Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus 27.06.2013 määrusega tühistas maakohtu 18.02.2013 määruse, rahuldas avaldaja kaebuse ning jättis maa- ja ringkonnakohtus avaldaja poolt kantud menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 23.09.2013 määrusega, millega kohtutäituri määruskaebus jäeti Riigikohtu poolt menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jättis kohus täituri kanda. 18.10.2013 esitas avaldaja maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 1354,70 eurot. Kõik nimekirjas sisalduvad kulud on avaldaja poolt kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja on kokku kõikides kohtuastmetes kandnud menetluskulusid summas 5045,47 eurot (sisaldab käibemaksu), kuludest moodustavad 4589,47 eurot kohtuvälised kulud ja 456 eurot riigilõivud. Avaldaja lisas avaldusele arved, mille lisaks on tööaruanded osutatud õigusabi teenuste kohta. Avaldaja esindaja osutas õigusabi kokku 34,7 tundi. Kohtutäituri tegevuse tulemusena pidi avaldaja võtma esindaja ning tegema oluliselt suuremaid kulutusi õigusabile kui need, mille väljanõudmist hagita menetluses TsMS võimaldab. Seetõttu taotleb avaldaja menetluskulude kindlaksmääramist ja kohtutäiturilt väljamõistmist tunnistajatasu ülemmääras summas kokku 898,70 eurot, millele lisandub riigilõivudena tasutud kohtukulud summas 456 eurot, seega kogusummas 1354,70 eurot. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 6 kinnitab avaldaja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Vastuväited avaldusele Kohtutäitur leiab, et tsiviilasjas nr 2-12-43654 osutatud õigusabi maht 34,7 tundi on ülemäära suur, arvestades tsiviilasja keerukust ning menetluse mahtu. Menetluskulude nõue esitatud kujul ei ole põhjendatud. Menetluskulude nõuet on põhistatud suures enamuses ebamääraselt kirjeldatud tegevustega, millistes puudub käesoleva tsiviilasjaga seotuse tuvastamiseks ja põhjendatud menetluskulude hindamiseks vajalik detailsus. Vastuväited arvele nr 1201207: ebaselge on, millistest riigilõivudest koosneb summa 300 eurot, kuivõrd tsiviilasjas 2-12-43654 sai esineda 2 riigilõivu tasumise juhtu (kaebuse esitamine maakohtule ja määruskaebus ringkonnakohtule); millised registripäringud on tehtud seoses tsiviilasjaga 2-12-43654. Vastuväited arvele nr 1201332: 01.10.2012 tegevustega seoses on ebaselge, kuidas on seotud käesoleva asjaga hagi tagamise abinõu tühistamise taotlus Tallinna Ringkonnakohtule; suhtlus kohtuga, kohtutäituriga, kohtumääruse analüüs; taotlus kohtuotsuse parandamiseks; on selgusetu, kuidas puutub antud asja eeltöö kohtutäituri arestimistoimingutel osalemiseks, arestimisel osalemisel, XXX seisukohaga tutvumisel hagi tagamise tühistamise osas, arestimishindade vaidlustamisel kohtutäiturile. Vastuväited arvele nr 1201469: on selgusetu, kuidas puutuvad antud asja toimingud seoses kohtu ekspertiisimenetluse peatamisega. Täitur palub selgitada tsiviilasja nr 2-12-42597 võimalike menetluskulude samastamist tsiviilasja nr 2-12-43654 menetlusega. Vastuväited arvele nr 1201569: on ebaselge, kuidas puutub antud asja vastuse koostamine AS XXX määruskaebusele esialgse õiguskaitse määruse osas; vastuse koostamine AS XXX määruskaebusele esialgse õiguskaitse määruse osas.

