2-13-37632/7 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Õxx Oxxxxxesitas 14.08.2013.a. kohtule avalduse xxxxxxxxxxxa. surnud Axx Oxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna pärandvarast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lisatud on pärimistunnistus, mis tõendab, et Axx Oxxxx ainupärija on tema ema: Õxx Oxxxx ja koopiad inventuuri nimekirjast. Kohus algatas pankrotimenetluse 06.septembril 2013a ja määras ajutise halduri (tl.1). Ajutine haldur Ülli Adamson esitas kohtule aruande, millest nähtub, etxxxxxxxxxxx surnud Axx Oxxxx’l ei olnud kindlat elu- ega töökohta. Avaldaja sõnul elas võlgnik Tallinnas tänavatel, xx-aastase mehe surma põhjustas külmumine. Avaldaja on võlgniku ema, kellega AxxxOxxxx ei olnud kohtunud kaheksa ja pool aastat enne oma surma. Lähedased said Axx Oxxxx eluolust teavet, kui Kanal 2-s tema kui kodutu tallinlasega intervjuud näidati. Ilmselt vältis võlgnik suhtlemist omastega häbi- ja süütunde tõttu. Maksu- ja Tolliameti andmetel AxxxOxxxx’l sotsiaalmaksuga maksustatud tulusid kolme aasta jooksul enne surma ei olnud. Swedbank AS pensionifondis on võlgnikul kogumispensionikonto turuväärtusega 63,44 eurot. AxxxOxxxx’le ei ole kuulunud viie aasta jooksul enne surma registrivara – väärtpabereid, kinnisasju ega sõidukeid. Ajutisele haldurile ei ole saanud teatavaks andmeid realiseerimisväärtusega vara olemasolu kohta Axx Oxxxxx pärandvaras. Ainsaks varaks on Avxxxxxxx nimel olev kogumispensionikonto turuväärtusega 63,44 eurot. Krediidiinfo eraisiku faktiraportis puuduvad andmed AxxxOxxxxxvõlgade kohta. Ükski krediidiasutus ega laenude andmisega tegelev ettevõtja ei ole teatanud AxxxOxxxx kohustustest nende ees. 10.09.2013 edastas ajutine haldur päringud kõikidele Eesti Vabariigi krediidiasutustele ja teadaolevatele kiirlaenuandjatele, samuti Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Kojale. Pärandvara inventuuri käigus on selgitatud välja, et aastast 2004 võlgneb AxxxOxxxx AS-le Eesti Energia 150,86 eurot. 9-aasta tagune kohustus on tõenäoliselt praeguseks aegunud.

