Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal
Kohtuasi
P M kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 12. oktoobri 2012. a. otsuse peale täiteasjas nr. 025/2012/2410
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. veebruari 2013. a. määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P M määruskaebus Talstok AS-i (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja P M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindajad adv. Paul Keres ja adv. IloHanna Hõrrak-Nõmm Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16b, Tallinn) Puudutatud isik sissenõudja Talstok AS (pankrotis), pankrotihaldur Indrek Lepsoo (Roseni 7, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. veebruari 2013. a. määrus, millega P M kaebus kohtutäituri Kaire Põltsi 12. oktoobri 2012. a. otsuse peale täiteasjas nr. 025/2012/2140 jäeti rahuldamata.
2.Teha asjas uus lahend, millega P M kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldada.
3.Tühistada kohtutäituri Kaire Põltsi poolt täiteasjas nr. 025/2012/2410 tehtud
oktoobri 2012. a. otsus, millega avaldaja kaebus jäeti rahuldamata, samuti 30. mai 2012. a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. 1(11)
4.Avaldaja P M nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kohtutäituri Kaire Põltsi kanda.
5.Kohtutäituri Kaire Põltsi ja Talstok AS-i (pankrotis) menetluskulud jätta nende endi kanda.
6.Harju Maakohtu 7. novembri 2012. a. määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu – täitemenetluse peatamine – jätta muutmata.
7.Avaldaja P M määruskaebus rahuldada.
8.Talstok AS-i (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata.
9.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Selgitused:
1.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.
2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
3.Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Kohtutäitur Kaire Põlts algatas P M suhtes täiteasja nr. 025/2012/2410. Täitemenetluse algatamise aluseks olid Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. otsus, 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrus tsiviilasjas 2-10-51397 ning sissenõudja Talstok AS-i (pankrotis) avaldus. Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-51397 mõisteti Heade Tegijate AS-lt (10048433) Talstok AS-i (pankrotis) kasuks välja 878.769, 99 eurot ning jäeti Harju Maakohtu 20. oktoobri 2010. a. kohtumäärusega samas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Harju Maakohtu 20. oktoobri 2010. a. kohtumäärusega samas asjas on seatud hagi tagamise korras P M kinnisasjadele sissenõudja kasuks kohtulikud hüpoteegid järgnevalt: kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxxxxxx) summas 2.000.000 krooni; kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxxxxx) summas 2.000.000 krooni); kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx) summas 1.000.000. krooni; kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxxxx) summas 8.749.762, 46 krooni. Kohtutäituri 30. mai 2012. a. tasu väljamõistmise otsusega nõudis kohtutäitur võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu 19, 16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 29.432, 22 eurot. 30. mai 2012. a. täitekulu väljamõistmise otsusega nõudis kohtutäitur võlgnikult täitekulu summas 0, 60 eurot.
28.septembril 2012. a. esitas P M kohtutäiturile kaebuse, paludes täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2012/2410 lõpetada ning kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu väljamõistmise 2(11)
otsus tühistada või alternatiivselt kohtutäituri tasu suurust vähendada tegelike tõendatud kulutuste suurusele vastava määrani. Kaebaja leidis, et täitemenetluse alustamine ei olnud õigustatud.
12.oktoobri 2012. a. otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kaebus maakohtule P M esitas 26. oktoobril 2012. a. Harju Maakohtule kohtutäituri Kaire Põltsi 12. oktoobri 2012. a. otsuse peale täiteasjas nr. 025/2012/2410 kaebuse ning
6.novembril 2012. a. ja 11. veebruaril 2013. a. kaebuse täiendused, taotledes kohtutäituri otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti palub avaldaja tühistada kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsused või alternatiivselt kohtutäituri tasu vähendada tegelike ja tõestatud kulutuste suurusele vastava määrani. Kaebuse kohaselt ei oleks kohtutäitur tohtinud täitemenetlust algatada ja avaldajat võlgnikuks märkida olukorras, kus esitatud täitedokument ei vastanud ilmselgelt täitedokumendile esitatavatele nõuetele ega kujutanud endast täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 mõttes täitedokumenti avaldaja suhtes. Täitmisele esitatud täitedokumendiga ei ole rahuldatud ühtegi sissenõudja nõuet avaldaja suhtes. 18. oktoobril 2010. a. esitas sissenõudja hagi Heade Tegijate AS-i ning avaldaja vastu. 