Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 27.09.2013.a esitas võlgniku likvideerija avalduse OÜ XXXpankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku varaks on sõiduauto BMW 530 D (2002.a, registreerimismärk XXX) väärtusega 1 684.00 eurot, kohustused moodustavad kokku 52 996.00 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 04.10.2013.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks advokaat Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (54 103,78 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 54 103,78 eurot. Võlgniku varaks on sõiduk orienteeruva väärtusega 1 684 eurot, majandustegevus on lõppenud. Võlgnik nimetab pankroti peamise põhjusena pikaajalist kahjumiga tegutsemist ja sellest tingitud kahjumit. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks lisaks võlgniku poolt nimetatule ka võlgniku suutmatus kohaneda muutunud majandusoludega, kus turul oli pakkumisel vähem hulk tööd, mis samas tuli ära teha madalama kasumimarginaaliga või kahjumlikult. Maksejõuetuse on seega põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuks muutumine toimus 2012. a, mil võlgniku omakapital oli negatiivne -43 381 eurot 2(4)

või hiljemalt ajal, mil võlgniku ainuosanik otsustas võlgniku likvideerida, s.o. 04.02.2013. a Võlgnik esitas pankrotiavalduse 27.09.2013. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud, et võlgnik on kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud kaks sõidukit. Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) hinnaga 3 000 eurot ja Ford Focus (reg nr XXX) hinnaga 2 400 eurot. Mõlemad tehingud on tehtud võlgniku lähikondsega PankrS § 117 mõistes. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Samas on sellisel juhul vajalik koguda täiendavaid tõendeid sõiduki turuväärtuse osas. Samuti on saadu arvelt täidetud kohustusi erinevate võlausaldajate ees, kes ei ole lähikondsed, millest tulenevalt tuleb analüüsida, kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on nimetatu vajalik seetõttu, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, siis palub maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus on nimetatud lahendis asunud seisukohale, et kui maksuhaldur soovib rakendada maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud taotlus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et põhjendatud on taotluses esitatud seisukoht, et võlgniku maksuvõlgade eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on vajalik võlgniku õigusvõime olemasolu. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku äriregistrist kustutamine edasi lükata kuni kuueks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, 3(4)

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutuste katteks 76,80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik halduri tasunõudele vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu 1 344 (sh. käibemaks) eurot ja tehtud kulutused summas 76,80 (sh käibemaks) eurot ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Ülo Peilile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.