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid. Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastuväited on üldsõnalised. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendeid. Seetõttu ei lükka kostja 2 esitatud vastuväited ümber hageja 2 esitatud väiteid asjaolude esinemise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja 2 nõue on tõendatud järgmiselt. Liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 3869,09 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 3278,89 eurot. Kõnealune asjaolu on tõendatud 14.11.2008 maksegraafikuga (I kd, tld 177). Liisingueseme minilaaduri (liisinguleping nr XXX) väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisaktiga nr 2150509R (II kd, tl 46). Liisingueseme väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot, käibemaksuta 5416,24 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisaktiga nr 2150509R (II kd, tl 46). Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda teistsuguses liisingueseme väärtuses. Tõend sisaldab infot liisingueseme maksumuse kohta, mistõttu kohus loeb liisingueseme tagastamishetke väärtuseks 5416,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt katab liisingueseme väärtus liisingueseme jääkmaksumuse. Pärast liisingueseme väärtuse mahaarvestamist liisingueseme jääkmaksumusest on liisinguvõtja nõue liisinguandja vastu enamsaadud 2137,35 euro (33 442,27 krooni) hüvitamiseks. Tasumata lepingumaksete suurus on 47 132,09 krooni, intressinõude suurus 240,13 krooni, kaskokindlustuse kulude suurus 920,40 krooni. Kõnealuste kulude suurus on tõendatud järgmiste arvetega: 29.04.2009 arve nr 10782300 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 180), 03.04.2009 arve nr 10766830 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 181), 04.03.2009 arve nr 10746808 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 182), 04.02.2009 arve nr 10725940 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 183), 06.01.2009 arve nr 10706192 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 184), 03.12.2008 arve nr 10686838 (toimik asjas nr 210-23592, tl 185), 13.11.2008 arve nr 10678739 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 186), 13.11.2008 arve nr 10678737 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 187). Müügikulu suurus on 5538,92 krooni, mis on tõendatud RNAS-i 08.06.2009 arvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 202). Kostja 2 ei ole sellise kulu tegemist ümber lükanud ega vaidlustanud selle suurust. Hageja 2 on esitanud ülevaatliku viivisearvestuse. Seetõttu on ebaõige kostja 2 väide arvutuskäikude puudumine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks liisinguandja nõude suuruse liisinguvõtja vastu.
33.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva 18 (20)
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingueseme väärtus kattis liisingueseme jääkmaksumuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole liisinguandjal liisinguvõtja vastu VÕS § 367 lg-st 1 tulenevat nõuet. Liisinguvõtjal oli liisinguandja vastu nõue liisinguandja vastu enamsaadud 2137,35 euro (33 442,27 krooni) hüvitamiseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisinguandja tegi liisingulepingu ülesütlemisega kulutusi liisingueseme müügile 5538,92 krooni. VÕS § 367 lg 4 kohaselt on müügikulud liisingulepingu ülesütlemisega seonduvad kulud, mille hüvitamist on liisinguandjal õigus nõuda. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid kulude suurusele ja põhjendatusele, mistõttu on olemas liisinguandja VÕS § 367 lg-s 4 nimetatud nõue liisinguvõtja vastu. VÕS § 361 mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---]. Eritingimuste punkt 7.2 näeb ette intressi tasumise kohustuse. Eritingimuste punkti 8.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinguandja tehtud kulu, mis on märgitud punktis 8.1. Punkt 8.1 hõlmab kõiki kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt ka kindlustuskulude (kaskokindlustuse maksed) hüvitamist. Hageja 2 on arvesse võtnud kostja 2 vastu nõude esitamisel kostja 1 võimalikku nõuet enamsaadud 2137,35 euro (33 442,27 krooni) hüvitamiseks ja esitanud tasumata lepingumaksete, intressi tasumise ja kaskokindlustuse kulu hüvitamise nõuded nimetatud summa võrra väiksemana. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu 16.10.2006 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 20 389,27 krooni ja viivise 20 389,27 krooni tasumise nõuded, kokku seega 2606,22 euro tasumise nõue. Liisingulepingutest tulenevad nõuded kokku
34.Eelnevalt tuvastas kohus, et liisinguandjale tulenevad liisingulepingutest järgmised raha tasumise nõudeõigused: - Liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 197 406,13 krooni ja viivise 197 406,13 krooni tasumise nõuded. - Liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 68 723,55 krooni ja viivise 68 723,55 krooni tasumise nõuded. - Liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 20 389,27 krooni ja viivise 20 389,27 krooni tasumise nõuded. Kokku on liisinguandjal põhivõla 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõue ja viivise 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõue.
35.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 142 lg 3 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate
tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid, millest nähtuks käendaja vastutust välistavad asjaolud. Käendusleping tarbijakäenduslepinguna on kehtiv, sest sisaldab kokkulepet käendaja rahalise vastutuse piirmäära kohta. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu käenduslepingute põhjal, milles on kirjas käendaja vastutuse rahalised maksimumsummad. Hageja 2 nõue jääb nimetatud piirmäära sisse. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja 2 käenduslepingu alusel liisinguvõtja täitmata raha tasumise kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõudes ja viivise 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõudes. Kohus mõistab kostjalt 2 hageja 2 kasuks välja kokku 36 623,80 eurot. Hageja 2 esitas kostja 2 vastu hagiavalduse algselt põhivõla 369 527,21 krooni ja viivise 292 769,75 krooni tasumise nõuetes. Kohus jätab hageja 2 hagiavalduse kostja 2 vastu rahuldamata põhivõla 83 008,26 krooni (5305,19 eurot) ja viivise 6250,80 krooni (399 eurot) tasumise nõuetes.
36.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja 2 hagi kostja 2 vastu 86,5% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 86,5% ulatuses kostja 2 ja 13,5% ulatuses hageja 2 kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.