20. oktoobril 2010. a. rahuldas kohus sissenõudja esitatud hagi tagamise taotluse ning tagas esitatud hagi avaldaja varaga avaldaja suhtes. 21. novembri 2011. a. määrusega eraldas kohus sissenõudja nõuded Heade Tegijate AS-i ja avaldaja vastu eraldi menetlustesse. Hagi tagamise kehtima jäämine pärast seda, kui avaldaja enam menetlusosaliseks ei olnud, on tingitud eksimusest kohtulahendis. 14. märtsi 2012. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-58323 jättis kohus sissenõudja hagi avaldaja vastu rahuldamata. Käesoleval ajal on tsiviilasi 2-11-58323 Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, seega ei ole kohtu poolt tehtud ühtegi seadusjõus ja sundtäidetavat otsust, mille alusel sissenõudjal oleks õigus nõuda avaldajalt mistahes rahasummade maksmist või muude tegude tegemist. Hagi tagamisega ei saa panna aktiivseid kohustusi kolmandale isikule või koormata kolmanda isiku vara. Avaldaja ei ole kunagi andnud nõusolekut tagada sissenõudja kohustusi oma varaga. Sissenõudja on aga kohtuotsuses sisalduvat ilmset ebatäpsust pahatahtlikult ära kasutades asunud avaldaja vara suhtes täitma kohtuotsust, mis tehti menetluses, milles avaldaja ei osalenud. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on kohtutäituri põhitasu suuruseks määratud 29.432, 22 eurot, täitemenetluse alustamise tasu suuruseks 19, 16 eurot ning täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt on täitekuluks 0, 6 eurot. Olukorras, kus kohus kohustaks kohtutäiturit menetlust lõpetama, ei ole mõeldav olukord, et võlgnikule jääb sellega seoses endiselt kohustus tasuda kohtutäituri põhitasu suuruses 29.432, 22 eurot. Avaldaja hinnangul ei ole põhjendatud kohtutäituri põhitasu sellises suuruses, kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulgale ja mahule. Koos kaebusega esitas avaldaja kohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2012/2410 tagatist nõudmata.
7.novembri 2012. a. määrusega Harju Maakohus rahuldas taotluse. Samal kuupäeval tehtud määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast avaldaja nõuet kohustada kohtutäiturit täitemenetlust lõpetama.
Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt ning vastavuses täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega. Täitedokumendid vastavad TMS § 2 lg. 1 lõikes 1 sätestatud tunnustele ehk täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja -määrustest tsiviilasjas. 3(11)
Harju Maakohtu 20. oktoobri 2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-51397 on seatud hagi tagamise korras võlgniku kinnisasjadele sissenõudja kasuks kohtulikud hüpoteegid neljale kinnistule. Hüpoteekide kogusumma moodustab 878.769, 99 eurot. Kohtulikud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse. Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-51397 on mõistetud Heade Tegijate AS-ilt (10048433) sissenõudja kasuks välja 878.769, 99 eurot ning on jäetud 20. oktoobri 2010. a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Seega on sissenõudjal olemas võlaõiguslik nõue, mis on tagatud kohtulike hüpoteekidega. Kohtutäiturile esitati nõuetekohased täitedokumendid hüpoteegiga tagatud võlanõude täitmiseks, lisaks sissenõudja täitmisavaldus, millega on põhistatud täitemenetluse algatamiseks seadusega sätestatud nõuded ning kohtutäitur oli kohustatud algatama täitemenetluse täiteasjas 025/2012/2410. Asjaolu, et võlgnikul on sissenõudja vastu materiaalõiguslik vastuväide, ei mõjuta täitemenetluse algatamise õiguspärasust ega takista iseenesest menetluslikult täitemenetluse läbiviimist. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest, ei saa kohtutäitur õiguslikult hinnata võlgniku materiaalõiguslikke vastuväiteid. Ekslik on võlgniku seisukoht, et täitedokumendist ühtegi nõuet ei tulene. Hüpoteegiga tagatud võlanõue tuleneb Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. otsusest summas 878.769, 99 eurot, võlanõuet tagavad hüpoteegid võlgniku kinnistutele on Harju Maakohtu 20. oktoobri 2010. a. määruse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud. Nõutav ei ole täitemenetluse läbiviimiseks hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks hüpoteegiga koormatud kinnistute arvel hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku ja otsese võlgniku staatuste kokkulangevus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg. 2 sätestab, et kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Seega on täidetud eeldused täitemenetluse läbiviimiseks hüpoteekidega tagatud sissenõudja võlanõuete sissenõudmiseks täitemenetluse korras võlgniku kinnisasjade arvel. P M on täitemenetluses võlgnik olenemata sellest, et tema suhtes ei ole rahuldatud nõudeid. Võlgnikuks on menetlusõiguslikult iga isik, kelle vara suhtes on täitmiseks esitatud nõue. Võlgniku nõue kohtutäituri tasu ja täitekulu otsuste vaidlustamiseks ei ole põhjendatud. Kohtutäitur on 30. mail 2012. a. koostatud täitekulu väljamõistmise otsusega võlgnikult välja mõistnud 0, 60 eurot (s. h. käibemaks 0, 10 eurot). Täitemenetlusega seotud dokumentide edastamisega kantav kulu on reaalselt vastavuses viidatud otsuses toodud määraga. Täitekulu väljamõistmise otsus on koostatud, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning asjaolu, et vältida tulevikus menetluskulude prognoosimatut suurenemist täitemenetluse lõpetamisel. Seega ei riku nimetatud otsuse koostamine võlgniku õigustatud huvisid. Kohtutäituri ametitegevuses kehtib tasulisuse põhimõte. