L. G. hagi Korteriühistu xxxx-x vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1358,12 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: L. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. K. K. ( Advokaadibüroo xxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x ) Kostja: Korteriühistu xxxx-x (reg.kood xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx; põhikirjajärgne esindaja L. M. ; volitatud esindaja V. L. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: x ) Kirjalik menetlus
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista kostjalt korteriühistu-xxxxxx hageja L. G. kasuks kahju summas 1358,12 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 12 eurosenti). Menetluskulud
1.Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 08.01.2011. a talle kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx maja taha hoovi. Järgmise päeva hommikul avastas hageja, et hoone katuselt kukkunud lumi ja jää on muljunud sisse sõiduauto katuse ning kapoti ja purustanud klaasid ja peegli. Hageja pöördus Lõuna Prefektuuri, kust saabus kohale politseiametnik, kes fikseeris olukorra ning tegi sündmuskohast fotod. FIE O. D. kalkulatsiooni kohaselt kulub sõiduki taastamiseks 1358,12 eurot. Hageja pöördus KÜ poole ettepanekuga kahju hüvitada, kuid kostja ei nõustunud kahju hüvitamisega. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on käitunud hooletult, jättes katuselt varisemisohtliku lume ja jää eemaldamata ja sellega tekitanud kahju hagejale, vastutab kostja hageja ees.
2.Korteriühistu xxxx-x põhikirja p 1.4 kohaselt on korteriühistu iseseisev juriidiline isik, kes vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Sama põhikirja p 1.3 sätestab korteriühistu tegevuse ühe eesmärgina elamu ja selle juurde kuuluva maa ühise majandamise. Korteriühistu xxxx-x majandab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste mõttelisi osi ning nõuab ühistu liikmetelt vastava teenuse eest tasumist. Hoone katus ei kuulu ühegi korteriomandi koosseisu reaalosana ning seega on tegemist pinnaga, mille korrashoiu ja hoolduse eest vastutab korteriühistu kui selleks eesmärgiks loodud mittetulundusühistu. Seega oli korteriühistu kohustuseks tagada Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20 täitmine ning lume ja jää koristamine hoone katuselt. Kostja tegevus on käsitletav ettevaatamatusena, kuna korteriühistu pidi ette nägema võimalust, et katuselt langev lumi võib kahjustada teise isiku vara või tervist. Juhul, kui lumetõrje oleks tehtud õigeaegselt, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
3.2009. a üldkoosolekul toimunud ühekordne hoiatus lume ja jää kukkumise eest ei vabasta korteriühistut kohustusest tagada majaelanike ja nende külaliste ohutus järgmistel talvedel. Hageja on seisukohal, et 2009 toimunud üldkoosolekul toimus arutelu parkimise korraldamise küsimuses, eesmärgiga tagada tuletõrje ja kiirabi juurdepääs ning seost katuselt kukkuva lumega otsusel ei ole.
4.Korteriühistu väide, et ohtlik ala oli tähistatud, on paljasõnaline ning otseses vastuolus sündmuskohal käinud politseiametniku poolt fikseerituga.
5.Hageja on lõppseisukohtades nõuet täpsustanud VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja hinnangul on kostjat kohustavaks sätteks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel välja antud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20, mille kohaselt tuleb katuselt, räästast või muudest kohtadest kohe eemaldada varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lumi ja jää ning erandkorras tähistada ohtlik maa-ala. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada isikute elu, tervise ja vara säilimine ning ohutu liikumine linna territooriumil ning vastav kohustus on pandud hoonete omanikule või valdajatele. Kostja vastuväited (tl 58-59, tl 77-78, tl 147-149)
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna ei ole Valgas asuva xxxxxxxxx kortermaja omanik. Asjaolu, et korteriomanikud on asutanud kinnistul asuva elamu ühiseks majandamiseks ühistu ja andnud ühistule seadusest ja põhikirjast tulenevad õigused enda esindamiseks, ei pane korteriühistule vastutust
2 (8)
korteriomanike poolt tehtu/tegematajätmise eest. KÜ oli tellinud katuselt lume koristamise ja osaliselt oli lumi koristatud. Lumi jäi koristamata kohtades, kus katuse ääres oli metallist kaitsepiire. Samas olid trepikodades välja pandud hoiatused ning kõiki korteriomanikke oli informeeritud katuselt langeda võiva lume eest. Korteriühistu juhatuse liikmed S. P. ja M. J. hoiatasid hagejat, et autot ei tohi nii maja lähedale parkida. 2009. a toimus korteriühistu üldkoosolek, millel hageja osales ja kus seda teemat käsitleti. Samuti oli ohtlik maa-ala tähistatud punaste lintidega. Hageja teadis, et maja katuselt võib variseda lund ja jääd, samas parkis ikkagi auto maja katuse lähedale. Kuigi hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega KÜ poole, leidis 26.01.2011.a KÜ üldkoosolek, et asjaolusid arvestades tuleb jätta kahju hagejale hüvitamata. Kostja palub kohtul tuginedes VÕS § 139 lg 1 sätetele vähendada kahjuhüvitist, kuna hageja hoolsa ja mõistliku käitumise korral oleks saanud hageja kahju tekkimist vältida.
7.Hageja poolt viidatud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20 paneb katuselt lume, jää ja muu seesuguse eemaldamise kohustuse ja erandkorras ohtliku maa-ala tähistamise kohustuse maaomanikule. Kostja on seisukohal, et teoreetiliselt võiks kõne alla tulla korteriomanike nõue korteriühistu juhatuse liikmete vastu, juhul kui tõendatakse, et korteriomanikud on juhatuse liikmete süülise käitumise tõttu kannatanud kahju, kuid see ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
8.Kostja on seiskohal, et KÜ xxxx-x ega ka majaomanikud ei ole käitunud hooletult. Vastavad hoiatused katuselt langeva lume/jää kohta olid üles pandud trepikodadesse ja kõiki korteriomanikke, sh xxxxxx elavat hagejat oli olukorrast informeeritud, samuti olid väljas postide külge seotud punased lindid, millega tähistati ohtlik maa-ala.
9.Kostja on lõppseisukohtades märkinud, et elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lumi ja jää. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus – maja katuselt lume ja jää eemaldamata jätmine – olla õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Eeltoodust tuleneb, et hageja oli VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8 alusel küll õigustatud nõudma kahju hüvitamist korteriomanikelt, mitte aga korteriühistult, kelle käitumist ei saa käsitleda õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Hageja täpsustatud nõude VÕS § 1045 lg 1 p 7 osas on kostja seisukohal, et hageja viitab Valga linna heakorraeeskirjadele, mida ei saa käsitleda seadusest tuleneva kohustusena. Isegi juhul, kui Valga linna heakorraeeskirjast tuleneb korteriühistule teatud kohustus, ei ole korteriühistu tegevus (tegevusetus) käsitletav õigusvastase tegevusena VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kannatanu ei käitunud vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele, pigem vastupidi – hageja käitumisest nähtub, et hageja tegutses oma vara tahtliku kahjustamise eesmärgil. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
10.VÕS § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses nr 2-07-13379 selgitanud, et elamu katuselt lume ja jää eemaldamine elamu hooldustööna on KÜ seadusest tulenev kohustus, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Kohus on seisukohal, et KÜ vastutab hageja ees süül põhineva deliktilise vastutuse (deliktilise üldvastutuse) alusel. Eeltoodu tõttu on kostja ebaõigesti järeldanud, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et KÜ on ebaõige kostja.
3 (8)
11.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätestata teisiti. Deliktiõigus võimaldab võtta tsiviilvastutusele isikut, kes kahju põhjustas ning kellele saab seda ette heita. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Delikti toimepanijaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Deliktilise üldvastutuse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Tõendamise koormis jaguneb järgmiselt. Objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist (eelkõige neid, mis on loetletud VÕS § 1045 lg-s 2) või süü puudumist (vt VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2) Objektiivne teokoosseis
12.Hageja nõuab kostjalt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, mille põhjustas 08.01.2011 hageja autole KÜ xxxxxx hoone katuselt kukkunud jää ja lumi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 08.01.2011. a sai hageja auto kahjustusi katuselt kukkunud jää ja lume tõttu. Lisaks poolte poolt faktilise asjaolu omaksvõtule on nimetatud asjaolu tõendatud ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M. M. ütlustega (tl 122-123), mille kohaselt käis ta xxxxxxxxx maja juures toimunud õnnetuse asjaolusid hindamas. Sündmuskohal oli näha, et lumi oli autole peale kukkunud, katki olid esi- ja tagaklaas, kapott ja autokatus oli lömastatud ja suur kogus lund oli autosalongis. Auto oli pargitud sisehoovi trepikojaukse kõrvale. Kohtule on esitatud ka fotod, milledelt on näha autole lume kukkumisega tekkinud kahjustused (tl 104-109). Kohtuistungil ärakuulatud tunnistajad M. J. ja S. P. on samuti kinnitanud, et 08.01.2011 sai hageja auto kannatada xxxxxx maja katuselt kukkunud lume tõttu ( tl 134p-137 ). Seega on tõendatud, et hagejale kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr xxxxxxx (tl 6) sai kahjustusi xxxxxxxxx maja katuselt kukkunud lume tõttu. Õigusvastasus
13.Riigikohtu 17. detsembri 2012 otsuses nr 3-2-1-161-12 p 11 on selgitatud, et kuna kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis peab ta tõendama ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumise VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Hageja peab lisaks sellele, et ta
4 (8)
tõendab deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumise kostja poolt, tõendama veel selle, et hageja kahju ära hoidmine oli VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks. Seega peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Sama lahendi p 10 tuleneb, et Üldist käibekohustust ja selle rikkumist on vaja tuvastada kahju tekitaja vastutusele võtmiseks delikti üldkoosseisu alusel juhtudel, kus kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seadusest sätestatud kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva asja lahendamisel vajalik analüüsida üldise käibekohustuse olemasolu ja selle rikkumist, vaid seda, kas kahju tekitaja on rikkunud seadusest sätestatud kohustust, st deliktiõiguslikku kaitsenormi. Hageja on viidanud, et kostjat kohustavaks sätteks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel välja antud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20, mille kohaselt tuleb katuselt, räästast või muudest kohtadest kohe eemaldada varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lumi ja jää ning erandolukorras tähistada ohtlik maa-ala. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada isikute elu, tervise ja vara säilimine ning ohutu liikumine linna territooriumil ning vastav kohustus on pandud hoonete omanikele või valdajatele. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Sellest tulenevalt on elamu katus ja maatükk, millele hoone asub, korteriomanike kaasomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Korteriühistu puhul on kaasomanike kokkulepe väljendatud ühistu põhikirjas, üldkoosoleku ja juhatuse otsustes. KÜ xxxx-x põhikirja p 1.3 kohaselt on ühistu eesmärgiks xxxxxx asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuselt lume ja jää eemaldamist eesmärgil tagada turvalisus. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega on rikutud deliktiõiguslikku kaitsenormi. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud nii korteriühistuseadusest tulenevat kohustust teostada elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas eemaldada elamu katuselt lumi ja jää eesmärgiga tagada turvalisus, kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (§ 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita) alusel välja antud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20,
5 (8)
mille kohaselt tuleb katuselt, räästast või muudest kohtadest kohe eemaldada varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lumi ja jää ning erandolukorras tähistada ohtlik maaala. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada isikute elu, tervise ja vara säilimine ning ohutu liikumine linna territooriumil ning vastav kohustus on pandud hoonete omanikele või valdajatele. Süü
14.Kuna käesoleval juhul on kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus, siis vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. Kuna kostja põhjustas hagejale kahju õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, vabaneks ta vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab oma süü täielikku puudumist. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Tunnistaja M. J. on andnud ütluseid (tl 135-136), et ta ei mäleta kas 2009-2010. a katust lumest puhastati. 2009. a toimunud üldkoosolekul hoiatati korteriühistu liikmeid katuselt kukkuda võiva lume eest. Samuti olid hoiatussildid pandud trepikodade seintele. Juhatuse esimees isiklikult rääkis nii paljude inimestega kui võimalik, et autot mitte parkida varisemisohtlike kohtade vahetusse lähedusse. Tunnistaja seletab, et tavaliselt pandi ka sisehoovi lumevallide äärde pulgad, mille külge olid seotud ohutuslindid. Samas ei oska tunnistaja öelda, kas vahetult toimunu ajal olid lindid hoiatuseks sisehoovi pandud või mitte. Tunnistaja S. P. on andnud ütluseid (tl 136-137), mille kohaselt teadis hageja, et katuselt võib lund kukkuda, kuna päev varem tuli tunnistaja oma autoga maja ette ning jäi katuselt kukkunud lumme kinni. Samal ajal sõitis maja ette hageja koos abikaasaga, kelledele tunnistaja ütles, et katuselt kukub lund. Vaatamata sellele parkisid nad ka siis oma auto akna alla. Samas ei tea tunnistaja kindlalt väita, kas kusagil olid üleval hoiatused lume kukkumise kohta, või kas sisehoovis oli ohtlik ala kuidagi piiratud või tähistatud või mitte. Tunnistaja seletab, et ainult traktoriga sai lund katuselt eemaldada ja sedagi ainult 2 meetri ulatuses, st kuni lumetõkkeni (metallist piire). Kostja esindaja L. M. poolt kohtuistungil avaldatust (tl 121p) nähtub, et paar päeva varem oli katust osaliselt puhastatud. Lumi jäi koristamata kohtades, kus katuse ääres oli metallist kaitsepiire. KÜ esindaja seletab, et hoiatuslindid olid olemas, kuid lapsed olid selle ühelt poolt ära võtnud, teisel pool oli lint pulga otsa seotuna olemas. Lisaks olid hoiatused üles pandud kõikidesse trepikodadesse. Kostja arvates on hageja ise süüdi, et olles teadlik lume varisemise ohust, parkis ikkagi auto katuse alla. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt sisehoovis ei olnud hoiatusi, tõkkeid, linte, küll olid maja välisküljele (tänavapoolsele küljele) pandud pulgad ja sinna külge lint. Kohus asub esitatud tõenditest lähtuvalt seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuigi 26. mai 2009. a koosoleku protokollist nr 12 on näha, et arutati talvist autode parkimise teemat nii operatiivautodele juurdepääsu võimaldamise vajadusest tulenevalt kui ka katuselt lume kukkumisega seonduvalt, peab kohus vajalikuks viidata, et lume kukkumise ohtlikkusega seonduvat küsimust arutati ca 2 aastat enne õnnetusjuhtumi toimumist, mitte vahetult enne õnnetusjuhtumit. Kostja esindaja ja tunnistajad on andnud ütluseid, mille kohaselt olid trepikodades väljas hoiatustekstid ning, et sisehoovis olid lumevallide otstes pulgad, mille küljes olid hoiatuslindid. Asjas esitatud fotodelt on näha, et ainuke hoiatuslint on seotud elektrikapi külge (tl 105, 106). Fotodel näha oleva hoiatuslindi puhul ei saa olla hoiatuse eesmärgiks lume kukkumise eest hoiatamine, vaid elektrikapi ohtlikkusest informeerimine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuna kostja kohustuseks on tagada, et tema hallatav elamu ei
6 (8)
oleks ohtlik kolmandatele isikutele (teha hooldustöid jne), siis on tema kohustuseks hoiatada isikuid katuselt lume varisemise võimalikkuse eest ning võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud kahjude ärahoidmiseks (nt ohtliku ala piiritlemine). Tunnistaja V. G. ütlustest (tl 133p-134p) nähtub, et sõites südaöösel maja ette, oli nende tavapärane parkimiskoht hõivatud. Kuna kuhugi parkida polnud võimalik, pani ta auto teise trepikoja juurde. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuna mingeid märke väljas ei olnud, ei osanud ta kahtlustada, et katuselt võiks lund kukkuda. Tunnistaja V. G. ütlused hoiatusmärkide puudumise osas on usaldusväärsed, kuna tunnistaja M. M. ütluste kohaselt ei olnud sisehoovis hoiatusi, tõkkeid ega linte. Ka tunnistajad M. J. ja S. P. on andnud ütluseid, et nad ei tea kas hoiatuslindid olid olemas või mitte. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et xxxxxxxxx maja sisehoovis mingeid hoiatavaid või keelavaid silte/linte ei olnud, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et kostja ei kasutanud oma kohustuse täitmiseks kõiki vajalikke abinõusid. Seega ei ole antud juhul kostja tõendanud süü puudumist.
15.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja KÜ xxxx-x on hagejale seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega õigusvastaselt kahju põhjustanud, mistõttu hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuabki kostjalt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. VÕS §-s 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtule on esitatud FIE O. D. kalkulatsioon, mille kohaselt kulub sõiduki taastamiseks 1358,12 eurot. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud sõiduki osalise remondi eest 670 eurot (tl 110). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suuruse osas, küll on kostja taotlenud kahju vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja käitumisest nähtub, et hageja tegutses oma vara tahtliku kahjustamise eesmärgil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tunnistaja V.G., parkides auto kohta, kus lumi võis katuselt auto peale kukkuda, oleks soovinud tahtlikult autot kahjustada. Eluliselt usutav on tunnistaja V.G.i poolt avaldatu, et südaöösel koju jõudes, olid parkimiskohad hõivatud, ning ei olnud võimalik naabreid paluda, et nad oma autod ümber paigutaksid. Seega ei olnud tunnistajal muud valikut kui parkida auto esimesele ettejuhtuvale vabale kohale, kus see ei takistaks tavapärast õuealaliiklust. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamisel tuvastamist leidnud hageja võimalik hooletus sõiduautole kahju tekkimises, kuna kohus eelpoolmotiveerituga tuvastas, et hoiatavad sildid/tähised sisehoovis puudusid, millest tulenevalt ei saa hagejat süüstada hoolsuskohustuse rikkumises. Samas ei tähenda asjaolu, et hageja parkis auto kohta, kust lumi võis katuselt auto peale kukkuda, et kostja oleks teinud kõik mõistlikult võimaliku, et oma hoolsuskohustust täita. Kuna käesoleval juhul VÕS § 139 lg 1 kohaldamisele ei kuulu, asub kohus seisukohale, et
7 (8)
varalise kahju summas 1358,12 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista varaline kahju summas 1358,12 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.