2-13-37901/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.4.Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul nõue 2011.a. toimunud varguse eest, mille kohta on olemas kohtuotsus 10.04.2012 summale 4402,81 eurot. Ajutine pankrotihaldur on teostanud päringu kohtulahendite andmebaasi ning andmebaasist nähtuvalt on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2012.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 112-3165 tehtud lahend kokkuleppemenetluses, mille kohaselt on Aivar Noot’ilt ja Mikola Potsov’ilt solidaarselt mõistetud välja OÜ Kullasson kasuks 4402,81 EUR. Kohtuotsuse kohaselt 03.10.2011.a. kella 13.15 ja 13.30 vahel Aivar Noot isikute grupis koos Mikola Potsov’i ja Rauno Uusleer’iga varastas avalikult Tartu linnas Ujula tn 2 asuvast OÜ Kullasson kauplusest Valentina Pütsepa nähes 13 kullast kaelaketti väärtusega kokku 4400,00 EUR ja kettide aluse väärtusega 2,81 EUR. Antud kohtulahendi alusel on nimetatud isikutelt mõistetud täiendavalt välja teiste kannatanute kasuks 18 213,41 EUR. Kohtuotsusest nähtuvalt on Aivar Noot varasemalt kriminaalkorras karistatud ning töötu, Mikola Potsov on samuti varasemalt kriminaalkorras katistatud ning invaliidsuspensionär. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.04.2012.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-12-2989 on tehtud kohtulahend kokkuleppemenetluses, mille kohaselt on välja mõistetud solidaarselt Rauno Uusleer’ilt, Aivar Noot’ilt ja Mikola Potsov’ilt 4402,81 EUR OÜ Kullasson kasuks. Antud kriminaalasjas on süüdistatavaks Rauno Uusleer ning süüdistuse sisuks on asjaolu, et 03.10.2011 kella 13.15 ja 13.30 vahel Rauno Uusleer isikute grupis koos Aivar Noot’i ja Mikola Potsov’iga varastas avalikult Tartu linnas Ujula tn 2 asuvast OÜ Kullasson kauplusest Valentina Pütsepa nähes 13 kullast kaelaketti väärtusega kokku 4400,00 EUR ja kettide aluse väärtusega 2,81 EUR. Kohtuotsusest nähtuvalt on Rauno Uusleer varasemalt kriminaalkorras karistatud ning lisaks OÜ-le Kullasson on antud kohtulahendi alusel Rauno Uusleer’ilt välja mõistetud tsiviilhagide katteks 6894,35 EUR. Ajutine pankrotihaldur hindab kohtuotsusega välja mõistetud nõude vähetõenäoliselt laekuvaks, kuivõrd kohustatud isikuteks on kolm isikut solidaarselt, kellede puhul on tegemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning kelledest üks on invaliidsuspensionär ning üks töötu. Arvestades kohtuotsustega välja mõistetud kahjude kogusummat (samuti kohtukulud, mis on kaasnenud süüdimõistva otsusega) on vähetõenäoline võlgniku nõude rahuldamine kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses.