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg. 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lõikega 2 on pandud võlgnikule kohustus kanda täitekulud, s. h. kohtutäituri tasud. KTS § 34 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15, 97 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 3, 19 eurot. Kohtutäituri põhitasu moodustab KTS § 35 lg. 3 kohaselt 24.526,85 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 4905, 37 eurot. Seega on kohtutäituri tasu otsuses esitatud kohtutäituri tasude määrad õiguspärased. Kehtiv KTS § 32 lg. 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Võlga ei ole käesoleval ajal sisse nõutud ning pole ka teada, kas võlgnevus õnnestub sisse nõuda osaliselt või täies mahus või ilmnevad muud asjaolud (näit. sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Seega võib kohtutäituri põhitasu määr täitemenetluse kestel muutuda ning esmase kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt väljamõistetud tasu määr ei pruugi olla lõplik. Väljakujunenud täitemenetluspraktika kohaselt tehakse kohtutäituri tasu otsus täitemenetlust alustades, sest täitmisteates tuleb võlgnikule näidata, milline on 4(11)
maksimaalne võimalik kohtutäituri tasu suurus ja milline on põhitasu 50%-line suurus, kui nõue täidetakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri tasu tulenevalt kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest. Käesoleval ajal on kohtutäituri põhitasu vaidlustamine ennatlik ja seeläbi ebaõige, kuivõrd kohtutäituri põhitasu mõjutavad eeltoodud olulised asjaolud on ilmnemata. Seega puudub alus võlgniku kaebuses toodud nõuete - kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitekulude tühistamiseks või ka alternatiivselt kohtutäituri tasu vähendamiseks. Sissenõudja Talstok AS-i (pankrotis) pankrotihalduri seisukoht Sissenõudja leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, või rahuldamata, kuna kohtutäitur alustas täitemenetlust nõuetekohaselt ning kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu väljamõistmise otsused on õiguspärased. Ühtlasi esitas sissenõudja kohtule ka taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmise või kaebuse rahuldamata jätmise korral tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2012. a. määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. TMS § 218 lg. 1 kohaselt on menetlusosalisel maakohtule esitatud kaebusega võimalik vaidlustada üksnes otsust, mille kohtutäitur on teinud menetlusosalise poolt TMS § 217 alusel kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta. Avaldaja 26. oktoobril 2012. a. maakohtule esitatud kaebus ei sisalda kohtutäituri 12. oktoobri 2012. a. otsuse tühistamise taotlust. Samuti ei ole avaldaja kaebuse sisus esitanud põhjendusi, millele tuginedes ta leiab, et kohtutäituri
12.oktoobri 2012. a. otsus on õigusvastane. Kohtutäituri otsuse tühistamise taotluse esitas avaldaja esmakordselt 6. novembril 2012. a. Seega vaidlustas avaldaja kohtutäituri
12.oktoobri 2012. a. otsuse pärast TMS § 218 lõikes 1 sätestatud 10-päevase kaebuse esitamise tähtaja möödumist. TMS sätestab menetlusosaliste ja täitemenetlusest mõjutatud isikute jaoks kaks eraldi õiguskaitsevahendit: 1) võimalus esitada kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale (TMS §-d 217 ja 218) ning 2) võimalus esitada hagi täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks (TMS § 220) ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS §-d 221 ja 222). Avaldaja ei tugine kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustes sellele, et puudutatud isiku poolt koos täitmisavaldusega kohtutäiturile esitatud kohtulahendid ei ole täitedokumendid TMS § 2 lg. 1 tähenduses, need kohtulahendid ei ole jõustunud või kohtulahenditest ei selgu menetlusosalised ja nõuete sisu. Avaldaja kaebuses esitatud väited on materiaalõigusliku iseloomuga ning kaebuses esitatust järeldub, et avaldaja eesmärgiks on täitedokumentide täidetavuse kõrvaldamine. Sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada TMS §-de 217 ja 218 alusel esitatava kaebusega. Avaldaja poolt soovitu saavutamine oleks teoreetiliselt võimalik üksnes TMS §-des 220 või 221 nimetatud hagiga. Puudutatud isik esitas koos täitmisavaldusega kohtutäiturile täitedokumentidena Harju Maakohtu 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise jõustunud määruse tsiviilasjas 2-10-51397 ja
