2-13-33292/8 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

15.07.2013. a esitas Võlakütid OÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ ja kostja 29.09.2012 metsamaterjali võõrandamise lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus XXXOÜ kostjale tarnima 400 tihumeetrit puitu eksimuskaldega +/- 10% hinnaga 31 eurot/tm, millele lisandus käibemaks ning tarneaadressiks oli XXXOÜ ladu XXX vallas. Pooled leppisid kokku, et lepingu alusel võõrandatud puidu eest tasutakse pärast mõõtmist ja aktsepteerimist 5 pangapäeva jooksul. Poolte esindajad hindasid enne lepingu sõlmimist puidu mahtu ja kvaliteeti XXXOÜ laoplatsil ning pooltel koguse ja kvaliteedi osas pretensioone ei olnud. Kostja seaduslik esindaja esitas XXXOÜ-le 12.11.2012 digitaalallkirjastatud akti nr 20121112-1 ja 23.01.2013 aktid nr 20130123-3, 201301234, 20130123-5, milles osundas puidukoguseks 422,69 eurot, kuid märkis hinnaks lepingus märgitud hinnast erineva hinna. XXXOÜ nimetatud kvaliteedist tingitud allahindlusega ei nõustunud ja keeldus akte digitaalallkirjastamast, esitas sellekohased vastuväited ja edastas kostjale 26.10.2012 tasumiseks arve nr 465 summas 7 440 eurot 200 tm eest. Kostja nimetatud arvet ei tasunud ning palus arve tühistada kuna lepingu kohaselt pidi arve tasumine toimuma peale aktide allkirjastamist. XXXOÜ tühistas 07.05.2013 kreeditarvega nr 519 varem väljastatud arve, printis välja kostja poolt saadetud aktid, millele kandis oma vastuväited puidu hinna osas, koostas uue arve nr 520 kogu puidukoguse kohta ning saatis eelnimetatud dokumendid koos lepinguga digiallkirjastatult kostjale. XXXOÜ nõustus osaliselt müügihinda 124,77 tm puidu osas vähendama 15 eurot/tm eest. Arve nr 520 maksetähtajaks oli 11.05.2013. Kostja arvet ei tasunud ning vaidles jätkuvalt hinnale vastu tingituna kvaliteedist. XXXOÜ nimetatud väitega ei nõustunud. 15.05.2013 sõlmisid XXXOÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega OÜ XXXloovutas nõude kostja vastu hagejale. Hagejal palub kostjalt välja mõista põhisumma 13 328.48 eurot, viivise 198.33 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited 11.09.2013 esitas kostja vastuse, milles võtab hagi põhinõude osas osaliselt õigeks, kuid palub hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja palub välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, sissenõudmiskulud ja viivised menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuse kohaselt oli poolte vahel puidu kvaliteedi osas vaidlus juba puidu laeva laadimisel. Samuti ei viibinud hageja esindajad puidu laevale laadimiste juures, kus oleks saanud ja pidanud allkirjastatama puidu üleandmise vastuvõtmise aktid ning lahendama kauba mittekvaliteetsusest tõusetunud küsimused. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud digitaalallkirjade kinnituslehtedest nähtub, et kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastati puidu üleandmise vastuvõtmise aktid 05.01.2013.a. ning 23.01.2013.a. Kostja poolt hagejale 17.04.2013.a. e-kirjast nähtub, et hageja poolt polnud tolleks hetkeks ühtegi üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastatud. Neljast aktist kaks on veel tänagi allkirjastamata. Kostja 17.04.2013.a. e-kirjas kajastatud seisukoht – käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb ülesehituslikult tugineda Metsaseaduse § 37 lg 8 ja 11, mille kohaselt on antud juhul õigussuhte aluseks metsamaterjali ostu-müügi leping (olemas), selle lepingu alusel metsamaterjali üleandmise aktid (tänaseks kaks akti allkirjastatud ning kaks müüja poolt allkirjastamata) ning viimatinimetatud aktide alusel esitatud arve (puudu), mis kostja arvutuste kohaselt saaks olla mitte rohkem kui 8 274.80 eurot. Et viimatinimetatud summa muutuks sissenõutavaks, tuleb hagejal esmalt allkirjastada puuduvad aktid, seejärel tühistada 06.05.2013.a. arve nr 520 summas 13 328.40 eurot ning väljastada uus arve summas 8 274.80 eurot. Kostja leiab, et kuna põhinõue ei ole praeguseks hetkeks täies ulatuses sissenõutavaks muutunud, on kohatu rääkida viivisnõudest. Menetluse käik