Kohtutäitur Urmas Tärno on teatanud pärandvara inventuuri käigus, et võlgniku poolt kuuluvad tasumisele täitekulud summas 171,68. Nõue on sissenõutav täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 16 alusel. Täitemenetluste registri väljavõtte (lisa 1) kohaselt ongi aktiivsed vaid kohtutäitur Urmas Tärno menetluses olevad täiteasjad, ehkki pärandvara inventuuri akti sisust tulenevalt ja ka loogiliselt järeldades (menetlused alustatud aastatel 2007 ja 2008, sissenõudjaks AS Ühisteenused, seega tegemist väärteomenetluse trahviga) on nõuded aegunud. Kohtuinfosüsteemi teostatud päringu vastustest saab järeldada, et AxxxOxxxx ei olnud kättesaadav võlausaldajatele. Informatsioon pärast aastat 2004 AxxxOxxxx poolt lepinguliste rahaliste kohustuste võtmise kohta puudub. Kokku on AxxxOxxxx pärandvaral kindlakstehtud kohustusi 322,54 eurot, sellest AS Eesti Energia nõue summas 150,86 eurot on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 tulenevalt aegunud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on ainsaks sissenõutavaks kohustuseks kohustus kohtutäitur Urmas Tärno ees summas 171,68 eurot. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo olemasolu kohta Avaldaja on põhistanud Axx Oxxxx pärandvara pankrotiavalduse sellega, et AxxxOxxxx pärandvarast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja avaldaja ei ole nõus võlgade rahuldamisega ma vara arvelt. Pankrotiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku pärija pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut ja § 31 lõige 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seega on õigustatud eeldus, et Axx Oxxxx pärandvara on püsivalt maksejõuetu. AxxxOxxxx muutus maksejõuetuks aastal 2004, mil ta iseenese süül jäi ilma peavarjust ja sõitis Tallinnasse, kus ta elas kuni oma surmani kodutu inimesena. Axx Oxxxx maksejõuetuse põhjuseks on professionaalse sotsiaalse abi puudumine ja oskamatus oma igapäevase eluga toime tulla. Täitemenetluse register kokku kümnel lehel koosneb ainult väärteomenetluse trahvidest, peamiselt piletita sõitmised ühistranspordivahenditega ja avalikus kohas ebakaines olekus viibimiste eest tehtud väärteotrahvid. Ajal, mil võlgnikul oli katkenud side omastega, vajanuks ta psühholoogilist ja sotsiaalset kriisiabi. Kujunenud oli olukord, kus Axx Oxxxxxle koostati väärteoprotokolle, menetleti väärtegusid, seejärel avasid kohtutäiturid täitemenetluse toimikud, tegid jõupingutusi võlgnikule täitedokumentide kättetoimetamiseks, kui ometi pidi olema teada, et tegemist oli kodutu ja abi vajava inimesega. Pankroti põhjuseks ei ole olnud kuriteo tunnustega tegu. Axx Oxxxxxl on vara summas 63,44 eurot kogumispensionkonto näol ja aegumata kohustus kohtutäitur Urmas Tärno ees summas 171,68. Võlgniku teadaolevast varast ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid, ka oleks pankroti väljakuulutamine kohustuse suurust arvestades ebamõistlik. Ajutise halduri ettepanekud Käesoleval ajal ei ole teada varasid, mille arvelt rahuldada kohtutäitur Urmas Tärno nõuet summas 171,68 eurot AxxxOxxxx pärandvara vastu. Kogumispensionikonto turuväärtus 63,44 ei kataks ka pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluse kulud oleksid eelduslikult oluliselt suuremad kui teadaolev kohustus. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata kohtul Axx Oxxxx pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja selle maksmise tähtaeg.

Kohtu seisukohad: Pärimisseaduse § 130 lg 1: Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mi soma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg.3: kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. § 142 lg 6 sätestab: Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. § 143 lg 1: Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 171,68 euro ulatuses ja vara väärtuses 63,44 eurot. Kui tegemist on kohustusliku kogumispensioniga (II sammas), ei kuulu pensionikontol olevad osakud pankrotivara koosseisu, vaid kantakse üle pärija pensionikontole või makstakse pärijale rahas välja. Seega on võlgniku kohustused ületavad varasid ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused on tekkinud tõenäoliselt erinevate väärtegude toimepanemisest. Võlgnikul ei olnud igakuist püsivat sissetulekut, mis oleks võimaldanud tal ka oma kohustusi täita. See näitab, et AxxxOxxxx maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.10.2013 teate võlausaldajatele ettepanekuga tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Tasumisi kohtu deposiitarvele ei toimunud. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, ei ole. Esitatud aruandest ja toimiku materjalist nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mis rahuldaks võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on varatu. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlausaldajad ei ole nõus pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul tuleb välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 22 lg.5, § 28). Arvestades võlgniku võlgade struktuuri, leiab kohus, et Axx Oxxxx suutmatus rahuldada võlausaldajate

nõudeid ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. AxxxOxxxx pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas taotluse ajutise halduri tasu saamiseks. PankrS § 23 lg 1 sätestab: Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt esitab ajutine haldur kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. § 23 lg. 3 järgi ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 5 töötunni eest kokku summas 300 eurot. Tasu ja kulude katteks määratav tasu tuleb kanda Ülli Adamsoni arveldusarvele nr 10010653029010 SEB Pangas. Kohus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 5 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Samuti on mõistlik ja vastavuses pankrotiasja mahu ja keerukusega ajutise halduri poolt küsitud töötunni hind, mis on 60 eurot/tund. Küsitud tasumäär ei ulatu seadusega ettenähtud ülemmäärani. Kulutusi teatatud ja kulutuste hüvitamist taotletud ei ole. Lähtudes taotletud tasu kohasusest ja põhjendatusest, määrab kohus ajutise pankrotihalduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul on võlgniku nimel kogumispensionikonto summa 63,44 eurot, millega pankrotimenetluse kulude kandmisel ei saa arvestada, kuna see vara ei kuulu pankrotivara koosseisu. Seetõttu ja PankrS § 23 lg 4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult, kuid tuleb hüvitada riigi vahenditest menetlusabi andmise korras TsMS § 183 lg 2 alusel summas 300 eurot.