14.märtsil 2012. a. tehtud kohtuotsuse. Kohus on 14. märtsi 2012. a. kohtuotsusega Heade Tegijate AS-ilt Talstoki kasuks välja mõistnud 878.769, 99 eurot ning seda kohustust tagavad
20.oktoobri 2010. a. hagi tagamise määruse alusel avaldaja kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid. Nii kohtumäärus kui ka kohtuotsus on TMS § 2 lg. 1 p. 1 kohaselt täitedokumendid. Kuna dokumendid vastasid formaalselt seaduse nõuetele, oli kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama ning täitemenetluse alustamine oli seaduslik. Avaldaja suhtes alustatud täitemenetlust ei muuda lubamatuks ka avaldaja ebaõige väide, mille kohaselt ei ole avaldaja võlgnikuks TMS § 5 lg. 1 tähenduses. Täitemenetluses võib võlgnikuks olla isik, kes midagi võlgu ei ole, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Hagi tagamise määruse tegemise hetkel oli avaldaja kostjana tsiviilasjas 2-1051397 menetlusosaline. Hagi tagamise määruse kohaselt tagas kohus hagi tervikuna, s. t. kohtulike hüpoteekidega olid tagatud sissenõudja nõuded nii Heade Tegijate AS-i kui ka 5(11)
avaldaja vastu. Seega koormas kohus hagi tagades menetluses osaleva kostja vara. Asjaolu, et avaldaja kostjana soovis haginõuete eraldamist ning eraldamise tulemusena jäid kohtulikud hüpoteegid tagama nõudeid menetluses, milles avaldaja enam ei osalenud, ei muuda hagi tagamist ebaseaduslikuks. Jõustunud ja viivitamatult täidetava hagi tagamise määruse täitmist ei ole avaldajal võimalik vältida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kaudu. Täitemenetluse alustamist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et Harju Maakohtu
25.oktoobri 2012. a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-51397 tühistati täitedokumendina kohtutäiturile esitatud 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrus. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasust saab hinnata kohtutäituri toimingute tegemise aja seisuga. Täitemenetluse alustamise ajal oli 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrus kehtiv. Pärast täitemenetluse alustamist ilmnenud asjaolud ei muuda kohtutäituri tegevust tagantjärele õigusvastaseks. Kohtutäitur alustas täitemenetlust TMS § 23 lg. 1 nõudeid järgides. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 18. veebruari 2013. a. määrusega P M kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 12. oktoobri 2012. a. otsuse peale täiteasjas nr. 025/2012/2410 rahuldamata ja kohtutäituri 30.mai 2012. a. tasu otsuse muutmata. Määruse resolutsiooni punktis 3 jättis maakohus täitemenetluse täiteasjas nr. 025/2012/2410 peatamata ja resolutsiooni punktis 4 jättis maakohus 7. novembri 2012. a. hagi tagamise määruse muutmata. P M menetluskulud jättis kohus tema enda kanda ning kõik puudutatud isikute menetluskulud jättis kohus P M kanda. Kaebus kohtutäituri 12. oktoobri 2012. a. otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt, sissenõudja vastupidine väide ei ole põhjendatud, kuna 6. novembril 2012. a. avaldaja kõrvaldas üksnes kaebuse puudusi. TMS § 218 lõikest 1 ja § 217 lõikest 1 tulenevalt saab kaebaja esitada maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, kui ta on eelnevalt esitanud selles osas kaebuse kohtutäiturile. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kaebuses kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitada vastuväiteid täitedokumendile. TMS sätestab menetlusosaliste ja täitemenetlusest mõjutatud isikute jaoks kaks eraldi õiguskaitsevahendit: 1) võimalus esitada kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale (TMS §-d 217 ja 218) ning 2) võimalus esitada hagi täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks (TMS § 220) ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS §-d 221 ja 222). Avaldaja kaebuses esitatust järeldub, et avaldaja eesmärgiks on täitedokumentide täidetavuse kõrvaldamine. Sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada TMS § 217 ja § 218 alusel esitatava kaebusega. Avaldaja poolt kaebuses märgitud eesmärgi saavutamine võiks olla võimalik üksnes TMS §-s 220 või §-s 221 nimetatud hagi esitamisega. Täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt ning vastavuses täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega tsiviilasjas 2-10-51397 Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. otsuse (tl. 37 - 38), 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määruse (tl. 47 - 49) ning sissenõudja Talstok AS-i (pankrotis) avalduse alusel. Täitedokumendid vastavad TMS § 2 lg. 1 punktis 1 sätestatud tunnustele ehk täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja -määrustest tsiviilasjas. Kohtutäitur ei ole rikkunud seadust täitemenetluse alustamisel. TMS § 5 lg. 1 kohaselt on võlgnik isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Seega on kaebaja võlgnikuks, kuna tema vastu on esitatud täitmiseks nõue. Täitemenetluses võib võlgnikuks olla ka isik, kes midagi võlgu ei ole, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Kui kaebaja leiab, et talle ei tulene täitedokumentidest kohustusi, on tal võimalik esitada TMS §-s 221 nimetatud hagi. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-is sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Vastavalt KTS § 29 6(11)
