Kohtulahend

vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ja ajaliselt mahukas, on kostja seisukohal, et 532,60 euro ulatuses õigusabikulud ei ole põhjendatud ega arvestatud mõistlikus ulatuses. Hageja on õigusabi teenuse toonud välja tükihinnaga (1 tk), mille järgi on rakse hinnata reaalselt teenusele kulunud aega ja selle aja hinda. Arve lisati juba hagi esitamisega, seega esitatud summa on kostja hinnangul ebamõistlikult suur. Arvestades hageja poolt esitatud dokumenti, leiab kostja, et hageja poolt palutud väljamõistetavat õigusabikulu tuleks vähendada vähemalt poole võrra (arvestatud kohtu poolt määratud menetluskulude katmise protsendist). Kostja menetluskulud olid 0 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 174 lg 5 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja kohtukuluks lepingulise esindaja kulud 639,12 eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõivu 200 eurot. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 28.12.2012 koos hagiavaldusega, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 200 eurot (27.12.2012, maksekorraldus nr 2772) (t/l 16). Seega on riigilõivu maksmine hageja poolt tõendatud. Kostja ei ole riigilõivu osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja kohtukulude näol tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega ja need tuleb kostjalt välja mõista kokku summas 200 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja kohtuväliseid kulusid. Hageja avalduse kohaselt on hagejal kulunud õigusabiteenuste eest hagiavalduse esitamise seisuga 639,12 eurot (koos käibemaksuga, esindustasu võlglase XXX kohtumenetluses 1 tk, t/l 5). Toimikust nähtuvalt on hagiavaldus ligikaudu kaks lehekülge pikk, millest pool lehekülge on asjaolude kirjeldus, poolteist lehekülge õigusnormide tsiteering, menetluslik teave ja hageja taotlused. Hagiavaldusele ei ole lisatud mahukaid ega keerukaid tõendeid. Hageja nõue tulenes asjaolust, et hageja ja kostja olid sõlminud laenulepingu, mille osas kostja oli võlgnevusse jäänud. Kohus leiab, et hageja soovitud õigusabikulu märgituna tükihinnana ei ole kohtul võimalik hinnata reaalselt teenusele kulunud aega ja selle aja hinda. Nähtuvalt käesolevast tsiviilasja materjalist on kohus seisukohal, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusvaidlusega. Pooled on küll vabad kokku leppima mistahes õigusabi määrades, kuid see ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmisel peaks ebamõistliku suurusega esindustasu riski täiel määral kandma menetluskulusid tasuma kohustatud isik, kes ise tunnitasu määra kokkuleppimist mõjutada ei saa. Eeltoodut arvestades peab kohus esindustasu 1 tk hinnaks 532,60 eurot hagiavalduse koostamiseks, dokumentide analüüsiks ja tõendite kogumiseks ülemääraseks ning hindab antud

toimingute põhjendatud summaks 260 eurot. Kohus peab eeltoodust tulenevalt hageja poolt mõistlikeks menetluskuludeks 460 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 260 eurot õigusabikulud. 12.09.2013 kohtuotsusega jättis kohus AS Krediidikassa menetluskulud 71,34% ulatuses XXX kanda. Seega rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 71,43% hageja poolt kantud, kohtu poolt hinnatud mõistlikud kulud, kokku summas 328,58 eurot (460*71,43/100). 12.09.2013 kohtuotsusega jättis kohus XXX menetluskulud 28,66% ulatuses hageja kanda. Kostja 10.11.2013 avalduse kohaselt olid tema menetluskulud 0 eurot. Kuna kostjal menetluskulusid ei olnud, siis jääb AS Krediidikassa kanda 0 eurot XXX menetluskuludest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. AS Krediidikassa esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/digitaalselt allkirjastatud / Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.