Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
1. november 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-37401
Tsiviilasi
Karin Varikmägi hagi Ilmar Peedo ja Daisi Peedo vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. mai 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karin Varikmägi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Karin Varikmägi (ik: XXX) Vastustaja (kostja) – Daisi Peedo (ik: XXX), esindaja advokaat Valli Murde Kostja Ilmar Peedo (ik: XXX), esindaja advokaat Valli Murde
esindajad
menetluskulude katteks 220 (kakssada kaksskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
lähtuma VV 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärast ning menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt TsMS § 175 lg-le 1. Kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiks eelkõige asja olemust ja mahtu ning asja lahendamiseks vajalike istungite ja vaidluses läbitud kohtuastmete arvu. Kostjate lepingulise esindaja kulud D. Peedo osas on menetluskulude nimekirja kohaselt 1380 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Esindajal on tsiviilasjas erinevate toimingute tegemiseks kulunud aega 23 tundi. Kohus analüüsis kohtule esitatud arveid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud toimingute ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ja valikkusest: - 30.09.2011 kostja vastuse koostamiseks hagile (tl 61) on kulunud aega 3 tundi (360 eurot). Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks on 1 tund (120 eurot), arvestades, et tegemist on kõrgelt spetsialiseeritud õigusalaseid teadmisi omava isikuga, kelle igapäevase töö hulka kuulubki taoliste dokumentide koostamine. Kohus nõustus kostja esindaja 25.03.2015 arvamusega hageja seisukoha kohta (mille kohaselt kostja esindaja esindab ainult I. Peedot), et TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu ning D. Peedo osales menetluses kooskõlas TsMS § 217 lg 5 ning § 207 lg 2 ja 3 sätetega; - 19.03.2012 kostja vastuse koostamiseks hageja seisukohale (tl 116) on kulunud aega 3 tundi (360 eurot). Kohus soovis 28.02.2012 kirjaga kostja seisukohta tunnistajate ülekuulamise osas ja teada aega, millal alustati kergkonstruktsiooni (pergola) püstitamist. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamiseks 0,5 tundi (60 eurot); - 05.09.2011 määruskaebuse (tl 46) koostamiseks on kulunud aega 2 tundi (240 eurot). Tegemist on tsiviilasjas tehtud toiminguga ning kohus luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamiseks 1 tunni (120 eurot); Esindaja kulu kohtuistungitel osalemisele on põhjendatud järgmises ulatuses: 10.01.2012 kell 10.00–10.55, 1 tund (120 eurot); 09.05.2012 kell 10.00–12.05, 2 tundi (240 eurot); 14.06.2012 kell 11.00–11.10, 10 minutit (20 eurot). Esindaja ülejäänud toimingud luges kohus põhjendamatuteks ja ebavajalikeks, mille kulu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Kohus selgitas vastuseks hageja väitele, et D. Peedo ei ole vastanud hagiavaldusele ja vastustele, et TsMS § 207 lg 3 kohaselt, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes. Siit tulenevalt on ebaõige hageja väide, et D. Peedo ei ole osalenud tsiviilasja menetluses. Vastuseks hageja väitele, et kostja esindaja tunnitasu on liiga kõrge, märkis kohus, et hageja viidatud tsiviilasjas nr 2-11-9339 oli tegemist riigi õigusabi korras osutatud õigusteenusega, millele kehtivad eraldi tariifid. Riigikohus on asunud seisukohale (3-1-1-66-12), et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on mõistlik suurus. Praegusel juhul on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seadus (TsMS § 174 lg 3) ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Kohus võib anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 174 lg 5). Käesolevas asjas ei ole kohus õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaega määranud, seega ei pidanud esindaja täiendavaid tõendeid lisama ja kohtul on õigus menetluskulud kindlaks määrata olemasolevate materjalide põhjal. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus (3-2-1-68-06 p 23).
Kostjatele osutatud õigusteenuse raames tegi sama esindaja samu toiminguid. Kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tehtud toimingutest, mitte esindatavate arvust. Sellest tulenevalt kuulub põhjendatud, vajalik ja hagejalt väljamõistetav summa kostjate vahel jagamisele võrdselt. Õigusabiteenuse raames osutatud toimingutest on põhjendatud toiminguid 5 tunni 40 minuti ulatuses, summas 680 eurot. Nimetatud summa jääb allapoole Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära. Seega kuulub hagejalt D. Peedo kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks (680:2) 340 eurot.
TsMS § 207 lg 3 kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või –kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või –kostja järgib menetlustähtaega, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või –kostjate suhtes. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 24.05.2012 jõustunud otsusest (t.l 140-141) sai vaidlusalust õigussuhet tuvastada kostjate I. Peedo ja D. Peedo suhtes eraldi ning ka kostja D. Peedo menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ainult nendest õigusabikuludest, mida esindaja tema esindamiseks tegi. Sellest tulenevalt on maakohus D. Peedo menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti lähtunud advokaat V. Murde nendest õigusabikuludest, mida advokaat osutas üksnes I. Peedole, s.o vastuse koostamiseks hagiavaldusele (t.l 61-63) 1 tunni ulatuses summas 120 eurot ning määruskaebuse koostamiseks (t.l 46-48) 1 tunni ulatuses summas 120 eurot. Nimetatud õigusabikulud kokku summas 240 eurot ei ole seotud D. Peedole õigusabi andmisega ning D. Peedo õigusabikulude kindlaksmääramisel ei saa nendega arvestada. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kostjate I. Peedo ja D. Peedo põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 5 tunni ja 40 minuti eest 680 eurot. Nendest õigusabikuludest tuleb D. Peedo õigusabikulude kindlaksmääramisel jätta arvestamata õigusabikulud 2 tunni ulatuses ning seega D. Peedo õigusabikulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda õigusabile kulutatud ajast 3 tundi 40 minutit (5 tundi 40 minutit - 2 tundi = 3 tundi 40 minutit) summas 440 eurot (680 – 240 = 440) ning D. Peedo osa selles on 220 eurot (440:2). Eelnevast tulenevalt on D. Peedo põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 220 eurot, mis tuleb K. Varikmägilt D. Peedo kasuks välja mõista. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et D. Peedo menetluskulude avaldus tuleks jätta täielikult rahuldamata, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on advokaat V. Murde osalenud D. Peedo esindajana kohtuistungitel (t.l 102-103, 130-133, 163) ning esitanud vastuse D. Peedo esindajana hageja seisukohale (t.l 116-119) ning ainuüksi määruskaebuse esitaja väitest, et D. Peedo ei esitanud vastust hagiavaldusele, ei saa järeldada, et advokaat V. Murde ei ole D. Peedole õigusabi osutanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.