lõikele 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 35 lg. 3 kohaselt on kohtutäituri põhitasu üle 575.000 euro suuruselt nõudesummalt 23.008 eurot + 0, 05% summalt, mis ületab 575.000 eurot. Käesoleval juhul on põhitasu 24.526, 85 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 4905, 37 eurot. Kohtutäituri menetluse alustamise tasu kujutab endast sisuliselt tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Alustamise tasu peab ära katma esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks teeb. Põhitasu eesmärk on katta menetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka kohtutäituri enda töötasu. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasust saab hinnata kohtutäituri toimingute tegemise aja seisuga. Täitemenetluse alustamise ajal oli 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrus kehtiv. Pärast täitemenetluse alustamist toimunud sündmused ja ilmnenud asjaolud ei muuda kohtutäituri tegevust tagantjärele õigusvastaseks. Kohtutäitur on arvutanud täitetasu õigesti. Kohtutäitur on juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kohtutäituri tasu tuleb välja mõista täitemenetluse alguses, et näidata vabatahtliku täitmise ajal tasutavate täitekulude suurust, kuid nimetatu ei tähenda, et kohtutäitur saaks täitetasu sisse nõuda, kui täitemenetluses ilmnevad asjaolud, mis välistavad täitmise (näit. käesoleval juhul hagi tagamise määruse tühistamine).
7.novembril 2012. a. peatas kohus käesolevas asjas esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse täiteasjas nr. 025/2012/2410 (tl. 105). TMS § 218 lg. 2 teise lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. 25. oktoobri 2012. a. määrusega (tl. 69 - 73) tühistas Harju Maakohus 20. oktoobri 2010. a. määrusega (tl. 47 - 49) kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus määras seada hagi tagamiseks tsiviilasjas 2-10-51397 AS-i Talstok (pankrotis) kasuks P Mile kuuluvatele kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid. Vaidlusaluses täitemenetluses on üheks täitedokumendiks Harju Maakohtu 20. oktoobri 2010. a. kohtumäärus. Harju Maakohtu 25. oktoobri 2012. a. määruse on Talstok AS (pankrotis) 8. novembril 2012. a. määruskaebusega vaidlustanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole enne käesoleva kohtumääruse jõustumist täitemenetluse jätkamine mõistlik ka tagatise vastu. Esialgse õiguskaitse korras täitemenetluste peatumise jätkumine kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni ei ole asjaolusid arvestades puudutatud isikutele ülemäära koormav ja seda võib kaebaja õigustatud huvisid silmas pidades pidada põhjendatuks. Avaldaja P M määruskaebus P M palub määruskaebuses Harju Maakohtu 18. veebruari 2013. a. määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus kohtutäituri tegevuse peale rahuldada. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Määrus jätab vastamata kõikidele olulisematele avaldaja poolt menetluses esitatud seisukohtadele ja väidetele ning kitsendab põhjendamatult avaldaja kaebeõigust kohtutäituri tegevuse peale. Samuti on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebuse menetlemise ajal maakohtus on Harju Maakohus oma 25. oktoobri 2012. a. määrusega tsiviilasjas 2-10-51397 tühistanud samas tsiviilasjas 20. oktoobril 2010. a. tehtud määruse, millega seati kohtulikud hüpoteegid avaldaja kinnistutele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu sellega, et avaldajale ei tulene kohtuotsusest ega 20. oktoobri 2010. a. määrusest tsiviilasjas 2-10-51397 ühtegi aktiivset kohustust. Kuigi kohus on määruses asunud seisukohale, et täitedokumendist ei pea võlgnikule tingimata tulenema otseseid võlaõiguslikke kohustusi, vaid võlgniku vara võib tagada kolmanda isiku kohustusi, ei ole kohus lahendanud küsimust, kuidas avaldajale selline asjaõiguslik kohustus tekkis. Avaldaja esitas menetluses väite, et kooskõlas TsMS § 377 lõikega 1 sai tsiviilasjas 2-10- 51397 rakendada hagi tagamise abinõusid üksnes kostja suhtes ja kostjaks oli avaldaja vaid nende nõuete osas, mis esitati avaldaja enda vastu ja jäeti 7(11)
