Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-25175 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Eesti Inkasso OÜ esitas 22.05.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxx Pxxxxxxxx laenulepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks. Avaldaja nõudis võlgnikult põhivõlga summas 604,58 euro ja alates 22.05.2013. a viivist 0,4 % põhinõudelt päevas. Kohus tegi 25.06.2013. a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 09.09.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.09.2013. a esitas Eesti Inkasso OÜ Tartu Maakohtule nõude AxxxxPxxxxxx vastu hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 793,98 eurot, millest 400 eurot on laenu põhiosa, 144,11 eurot intress ja 249,87 eurot viivis. Kohus võttis 01.10.2013. a määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama, määrates selleks tähtaja. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 02.10.2013. a Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja SNEL Grupp OÜ-ga 07.01.2013. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama osamaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 06.06.2013. a Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust

2-13-25175 nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles laenuandja lepingu üles. Laenuandja on loovutanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt 10.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist lepingus kokkulepitud intressimääras, mis on 0,4 % põhivõlast päevas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 793,98 eurot, millest 400 eurot on põhivõlg, 144,11 eurot intress ja 249,87 eurot 10.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja taotlusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab kindlaks, millisele hageja pangakontole tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa tasuda. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista 125 eurot nõude esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja lepingulise esindaja tasu katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o kokku koos käibemaksuga 60 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagimenetluses 80 eurot, kokku 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 7 alusel saab lugeda ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagimenetluse kuluks. Põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja tasu. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega TsMS § 174 lg 6 alusel kuulub kostja poolt hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta summa 50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.