29.09.2012 sõlmiti XXXOÜ ja XXXOÜ vahel metsamaterjali võõrandamise leping n 20120921-1. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus XXXOÜ võõrandama XXXOÜ-le (männi või kuuse) paberipuud pikkusega 3,0 +/- 0,1, läbimõõduga 6+. Tarne mahuks oli kokku lepitud 400 tm (+/10%). Ühiku hinnaks 31 eurot/tm, millele lisandub käibemaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. XXXOÜ on lepingust tuleneva kohustuse, võõrandada kokku lepitud kogus paberipuud, täitnud. Kostja seaduslik esindaja on saatnud XXXOÜ-le digitaalselt allkirjastatud metsamaterjali üleandmise vastuvõtmise aktid, milles on aktsepteerinud puidu vastuvõtmist alljärgnevalt: akt 20121112-1 - 185,11 tm, 20120123-3 – 112,81 tm, 20130123-4 - 40,30 tm ja 20130123-5 – 84,47 tm. Seega on XXXOÜ kostjale üle andnud 422,69 tm puitu. Arvestades lepingus kokku lepitud hinda 31 eurot/tm, millele lisandub käibemaks, tuli kostjal saadud materjali eest tasuda 13103,39 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 15724,07 eurot. XXXOÜ ja kostja vahel tekkis vaidlus müüdud puidu kvaliteedi üle. Kostja leidis, et müüdud puit ei ole kvaliteetne ning märkis metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise aktidele märkuse „praak“ ja lepingus kokkulepituga võrreldes erineva hinna. Akti nr 20121112-1 18 eurot/tm eest ja ülejäänud aktidesse 15 eurot/tm eest. XXXOÜ on märkinud aktidele 20121112-1 ja 20130223-3 „kogused õiged aktil, toodud hinna ja praagi märkega ei nõustu“. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt vastu võetud puit ei vasta lepingu tingimustele. Seega on kostja vastuväited tõendamata. XXXOÜ on 26.10.2012 esitanud 200 tm puidu eest arve summas 7440 eurot, mida kostja ei tasunud. 06.mai 2013 kreeditarvega nimetatud arve tühistati. Hageja väidetel oli XXXOÜ valmis kostjale osaliselt vastu tulema ja 124,77 tm osas vähendama müügihinda 15 eurot tm eest. 06. mail 2013 on esitatud sellekohane arve, kus akti 20121112-1 ja 20120123-3 alusel nõutakse tm eest 31 eurot ning aktide 20130123-4 ja 20130123-5 alusel 15 eurot. Kokku on XXXOÜ esitanud nõude 13 328, 48 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks.

VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kuivõrd kostja on avaldanud soovi lepingu hinna muutmiseks ja XXXOÜ on seda osaliselt aktsepteerinud, tuleb lugeda ostu-müügihind aktide 20130123-4 ja 20130123-5 alusel üleantud puidu osas poolte kokkuleppel muudetuks. XXXOÜ on loovutanud oma nõude 15.05.2013 hagejale, millest on teavitatud kostjat. VÕS § 160 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 167 lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 13 328, 48 euro põhivõla saamiseks. Samuti nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 kohast viivist, milline oli hagiavalduse esitamise aja 12.07.2013 seisuga 198, 33 eurot samuti sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja on vähendanud oma nõuet põhivõla osas 5053,66 euroni, kuivõrd kostja on tasunud menetluse ajal XXXOÜ-le 8274,82 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja nõue rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.