lõppkokkuvõttes tsiviilasjas 2-11-58323 rahuldamata. Seega saab kohtuliku hüpoteegiga olla AÕS § 363 lg. 2 alusel tagatud vaid avaldaja enda vastu rahuldatud nõue. Avaldaja selgitas viidetega Riigikohtu lahenditele (3-2-1-74-10 p. 11; 3-2-1-133-10 p. 25), et sellisel juhul saanuks kohtuliku hüpoteegi aluseks olla avaldaja kokkuleppeline allumine sundtäitmisele, ent kohus ei ole sellise kokkuleppe olemasolu ega selle esitamist kohtutäiturile tuvastanud. Kuigi põhimõtteliselt tuleks jaatada täitemenetluse formaliseerituse printsiipi, on avaldaja hinnangul kohtutäituril siiski kohustus kontrollida täitedokumendi õiguslikku võimalikkust. Puudutatud isikute poolt täitedokumentidele antud õiguslik sisu aga ei ole isegi formaalõiguslikult võimalik ja kohtutäitur jättis kõik täitemenetluse eeldused kontrollimata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg. 2 p. 8 rikkumisega määrusest ei nähtu, miks ei ole maakohus kaebuse lahendamisel võtnud arvesse asjaolu, et oma
25.oktoobri 2012. a. määrusega on Harju Maakohus tühistanud hagi tagamise abinõud tsiviilasjas 2-10-51397, kuna need ei taga ega olnud kunagi mõeldudki tagama Heade Tegijate AS-i vastu esitatavaid nõudeid. Kooskõlas TsMS § 477 lõigetega 5 ja 7 ning § 5 lõikega 3 kehtib menetluses uurimispõhimõte (vt. näit. Riigikohtu lahend 3-2-1-122-09), millest ühtlasi tuleneb, et kohus peab asja lahendama vastavalt tegelikule menetluslikule olukorrale (TsMS § 662 lg. 3, Riigikohtu lahend 3-2-1-133-10 p. 26). Sissenõudja AS-i Talstok (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus Sissenõudja palub määruskaebuses maakohtu 18. veebruari 2012. a. kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 tühistada ning teha selles osas uus määrus, millega tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2012. a. määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. Maakohus on selles osas ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme. Esialgse õiguskaitse kehtima jätmine ei ole põhjendatud, kuna kaebus jäeti täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt TsMS § 4771 lg. 2 teisele lausele kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg. 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Sissenõudja taotles vastuses kaebusele, et kohus tühistaks kaebuse rahuldamata jätmise korral Harju Maakohtu 7. novembri 2012. a. kohtumääruse, millega rakendati esialgset õiguskaitset ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2012/2410. Kuna kohus on jätnud avaldaja kaebuse täielikult rahuldamata, siis oleks kohus pidanud tulenevalt TsMS § 386 lõikest 4 tühistama ka esialgse õiguskaitse määruse. TsMS § 386 lg. 4 ei võimalda kohtul kaebuse rahuldamata jätmise korral esialgset õiguskaitset kehtima jätta. Esialgne õiguskaitse oleks tulnud tühistada juba ainuüksi seetõttu, et kohus on olnud seisukohal, et avaldaja esitatud kaebusega ei ole võimalik kaebuses soovitud eesmärki üldse saavutada. Kui kohus leidis, et õiglane oleks vältida täitemenetluse jätkamist vaidlustamistähtaja jooksul, siis oleks kohus siiski pidanud esialgse õiguskaitse tühistama ja seaduses sätestatud tingimuste esinemisel reguleerima kohtumääruse viivitamatut täidetavust esialgse õiguskaitse tühistamise osas. Viivitamata täitmise kuuluva lahendi täitmist on võimalik vältida TsMS § 472 alusel määruskaebust ja vastavat taotlust esitades või TsMS § 473 alusel tagatist andes. Mõlemal juhul peab viivitamata täitmise vältimiseks esitama avalduse võlgnik. Samuti tuleb viivitamata täitmise peatamise otsustamisel otsustada uuesti ka tagatise andmine. Seega rikub vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punkt 4 ka TsMS § 472 ja 473. Maakohus on väljunud menetlusosaliste poolt esitatud taotluste raamidest ja omal algatusel võlgniku vastava avalduseta jätnud esialgse õiguskaitse abinõud kehtima ka pärast kaebuse rahuldamata jätmist. Samuti ei ole kohus nõudnud puudutatud isiku võimalike kahjude katteks tagatist. Tagatise andmist tuleb uuesti kaaluda, sest kaebus on jäetud rahuldamata ning on leidnud kinnitust, et kaebus ei ole perspektiivikas. Määruse täitmise peatamise korral on tagatise andmata jätmise kriteeriumid rangemad kui esialgse õiguskaitse kohaldamisel (TsMS § 383 lg. 12 ja § 472 lg. 2). 8(11)