4.Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksevõimele ning hinnang võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaated Olles analüüsinud ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Kullasson on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku tegevusalaks olnud alates aastast 2000 juveelitoodete ja kellade jaemüük erinevatel rendipindadel Tartu linna kaubanduskeskustes. Võlgniku 2010 majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ Kullasson müügi netokäive 213 900 krooni, võrreldes aastaga 2009 vähenes käive 32 %. 2010.a. lõpetati äritegevus Raatuse Ärikeskuses ning ettevõtte müügitegevus toimus Ujula tn. Konsumi hoones (vt lisa 13). 2011 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli müügi netokäive 14 900,00 eurot ning võrreldes 2010 aastaga suurenes käive 8,9 % . 2012 majandusaastal oli võlgniku müügi netokäive 14 100,00 eurot (võrreldes aastaga 2011 vähenes käive 5,6 %), aruandeaasta kahjum oli 13 861,00 EUR. Ühtlasi lõpetati jaekaubandustegevus ja 2013.a. planeeriti ettevõte likvideerida. Võlgniku selgituste kohaselt otsiti 2012.a. võimalusi ettevõtte varade hulgi realiseerimiseks, milleks peeti ka mitmeid läbirääkimisi, kuid võlgniku plaan ei realiseerunud. Alates 01.01.2013.a. suleti võlgniku poolt kauplus Tartu Ujula Konsumis, misjärel tagastati hankijatele võlgu olev kaup. Hankijatele kauba tagastamise tagajärjel tekkis võlgnikul käibemaksu kohustus Maksu-ja Tolliameti ees. Võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik, mis on toonud kaasa raskused võlausaldajate nõuete täitmisel. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Kullasson majandustegevuse jätkamine või tervendamine olukorras, kus on lõpetatud rendileping majandustegevuseks vajaliku müügipinna kasutamiseks ning on tagastatud poes müüdav kaup, ei ole võimalik. Ettevõtte senise tegevuse jätkamine on võimalik üksnes juhul, kui leitaks uus müügipind ja vahendid antud müügipinnal tegutsemiseks. Äriühingu juhatuse liikme selgituste kohaselt ei näe ettevõtte omanik täiendavate rahaliste vahendite kaasamise võimalusi ettevõtte tegevuse jätkamiseks. OÜ-l Kullasson puuduvad töötajad ning ainus palgaline töötaja koondati 2012.a., kui osaühing lõpetas oma aktiivse majandustegevuse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ettevõte maksejõuetu. Võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga.

5.Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta PankrS § 22 lõikest 5 tulenevalt esitab ajutine pankrotihaldur arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning arvamuses märgib ajutine pankrotihaldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele pankrotihaldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja leidnud, et makseraskuste tekkimise üheks põhjuseks on poeruumides toimunud korduvad vargused, mille tõttu on äriühing kandnud otsest varalist kahju, kuivõrd kahjusummad on küll kohtuotsusega süüdlastelt välja mõistetud, kuid reaalselt ei ole nimetatud kahjusid hüvitatud. Ajutine pankrotihaldur nõustub juhatuse liikmega, et osaliselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks poes toimunud vargused, kuivõrd tegemist oli suhteliselt väikese poega, mille käivet arvestades on ligi 4500,00 EUR ulatuses kaupade varastamine suhteliselt suur summa, mis omab otsest mõju äriühingu maksevõimele. Lisaks sellele võib maksejõuetuse põhjuseks tuua ka asjaolu, et tegemist oli väikese poega, mille klientuur on väiksem ning klientuuri n-ö võtavad tavapäraselt endale suuremad sama kaubaliiki müüvad kauplused, kus on suurem kaubavalik ja paindlikumad hinnad. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Äriühingu 2010 – 2012 majandusaasta aruannetest nähtuvalt 2010 majandusaasta lõpetatud kasumiga summas 7410 EEK, 2011 majandusaasta kahjumiga 5306 EUR ning 2012 majandusaasta kahjumiga 13 861 EUR. Juhatuse liige on esitanud kasumiaruanded perioodist jaanuar 2012 – august 2013 iga kuu kohta eraldi ning kasumiaruannetest nähtuvalt on võlgnik tegutsenud tõusvalt kahjumis kuni 2012 lõpuni. 2013.a. jaanuaris on võõrandatud (tagastatud) olemasolev kaup ning kuu kasumiks on näidatud 1005,48 EUR, kuid sellele järgnevalt on tegevus kajastatud kahjumina. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse tekkimise ajaks 2012 alguse s.o. periood, mil võlgnikul oli reaalne majandustegevus, kuid tegevus on olnud süvenevalt kahjumlik. Vastavalt ÄS § 180 lõikele 5 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kasumiaruandest nähtuvalt on võlgnikul aastal 2012 olnud igakuiselt tulu müügitulu näol, kuid kasumi tekkimiseks on olnud selleks vähe, kuivõrd eksisteerisid püsikulud, sh tööjõukulud, mis müügitulu arvestades on suhteliselt suured. Ajutisele pankrotihalduri hinnangul võib juhatuse liige olla formaalselt rikkunud äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust 20 päeva mittejärgimise osas, sest faktiliselt on äriühing tegutsenud maksejõuetuse olukorras juba 2012.a. algusest, kuid antud rikkumise ja sellele võimaliku kriminaalõigusliku hinnangu andmiseks tuleb käsitleda juhatuse-osanike tegevust ja äriühingu tegevust tervikuna, mitte üksnes üksikute näitajate põhjal. ÄS § 171 lg 2 punkt 1 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole osanike koosoleku protokolle perioodil 2010.a – 2013.a august osas vormistatud, mistõttu ei ole ajutisele pankrotihaldurile edastatud ka informatsiooni selle kohta, kas on toimunud osanike koosolekuid eesmärgiga näha ette abinõusid äriühingu edasise tegevuse osas. 2012 majandusaasta aruandes on märgitud, et aastal 2013 planeeritakse osaühingu likvideerimine.