Vastuväited arvele nr 1201967: selgusetu puutumus antud asjaga seoses järgmiste toimingutega 04.04.2013 kohtu kirjaga tutvumine, suhtlus kohtuga, vastuse koostamine kaebuse kohta esitatud XXX vastusele. Vastuväited arvle nr 1202190: kuidas on seotud 04.03.2013 ja 06.03.2013 tehtud õigusabikulud tsiviilasjaga nr 2-12-43654, kuivõrd tsiviilasja nr 2-12-43654 näol on tegemist hagita asjaga. Arvel nr 1300060 on kõikide tegevuste kirjeldused abstraktsed (puudub tsiviilasjaga seotuse tuvastamiseks vajalik detailsus). Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 lause 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013 määrus, millega jäeti maa- ja ringkonnakohtus avaldaja poolt kantud menetluskulud kohtutäituri kanda, jõustus 23.09.2013. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud 18.10.2013, seega tähtaegselt. Maakohus leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada summas 1828,40 eurot. Riigilõivu hüvitamisest Maakohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu 456 euro hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Maakohus nõustub täituriga, et antud menetluses esines kaks riigilõivu tasumise juhtu. Tsiviilasja toimiku kohaselt tasus avaldaja 26.10.2012 kaebuse esitamisel lõivu 10 eurot (t.lk 74) ja 01.11.2012 täiendavalt kohtu nõudmisel 5 eurot (t.lk 104). Avaldaja tasus 11.03.2013 määruskaebuse esitamisel lõivu 15 eurot (II kd lk 6). Kuna avaldaja ei esitanud kaebust ja määruskaebust www.e-toimik.ee kaudu, tuli tal tasuda riigilõivu täismääras. Kui avaldaja oleks esitanud kaebuse ja määruskaebuse www.e-toimik.ee kaudu, tulnuks tal tasuda lõivu mõlemal korral 10 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Eelnevast tulenevalt tuleb täituril avaldajale hüvitada menetluses tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Õigusabikulude hüvitamisest Riigikohus on muutnud oma senist praktikat, mille kohaselt tuli hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-13 punktis 14 asunud seisukohale, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Esitatud arvete ja tööaruannete järgi on avaldajale osutatud õigusabi kokku 34,7 tunni ulatuses ning selle eest on avaldajale esitatud arveid 4589,47 euro tasumiseks. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane ning nõuab sellest tulenevalt õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga.

Hinnates esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab maakohus, et avalduse lisaks olevatel tööaruannetel on kajastatud osaliselt toiminguid, millel puudub käesoleva tsiviilasja menetlusega seos. Avaldaja vaidlustas antud tsiviilasjas täituri 12.10.2012 otsust ja 30.05.2012 täituri tasu otsust. Kaebus esitati kohtule 26.10.2012. Seega tuleb täituril hüvitada avaldajale need vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud, mis on tekkinud seoses kaebuse menetlusega alates 26.10.2012. Toimikust nähtuvalt on avaldaja esindaja esitanud kohtule järgmised menetlusdokumendid: 26.10.2012 kaebus, esialgse õiguskaitse taotlus; 06.11.2012 kaebuse täiendus; 17.12.2012 vastus määruskaebusele; 11.02.2013 avaldaja lõplikud seisukohad; 05.03.2013 avaldaja määruskaebus maakohtu 18.02.2013 määrusele; 28.03.2013 vastus AS XXX (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebusele. Arvel nr 1201207 ja selle lisaks oleval tööaruandel kajastatud õigusabiteenustel puudub antud asjaga seos, mistõttu ei pea täitur neis toodud kulusid hüvitama. Arve nr 1201332 lisaks oleva tööaruande järgi on seotud antud tsiviilasjaga vaid 26.10.2012 teostatud toimingud 2,2 tunni ulatuses. Arve nr 1201469 lisaks oleva tööaruande järgi on seotud antud tsiviilasjaga 06.11.2012 toimingud 2,6 tunni ulatuses. Ülejäänud arvel kajastatud toimingud on teostatud enne Harju Maakohtule kaebuse kohtule esitamist ning ei ole seotud kaebuse ettevalmistamisega. Arve nr 1201569 lisaks oleval tööaruandel toodud toimingutest on põhjendatud 17.12.2012 toimingud 4,1 tunni ulatuses. Samal kuupäeval on kohtule esitatud vastus määruskaebusele. 20.12.2012, 27.12.2012 ja 28.12.2012 toimingud seoses vastuse esitamisega ei ole põhjendatud, kuna vastus oli juba kohtule esitatud 17.12.2012. Arve nr 1202190 tööaruandel kajastatud toimingutest on põhjendatud 05.03.2013 toimingud 1,3 tunni ulatuses ja 28.03.2013 toimingud 3,6 tunni ulatuses. Ülejäänud arve selgituses märgitud toimingud ei ole põhjendatud, kuna ei seondu käesoleva tsiviilasjaga. Arve nr 1201967 tööaruandel kajastatud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud tervikuna 1,2 tunni ulatuses. Eelnevad toimingud on teostatud antud tsiviilasja menetlusega seoses ja on vastavuses avaldaja esindajate poolt kohtule edastatud menetlusdokumentidega. Arve nr 1300060 lisaks oleval tööaruandel kajastatud toiminguid ei pea täitur hüvitama, kuivõrd tegemist oli avaldajale positiivse kohtulahendiga. Hinnates menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab maakohus, et avaldajale on osundatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi 13,7 tunni ulatuses. Avaldaja esindajate töötasu on 110 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et põhjendatud ja vajalik avaldaja esindajate poolt oli 13,7 tunni ulatuses õigusabi osutamine. Seega tuleb täituril avaldajale hüvitada avaldaja esindajate õigusabikulu summas 1808,40 eurot, summa sisaldab käibemaksu 20%.

Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada täiturit hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus peab nimetatud taotlust põhjendatuks.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.