Kohustada Ilmar Peedot lubama XXX elamu laiendamiseks kasutada XXX kinnistul tellingute püstitamiseks mururiba laiusega 2 meetrit, XXX kinnistu piirist paralleelselt XXX elamu otsaseinaga kuni XXX tänava piirini.
3.Jätta Karin Varikmäe hagi Daisi Peedo vastu rahuldamata.
4.Jätta taotlus 09.05.2012.a kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta Daisi Peedo menetluskulud Karin Varikmäe kanda.
2.Jätta Karin Varikmäe ja Ilmar Peedo menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Karin Varikmägi esitas Tartu Maakohtusse hagiavalduse kostjate Ilmar Peedo ja Daisi Peedo vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks, paludes kohustada Tartus, XXX igakordset omanikku ja igakordseid valdajaid (sh üürnikke) mitte takistama Tartus, XXX elamu laiendamist 09.10.2001 ehitusloaga nr 1225 lubatud ulatuses. Hageja palus kohustada XXX omanikku ja valdajaid lubama XXX elamu laiendamisel kasutada XXX kinnistut asjaõigusseaduse (AÕS) § 147 sätestatud viisil, sh kasutada tellingute püstitamiseks mururiba laiusega 2 meetrit Tartus, XXX kinnistu piirist paralleelselt eramu otsaseinaga kuni XXX tänava piirini. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu Tartus, XXX . Tartu Linnavalitsus väljastas hagejale 09.10.2001.a ehitusloa nr 1225 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks. Ehitusprojekt on muuhulgas kooskõlastatud ka kostjatega, kes on Tartus XXX kinnistu omanikud. XXX elamu laiendus piirneb ehitusprojekti ja loa järgi XXX kinnistuga. Hagejad hakkasid ehitusloa saamise järgselt ehitama ning praeguseks on valmis juurdeehituse osa vundament, müürid, vahelagi, katusekorruse puitkonstruktsioon, katuseaknad, erkerite aknad, katuseplekk. Kuna hagejatel sai raha otsa, seiskus ehitus ning 23.08.2010.a jätkus. 2011.a valminud sarikad, ehitatav katuseräästas ja selle külge paigaldatavad vihmaveetorud ulatuvad ehitise valmides 10-20 cm üle kinnistu piiri XXX kinnistule. Ilmar Peedo oli sellega projektiga tutvudes nõus ja andis oma kooskõlastuse. Ehituse jätkudes selgus, et Ilmar Peedo ei ole enam ehitamisega nõus. Kostja pöördus 17.03.2011.a ja 01.04.2011.a Tartu Linnavalitsuse poole ja palus ehitustööd peatada. Kostja on hagejale korduvalt teatanud, et ei pea lubama oma kinnistut ehitustegevuseks kasutada. Kostja teeb ehitutöödele takistusi, ta on tekitanud konflikte ehitajatega. 23.04.2011.a püstitas kostja oma kinnistu piirile tara, mis takistab ehitustegevust. Väikeehitis on ebaseaduslik. Elamu ehitamist ei saa lõpetada ilma XXX kinnistut kasutamata.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kuna advokaat Valli Murde kinnitas 09.05.2012.a kohtuistungil, et esindab mõlemaid kostjaid, loeb kohus tema poolt esitatud seisukohad mõlema kostja vastuväideteks. Kostjate vastuväidete kohaselt eeldab AÕS § 147 rakendamine, et kostjatele hüvitatakse kahju summas 4506 eurot. Samas soovib hageja kasutada kostja omandit tasuta. Pergola eemaldati 08.09.2011.a. Kostja kahju seisneb selles, et on lammutatud lillede jaoks püstitatud pergola, hävinud muruplats, eemaldatud võrkaed ja kärbitud puid ning põõsaid. Hageja avalduse alusel on Ilmar Peedo suhtes alustatud kriminaalmenetlus, ta on esitanud kostja peale hulgaliselt kaebuseid. Menetlus on pahatahtlik ja kulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjad on pidanud ehitamist taluma juba 12 aastat ja vähemalt 11 aasta jooksul ei ole kostjad takistanud hagejat ehitusega tegelemast.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Hageja esitas 16.05.2012.a taotluse 09.05 2012.a protokolli parandamiseks. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata, kuna hageja ütluste puhul ei ole tegemist TsMS § 50 lg 1 p 8 kohase hageja nõude põhisisuga, mis protokollist puuduks. Samuti ei ole esitanud hageja kohtuistungil taotlust, et tema seisukoht protokollitaks TsMS § 50 lg 2 alusel.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Ilmar Peedo vastu.
Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: • hagejale kuulub kinnistu Tartus, XXX (tl 10); • kostjatele kuulub kinnistu Tartus, XXX (tl 27); • 09.10.2001.a väljastati hagejale ehitusluba nr 1225 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks; • ehitusprojekt on kooskõlastatud kostjatega (tl 11); • hagejatel on ehituseks vaja kasutada kostjatele kuuluvat kinnistut; • Ilmar Peedo rajas 23.04.2011.a enda kinnistu XXX poolsesse külge pergola (tl 16, 17, 100101, 109-111). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjad on teinud hagejale takistusi ehitamisel. AÕS (asjaõigusseadus) § 147 sätestab, et kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AÕS § 147 rakendamise eeldused on täidetud - XXX elamu ehitamiseks on vaja kasutada XXX kinnistut. Hageja esitatud fotode (tl 109), hageja väidete ja TsMS § TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel loeb kohus tõendatuks, et võreseina rajas kostja Ilmar Peedo 23.04.2011.a. Tunnistaja Meelis Rohtmaa ütlustega on tõendatud, et kostja Ilmar Peedo rajatud võresein takistas ehitajatel XXX poolse seina ehitust, fassaaditööde tegemine oli häiritud. Kuna Ilmar Peedol on AÕS § 147 alusel kohustus ehitustegevust taluda ning ta on ehitustöid takistanud, tuleb hagi tema suhtes rahuldada AÕS § 89; 147 alusel. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et Daisi Peedo on kuidagi hageja tegevust taksitanud. Daisi Peedol on samuti kohustus AÕS § 147 alusel ehitustegevust taluda, kuid kuna ta ei ole hagejale takistusi teinud, ei ole hagejal tekkinud õigust nõuda rikkumise lõpetamist AÕS § 89 alusel. Kohus jätab Daisi Peedo vastu esitatud hagi rahuldamata. Kuna kostja ei ole hagejale ette heitnud seda, et ehitis (s.t selle osa) ulatub üle kinnisasja piiri, ei analüüsi kohus AÕS hageja viidatud § 148.
5.Kohus jätab tähelepanuta kostja viited hüvitise tasumise kohustusele, kuna kostja ei ole vastavat vastuhagi esitanud. Kohus jätab tähelepanuta 07.01.2011.a ehitise alustamise teatise (tl 12) ja linnavalitsuse kirja Ilmar Peedole (tl 13-15), kuna kohaliku omavalitsuse poole pöördumine on kostja õigus ning seda ei saa lugeda ehituse takistamiseks asjaõigusseaduse mõttes.
6.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 jätab kohus Daisi Peedo menetluskulud hageja kanda. Ilmar Peedo menetluskulude jaotuse määramisel võtab kohus aluseks TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib kulud jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võresein on rajatud 23.04.2011.a, hageja esitas hagiavalduse 10.08.2011.a. Tartu Maakohus rahuldas 10.08.2011.a määrusega hagi tagamise taotluse ja keelas kostjatel ehitustööde takistamise (tl 28). Kohtutäitur Oksana Kutšmei saatis XXX elanikele 08.09.2011.a täitmisteate, milles kohustas kõrvaldama teates loetletud takistused (tl 72). Kostjate esindaja saatis kohtutäiturile 20.09.2011.a nõusoleku, et hageja töölised võivad pergola eemaldada (tl 71, 79). Tunnistaja Valmo
Helme kohtus antud ütlustega on tõendatud, et ehitus toimus 2001.a sügisest sama aasta detsembrini ja jätkus 2010.a augustil. 2010.a ning 2011.a novembris-detsembris oli ehitus peatunud. Fassaaditööd pidi hakkama 2011.a suvel, firmaga tähtaega kokku lepitud ei olnud ning tunnistaja ei ole naabreid ehitustöödest täpsemalt teavitanud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on ehitustegevust talunud juba alates 2001.aastast ning ehitustegevus on mitmel korral katkenud, ei pidanud kostja eeldama, et hagejal tekib lähiajal vajadus kasutada kostja kinnistut oma ehitustegevuseks. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja ei ole hoiatanud kostjat tööde tegemise ajast ega andnud sellega kostjale võimalust AÕS § 147 rikkumisest hoiduda. Lisaks võtab kohus arvesse, et hageja ei ole ka menetluse kestel soovinud probleemi heanaaberlikult lahendada, soovides Ilmar Peedolt tasu selle eest, kui võreseina peavad kõrvaldama hageja töölised (tl 71). Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt on äärmiselt ebaõiglane ning jätab Karin Varikmäe ja Ilmar Peedo menetluskulud nende endi kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.