Maakohus on lähtunud esialgse õiguskaitse kehtima jätmisel asjakohatutest asjaoludest. Kohtumääruse põhjendustes on viidatud täiteasja nr. 025/2012/2410 aluseks oleva täitedokumendi (Harju Maaklohtu 20. oktoobri 2010. a. määrus tsiviilasjas 2-10-51397) tühistamise ja tühistamise vaidlustamise asjaoludele. Maakohus on jätnud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima seetõttu, et hoopis teises tsiviilasjas on tühistatud üheks täitedokumendiks olev kohtumäärus, aga esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada vaid samas tsiviilasjas esitatud nõudeid silmas pidades. Kohtumääruse resolutsiooni p. 4 on vastusolus määruse põhjendustega. Kohtumäärus on vaidlustatud osas vastuolus ka TsMS § 436 lõikega 1. Viidatud sätte kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning see nõue kohaldub ka kohtumäärusele (TsMS § 463 lg. 2), mis tähendab, et kohtumääruse resolutsioon ja põhjendav osa ning ka resolutsiooni erinevad punktid ei tohi olla omavahel vastuolus. Kohtumääruse põhjendustes on maakohus leidnud, et käesolevas tsiviilasjas ei ole enne 18. veebruari 2013. a. kohtumääruse jõustumist täitemenetluse jätkamine mõistlik. Seega nähtub määruse põhjendustest, et kohus soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist jätkata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Ometi on määruse resolutsiooni punktis 4 jäetud esialgne õiguskaitse kehtima põhjendustes viidatud piiranguta – s. t., et otsuse resolutsiooni kohaselt kehtiks esialgne õiguskaitse edasi ka siis (täitemenetlus jääks peatatuks ka siis), kui kaebust rahuldamata jättev kohtumäärus jõustuks. See viib sissenõudja õiguste rikkumiseni ja olukorrani, kus avaldaja kaebus on küll jäetud rahuldamata, kuid täitemenetlus on siiski peatatud. Selleks, et kohtumääruse resolutsioon vastaks kohtumääruse põhjendustele, oleks tulnud määrata, et
7.novembri 2012. a. määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse resolutsiooni p. 4 on vastuolus ka resolutsiooni punktiga 3. Resolutsiooni punktis 3 on kohus määranud – jätta peatamata täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2012/2410. Resolutsiooni punktis 4 on kohus aga leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tuleb jätta muutmata, s. t. täitemenetlus peab jääma peatatuks. Kohtumääruse resolutsiooni kooskõlla viimiseks tuleb esialgse õiguskaitse määrus tühistada ning vastavalt muuta ka kohtumääruse põhjendusi. Kohtutäituri seisukoht määruskaebuste osas Kohtutäitur palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja määruskaebusele kohtutäitur vastu ei vaidle ning peab selle rahuldamist õiguspäraseks. Sissenõudja Talstok AS-i (pankrotis) pankrotihalduri seisukoht avaldaja määruskaebuse osas Sissenõudja leiab, et kohtumäärus on avaldaja poolt vaidlustatud osas seaduslik ning avaldaja määruskaebuse väited põhjendamatud. Avaldaja seisukoht sissenõudja Talstok AS-i (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebuse osas Avaldaja leiab, et sissenõudja määruskaebus on alusetu ning palub kohtul jätta see rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9(11)
Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lõikega 2 tühistada. Tsiviilkolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse ja tühistab kohtutäituri 12. oktoobri 2012. a. otsuse täiteasjas nr. 025/2012/2410. 30. mai 2012. a. täitmisteate ning kohtutäituri Kaire Põltsi seletuse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse sissenõudja Talstok AS-i (pankrotis) avalduse ja tsiviilasjas 2-10-51397 tehtud Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. otsuse ning 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määruse alusel. Maakohus on leidnud, et täitemenetlus algatati õiguspäraselt ning vastavuses täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega ning et täitedokumendid vastavad TMS § 2 lg. 1 punktis 1 sätestatud tunnustele ehk täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja –määrustest. Tsiviilkolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu. Kohtutäitur on täiteasjas nr. 025/2012/2410 alustanud põhjendamatult eelnimetatud kohtulahendite alusel täitemenetluse avaldaja suhtes, kuna ei Harju Maakohtu 14. märtsi 2012. a. otsuse ega 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrusega ole avaldaja suhtes rahuldatud nõuet hageja kasuks, mida saaks sisse nõuda kohtuliku hüpoteegi realiseerimise teel. Täitemenetluse algatamise aluseks olnud kohtulahendid ei olnud seega TMS § 2 lg. 1 p. 1 tähenduses täitedokumentideks, mille alusel oleks võinud algatada täitemenetluse avaldaja kinnisasja sundmüügiks. Vaidlusaluse täitemenetluse algatamise aluseks ei saanud olla 20. oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrus. Nimetatud määrus on kohtulahendina küll vastavalt TMS § 2 lg. 1 punktile 1 täitedokumendiks, kuid see on aluseks üksnes hagi tagamise vahendi - kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. AÕS § 363 lg. 2 järgi on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue ja sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kohaldatakse sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut vastavalt muu seadusega selleks õigustatud ametiisiku määruse alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmise korral. AÕS § 364 kohaselt kohaldatakse sama seaduse
3.peatüki 2. jaos sätestamata osas kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid.