7.Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul on ajutise pankrotihalduri hinnangul vara kokku hinnanguliselt summas 224,00 eurot. Olemasolev vara ei kata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid, samuti mitte pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine haldur on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata vastavalt PankrS § 29 lõigetele 1 ja 2. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinnangul arvestades edasise menetlusega kaasnevaid kulusid ning töömahtu, tuleks määrata kohtu deposiiti tasumisele vähemalt 2000,00 eurot edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. Nimetatud summa arvelt saaks kanda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused, samuti tasuda täitemenetluse alustamisega seonduvad kulud ning kanda esialgsed pankrotihalduri kulud pankrotimenetluse läbiviimisel. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlgniku võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei soovi pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks tasuda kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat OÜ Kullasson pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, siis kuulub OÜ Kullasson pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

päeva möödumisel teate ilmumisest) pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 2 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasutud. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Käesoleval juhul on ajutise pankrotihalduri arvates pankrotiseaduse alusel vara tagasivõitmine tõenäoliselt võimatu, kuna eksisteerib jõustunud kohtulahendite alusel solidaarne nõue Rauno Uusleer’i, Aivar Noot’i ja Mikola Potsov’i vastu summas 4402,81 EUR, mille laekumine on vähetõenäoline, kuivõrd tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega, kelledest üks on invaliidsuspensionär ning üks töötu. Arvestades kohtuotsustega välja mõistetud kahjude kogusummat (samuti kohtukulusid, mis on kaasnenud süüdimõistva otsusega) on vähetõenäoline võlgniku nõude rahuldamine kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses. Samuti on võlgniku jaoks olnud raskendatud täitemenetluse algatamise avalduse esitamine kohtutäiturile, kuivõrd täitemenetluse alustamiseks nõutakse OÜ-l Kullasson kui sissenõudjalt ettemaksu kohtutäituri tasu katteks, milleks aga võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes ei oleks tulemuslik ning sellega seonduvalt kulutuste tegemine ei oleks mõttekas. Seega tuleb OÜ Kullasson pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Kullasson kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Kullasson registrist kustutamist tuleb Karin Antsov vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. OÜ Kullasson dokumendid tuleb jätta hoiule OÜ Kullasson juhatuse liikmele Valentina Pütsepale. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Karin Antsov esitas ajutise halduri tasu ja kulutuste taotluse. Ajutine pankrotihaldur Karin Antsov on teinud tööd kokku 9 tundi tunnihindega 60 eurot. Ajutine haldur on teinud kulutusi büroo kasutusele, tasulistele päringutele registritest, sõidukuludele ja paljundusele 73.61 eurot (sh käibemaks 20 %). Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning Karin Antsov’i kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri tasu taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista kulutused summas 73.61 eurot Advokaadibüroole Kuklase&Partnerid ja ajutise pankrotihalduri tasu 648 eurot Advokaadibüroole Kuklase&Partnerid. 14.10.2013 toimunud kohtuistungil nõustus OÜ Kullasson juhatuse liige Valentina Pütsep ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusega ning kinnitas, et kannab füüsilise isikuna ajutise halduri kulud. Tulenevalt OÜ Kullasson ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusest ja juhatuse liikme poolt kohtuistungil avaldatust, tuleb määrata ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele Valentina Pütsep’a poolt ajutisele haldurile ja tema büroole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik