Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja olles tutvunud eralaenutingimustega hagejalt eralaenu summas 20 000 krooni, allkirjastades vastavasisulised laenutaotluse. Hageja rahuldas laenutaotluse kandes 02.07.2008 20 000 krooni kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Eralaenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlgnetava summa tasumist, millest teavitas hageja kostjat 10.01.2010 kirjaga ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samuti leidis hageja, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja on peale lepingu ülesütlemist inkassomenetluse raames teinud alates 16.03.2011 kuni 24.01.2013 osaliselt tagasimakseid kohustuse katmiseks, mistõttu ilmsetel põhjustel ei ole hageja nõue aegunud. Hageja palus hagiavaldus rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 875,73 eurot, intress summas 321,94 eurot ning kahju summas 50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi ei tuleks üldse arutleda, kuna hagi on esitatud hilinemisega ja selle rahuldamise eeldused on täitmata. Hageja väidab et on laenulepingu üles öelnud 10.01.2010, seega oli tema hagi viimaseks esitamise päevaks 11.01.2013. Hagi on esitatud aga 26.06.2013 seisuga seega ilmselges viivituses TsÜS § mõttes 146 lg 1 (3 aastat). Seega on hageja hagi esitatud hilinemisega ja kostja palub kohaldada aegumist esitatud nõudele ja kõrvalnõuetele. Kostja leiab, et isegi juhtumil, kui tegemist ei ole mingil põhjusel aegunud hagig,a siis on hageja esitatud nõue ebaselge ja põhjendamatu. Hageja haginõue on ebatäpne ja kostja on seisukohal, et ta on oma võlgnevused hageja ees tasunud. Hageja enda hagis toodud seisukohad ei ühti tegelikkusega ja tema arvestused tasutud maksetest on ebaselged ja mitte jälgitavad. Hageja kahjunõue 50 eurot on tõendamata ja selle suurus on põhistamata. Kostjale jääb ebaselgeks, kust selline nõue pärineb ja nõuet ei ole ka tõendatud. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • 28.06.2008 esitas kostja hagejale laenutaotluse (tl 33); • 02.07.2008 rahuldas hageja kostja laenu taotluse ja kandis kostja arveldusarvele 20 000 Eesti krooni (tl 34); • 10.01.2010 kostjale edastatud kirjaga nõudis hageja võlgnevuse tasumist (tl 35); • 10.02.2010 ütles hageja üles kostjaga sõlmitud laenulepingu seoses kostjapoolse laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega, samuti nõudis hageja kostjalt kogu laenusumma tagastamist (tl 28).

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kostja leidis, et hagi on aegunud, kuna hageja väidete kohaselt ütles hageja laenulepingu üles 10.01.2010, seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks 11.01.2013 ning kohtusse on hagi esitatud alles 26.06.2013. Kostja palus kohaldada aegumist esitatud nõudele ja kõrvalnõuetele. Hageja oli seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja on peale lepingu ülesütlemist inkassomenetluse raames teinud alates 16.03.2011 kuni 24.01.2013 osaliselt tagasimakseid kohustuse katmiseks, mistõttu ilmsetel põhjustel ei ole hageja nõue aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, peab kohus esmalt võtma seisukoha selles, kas hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 10.01.2010. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks järgmisel päeval so 11.01.2010. TsÜS § 146 lg 1 järgi aegus hageja nõue 11.01.2013. Kuna kohtusse esitati hagi 10.06.2013, on hageja nõue kostja vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks aegunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas kokku 875,73 eurot, kuivõrd peale laenulepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale täiendavalt 540,64 eurot. Samuti leidis hageja, et kostja on peale lepingu ülesütlemist inkassomenetluse raames teinud alates 16.03.2011 kuni 24.01.2013 osaliselt tagasimakseid kohustuse katmiseks, mistõttu ilmsetel põhjustel ei ole hageja nõue aegunud. Lisaks on hageja 16.10.2013 kohtule esitatud taotluses märkinud mh, et hageja hinnangul on asjas esitatud kõik olemasolevad dokumendid ja seisukohad ning midagi täiendavalt hageja antud asjas esile tuua ei saa (tl 112). Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited on käesolevas asjas paljasõnalised ja tõendamata. Hageja pole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on peale laenulepingu ülesütlemist 10.01.2010 tasunud hagejale laenumakseid. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja nõue on aegunud, jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-92-02).

Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.