Tsiviilasi nr 2-12-19309
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2013, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-19309
Tsiviilasi
Imatra Elekter AS hagi OÜ Järve Varad vastu 446.54 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
446.54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja Imatra Elekter AS (registrikood 10224137, asukoht Tööstuse 2, 90506 Haapsalu); hageja volitatud esindaja Andrus Post (isikukood 36704214716, e-post [email protected]); kostja OÜ Järve Varad (registrikood 11601043 asukoht Betooni 9, 51014 Tartu); kostja seaduslik esindaja Heilo Elbrecht (isikukood 37702042734, XXXX).
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata Imatra Elekter AS hagi OÜ Järve Varad vastu 446.54 euro väljamõistmiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 28.10.2011 kinnistu nr. 382032 asukohaga XXX, Haapsalu, omanik. Kinnistul on toimunud alates 28.10.2011 elektrienergia tarbimine, kirjalik leping on saadetud kostjale kuid see on allkirjastamata ja kostja poolt tagastamata. 22.11.2011 esitas hageja kostjale arve nr. 7111811783 summas 446.54 eurot maksetähtajaga 07.12.2011. Elektrienergia tarbimine on toimunud perioodil 14.11.2011-20.11.2011. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja on seisukohal, et kuna elektrinäite omanikuvahetusel hagejale ei edastatud, siis vastutab alates 28.10.2011 kinnistu omanik sõltumata, sellest, kes on tegelik tarbija. Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr 7111811783 alusel 446.54 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 28-29) Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oma vastuses märgib, et ei ole sõlminud hagejaga elektrimüügilepingut. Ostu hetkel ja kuu pärast kinnistu omandamist tegutses antud aadressil OÜ Unitrak. Hageja esitatud elektriarve on adresseeritud OÜ-le Unitrak, kõik senised elektriarved on OÜ Unitrak maksnud otse hagejale. Hagejal on leping sõlmitud OÜ-ga Unitrak, mitte kostjaga. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl. 33-35) Hageja ja Luunja Varad OÜ sõlmisid 10.07.2006 elektriteenuste lepingu nr. 30275630, lepingu kohaselt oli maksjaks OÜ Unitrak. Hageja eeldas OÜ Unitrak ja Luunja Varad OÜ vahelise üürilepingu olemasolu. Hagejale omanikuvahetusel näite ei edastatud ja hageja eeldas, et elektrit tarbis kinnistu uus omanik OÜ Järve Varad. 14.11.2011 õnnestus objektilt võtta algnäit, mille alusel hageja kostjale arve esitas.
Hagiavalduse kohaselt on alates 28.10.2011 kinnistu nr. 382032 (tl.19) asukohaga XXX Haapsalu uus omanik OÜ Järve Varad. Hageja on väljastanud Unitrak OÜle 22.11.2011 arve nr. 7111811783 (tl. 18) summas 446.54 eurot maksetähtajaga 07.12.2011, mille on kohustatud tasuma kostja kinnistu uue omanikuna. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kelle vahel on lepinguline suhe ja kas kostja kohustub tasuma elektriteenuste arve nr 7111811783 summas 446.54 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Elektrituruseaduse (ELTS) § 84 lg 1 kohaselt võib elektrilepingu sõlmida suuliselt. Kui seda nõuab üks lepingupool, sõlmitakse leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Sama seaduse § 84 lõike 2 kohaselt sõlmitakse liitumisleping ja võrguleping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas või elektroonilises vormis. ELTS § 86 lg 1 sätestab, et kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku dokumendi (edaspidi kinnituskiri). Kinnituskiri saadetakse füüsilisest isikust tarbijale lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul. Sama paragrahvi lõikes 2 kohaselt nimetatakse kinnituskirjas ajavahemik, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale 14.11.2011 elektri- ja võrguteenuste lepingu nr. 30345191 (tl. 17), mis on kostja poolt allkirjastamata. Kostja on hagejale teatanud elektrilepingu mittesõlmimise soovist. Kinnistusraamatu registriosa väljatrükist (tl 19) nähtuvalt on kinnistu endine omanik Luunja Varad OÜ. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja Luunja Varad OÜ vahel 10.07.2006 sõlmitud tähtajatu elektri- ja võrguteenuste leping nr. 30275630 (tl. 36), mille on allkirjastanud maksjana Unitrak OÜ. Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste p 7.1 kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest müüja poolt esitatud arve alusel sellel näidatud maksetähtajaks. Elektrienergia müügi tüüptingimuste punkti 9.1 järgi kaasneb lepingu lõppemisega tarbimiskohas elektri tarbimise katkestamine. Tulenevalt tüüptingimuste punktist 9.3 teatab klient lepingu lõppemisel müüjale mõõtevahendite lõppnäidud, võimaldab vajadusel tarbimiskoha mõõtevahendite ülevaatuse ja tarbimiskoha elektrienergiaga varustamise lõpetamise ning tasuma 14 kalendripäeva jooksul kõik lepingust tulenevad maksed. Tüüptingimuste punkt 9.2 kohaselt on mõlemal poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult 30 päeva ette. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et elektrileping hageja ja Luunja Varad OÜga oleks lõpetatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja väljastanud 22.11.2011 Unitrak OÜle arve nr. 7111811783 (tl. 18) summas 446.54 eurot maksetähtajaga 07.12.2011, seega pärast omanikuvahetust kinnistul tarbimine jätkus. Hageja on kohtule selgitanud, et 14.11.2011.a õnnetus võtta kinnistu objektilt algnäit, mille alusel hageja arve koostas. Kohtule ei ole esitatud dokumente, kust nähtuks näidu fikseerimine ja algnäit, samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kes on tegelik tarbija. Hageja on seisukohal, et kinnistu omanik on kohustatud tarbimise eest tasuma kuni ei ole teada, kes on tegelik tarbija. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja selgituste kohaselt tegutses kuu pärast kinnistu võõrandamist kinnistul ettevõte Unitrak OÜ, kes kuni viimase arve tasumiseni, tasus elektri eest arvete alusel otse hagejale. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mille järgi saaks hinnata, kes kinnistul reaalselt elektrit tarbis. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kinnistu omanik on kohustatud elektriarved tasuma, elektrileping on oma olemuselt ja VÕS 208 lg 3 kohaselt müügileping, millele kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut. Kinnistul on kehtiv elektrileping eelmise omaniku Luunja Varad Oüga, kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust vastupidist väita. Kohus on seisukohal, et kinnistu omanikuvahetus ei anna automaatselt alust kostjalt nõuda teenuste eest tasu, kui ei ole tõendatud, kes oli tegelik tarbija ning kehtiv elektrileping on sõlmitud hageja ja kinnistu eelmise omaniku vahel. Seega ei saa tekkida kostjal, kinnistu omanikuna, kohustust tasuda arvel esitatud summat. Kohus, tutvudes asja materjalidega ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.