2-13-26367/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-26367 muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ KODULIISING esitas 27.05.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 569,19 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2013.a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 12.07.2013.a. Võlgnik esitas 19.07.2013.a nõudele vastuväite. Tartu Maakohus oma 27.08.2013.a kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta. OÜ KODULIISING esitas 09.09.2013.a kohtule hagiavalduse Mxxx Bxxxxxxxxxvastu põhiosa võlgnevuse, intressi, viivise, lepingulise menetluskulu ja lepingutasu võlgnevuse nõudes summas 405,81 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 12.09.2013.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.07.2012.a laenulepingu nr. 0043207022, mille alusel hageja andis kostjale laenu 250,94 eurot Hansapost OÜ-st tellimuse nr 1173013 finantseerimiseks. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. 25.10.2012.a sõlmisid pooled laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, millega muudeti laenu tagastamise tähtaega kuni 05.10.2014.a ja kehtestati uus laenu tagastamise graafik. Kostja kohustus igakuiselt asuma 16,95 eurot, kuid seda ta ei teinud. Kostja jättis tasumata kõik osamaksed, sh lisakokkuleppe p-s 3 ettenähtud lepingutasu 7 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ega lepingu ülesütlemishoiatusele ei ole kostja oma võlgnevust tasunud. Hageja ütles lepingu üles 09.04.2013.a. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1

2-13-26367 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud intressimääras, mis on 25 % aastas ehk 0,068 % päevas. Seisuga 06.09.2013.a on viivis kokku 30,63 eurot. Viivi tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Kostja on kohustunud lisaleppe p 3 kohaselt tasuma lepingutasu summas 7 eurot. Lepingutasu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale neli kirjalikku teadet, mille eest on palutud kostjal tasuda 72 eurot. Kostja seda teinud ei ole. Hageja loobub summas 32 eurot menetluskulu nõudest ja nõuab käesolevalt vaid 40 euro tasumist. Sissenõudmiskulud summas 40 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja poolt tasutud riigilõiv, kokku summas 75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.