20.oktoobri 2010. a. hagi tagamise määrus täideti kohtulike hüpoteekide seadmisega avaldaja kinnisasjadele 3. novembril 2010. a. Nimetatud hagi tagamise määrusest ei tulenenud aga sissenõudjale õigust taotleda avaldajale kuuluvate hüpoteegiga koormatud kinnisasjade müümist. AÕS § 352 lg. 1 järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-s sätestatud korras. Seega eeldab hüpoteegi realiseerimine sissenõutava nõude olemasolu, mis tähendab seda, et avaldaja suhtes saab täitemenetluse hagi tagamise määruse alusel seatud kohtulike hüpoteekide realiseerimiseks algatada üksnes avaldaja suhtes kohtuotsusega rahuldatud nõude sundtäitmiseks. Kohtuotsust, mis lubaks avaldaja kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi rahaks teha ehk selle kinnisasja suhtes müügiõigust teostada, ei ole täiturile esitatud. Vaidlusaluse täitemenetluse algatamise aluseks ei saa olla ka 14. märtsi 2012. a. kohtuotsus, sest selle kohtuotsusega rahuldati hagi mitte avaldaja, vaid teise isiku, Heade Tegijate AS-i suhtes, hageja õigust täita oma nõue avaldaja kinnisasja arvel ei ole ka selle otsusega tunnustatud. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et kohtuotsuse resolutsioonis on jäetud jõusse 20. oktoobri 2010. a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Nagu eespool märgitud, ei anna hagi tagamise korras kohtulike hüpoteekide seadmine sissenõudjale õigust taotleda nende hüpoteekide realiseerimist. Seega ei ole sissenõudjal avaldaja vastu kohtulahendiga tunnustatud nõuet, mille sissenõudmiseks saaks algatada avaldaja suhtes täitemenetluse hagi tagamiseks hüpoteegiga koormatud avaldaja kinnisasjade realiseerimiseks. Tulenevalt AÕS § 278 võib pantijaks olla peale võlgniku ka kolmas isik. Seega saaks avaldaja kolmanda isikuna olla pantijaks, kuid see eeldab tulenevalt AÕS §-st 641 avaldaja kui kinnisasjade omaniku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepet (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse. Vastavalt AÕS § 326 peab hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. TMS § 2 lg 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis 10(11)
näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega saaks avaldaja suhtes täitemenetluse algatada ilma avaldaja kinnisasja müügiõigust tunnustava kohtuotsuseta üksnes juhul, kui avaldaja ja sissenõudja vahel oleks sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja TMS § 2 lg. 1 punktis 19 sätestatud kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mõlemad kokkulepped oleksid kantud kinnistusraamatusse ning need kokkulepped oleksid esitatud kohtutäiturile täitmiseks. Vaidlusalusel juhul selliseid kokkuleppeid sõlmitud ei ole. Eeltoodust järeldub, et kohtutäituril puudus õiguslik alus avaldaja suhtes tema kinnisasjade rahaks tegemiseks täitemenetluse algatamiseks. Kuna kohtutäituril puudus alus avaldaja suhtes täitemenetluse algatamiseks, siis ei olnud tal alust teha ka 30. mai 2012. a. kohtutäituri tasu ja 30. mai 2012. a. täitekulu väljamõistmise otsust avaldaja suhtes. Tsiviilkolleegium leiab, et Talstok AS-i (pankrotis) määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna avaldaja kaebus rahuldatakse ja Harju Maakohtu 18. veebruari 2013. a. määrus tühistatakse. Kaebuse rahuldamisel ei ole alust esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks, sest esialgse õiguskaitse abinõu rakendataksegi selleks, et ära hoida võimalikke kahjulikke tagajärgi kaebuse esitajale kaebuse menetlemise ajal. Kuna esialgse õiguskaitse abinõuna kohaldati täitemenetluse peatamist, siis tuleb see abinõu jätta kehtima kuni asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 172 lõigete 1 ja 10 alusel tuleb jätta avaldaja poolt maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda ning kohtutäituri ja Talstok AS-i (pankrotis) kantud menetluskulud nende endi kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid, mille puhul on täitur avaldaja suhtes sissenõudja avalduse alusel alusetult algatanud täitemenetluse, ei oleks ka avaldaja muude menetluskulude kui riigilõivu tema kanda jätmine õiglane.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.