Kohtulahend

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue Kostja esitas Eesti Interneti SA juures asuvale Domeenivaidluste Komisjonile avalduse, milles taotles hageja I nimele registreeritud domeeninime www.erametsakeskus.ee talle üleandmist. Kostjale kuulub registreeritud kaubamärk ERAMETSAKESKUS, millega hageja I nimele registreeritud domeeninimi erametsakeskus.ee on identne. Domeenivaidluste komisjon rahuldas avalduse ja otsustas anda domeeninime erametsakeskus.ee üle kostjale. Hagejad ei nõustu domeenivaidluste komisjoni 08.02.2013 otsusega. Domeeninimi erametsakeskus.ee ei ole identne kostja ärinimega SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS, mh ärinimes sisalduva sõna „sihtasutus“ tõttu. Domeeninimi ei ole identne kostja kaubamärgiga, sest kostja kaubamärgina on kaitstud eelkõige graafiline tähis (rohelist ja valget värvi noolega puu). Sõna “ERAMETSAKESKUS” ei ole saanud eraldi kaitset ja ilmselt ei olegi võimalik sellele sõnale eraldi kaubamärgiõigust saada. Hageja I on andnud vaidlusaluse domeeninime allkasutusse tasuta kasutamise kokkuleppe alusel hagejale II, saamata ahalist kasu – tegemist on omavahelise mittetulundusliku koostööga. Hageja II on metsandusvaldkonnas tegutsev äriühing. Domeeni alla on koondunud hulk Lõuna-Eesti erametsaomanikke, see domeen on saanud tuntuks ja funktsioneerib. Domeen ei ole eksitav, kuna selle kaudu osutatakse teenust, mis vastab muuhulgas domeeninimele, st tegemist on metsandusvaldkonnaga. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on 1999 Eesti Vabariigi loodud sihtasutus, mille eesmärgiks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Keskkonnaministeerium. Kostjale kuulub 01.11.2007 registreeritud kaubamärk ERAMETSAKESKUS (reg.nr 44444), registreering on kehtiv kuni 01.11.2017. Vaidlusalune domeeninimi on identne kostja kahe varasema õigusega: õigusega nimele ja kaubamärgist tuleneva ainuõigusega. Sihtasutuse nimes sisalduv täiend „sihtasutus“ on seadusest tulenev üldine täiend, mida ei saa lugeda nime ja domeeninime erinevuseks. Registreeritud kaubamärgi ERAMETSAKESKUS kaitse laieneb lisaks kaubamärgi visuaalsele kujutisele ka organisatsiooni nimele. Hagejal I puudus õigus vaidlusaluse domeeninime registreerimiseks. Hagejad kasutavad vaidlusalust domeeninime pahauskselt. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (Domeenivaidluste lahendamise reglemendi p 15.4 p-de a ja b alusel). Reglemendi p 15.4 alapunkti a ja p 2.11 tõttu on domeenivaidlustes muu hulgas sihtasutuse nimel samaväärne kaitse nagu äriühingute puhul ette nähtud ÄS § 15 lg 1 esimeses lauses. Kuna täiendit „sihtasutus“ ei tule arvestada kostja nime ja domeeninimes sisalduva alamdomeeni võrdlemisel, siis vaidlusalune domeeninimi on identne kostja nimega.

2(7)

Kostja kaubamärk „ERAMETSAKESKUS“ on registreeritud kujutismärgina muu hulgas kujutise klassis nr 27. 05. 11 (ühe või mitme joonega alla- või ülejoonitud, raamitud või eraldatud tähed). Sellisel juhul ei saa kostja kaubamärgist tuleneva ainuõiguse ulatust hinnata ilma sõnalise osata. Kuna vaidlusaluses domeeninimes sisalduv alamdomeen ühtib kostja kaubamärgi sõnalise osaga, siis need on identsed. Kuna domeeni registreerimise ja kasutamise õiguse või vastava huvi olemasolu on hagejate väide, lasub neil ka vastav tõendamiskoormus. Hagejad on tuginenud oma väidetavale õigustatud huvile reglemendi p 15.5 alapunktide a ja c järgi. Reglemendi p 15.5 alapunktis a domeeninime „tegelik kasutamine“ hõlmab ka domeeninime allkasutusse andmist. Hagejad on tõendanud mõistlikud kulutused ja tegevuse vaidlusaluse domeeninime all veebilehe kasutamise tehniliseks võimaldamiseks. Siiski ei piisa „tegelikuks kasutamiseks“ reglemendi p 15.5 alapunkti a tähenduses igasugusest kasutamisest, vaid see peab toimuma seoses kauba või teenuse pakkumisega ja enne vaidluse tekkimist. Hagejad ei ole tõendanud, et vaidlusaluse domeeninime all kujundatud veebileht oleks tegelikult kasutusel seoses kauba või teenuse pakkumisega või hagejad oleks teinud selleks tõendatavaid ettevalmistusi. Tuleb eeldada, et äriühing kasutab tema käsutuses olevaid vahendeid tulunduslikul eesmärgil. Samas tuleb sarnaselt tegeliku kasutuse hindamisega domeenireeglite p 4.1.8 tõttu ka kasutamise eesmärki hinnata tervikuna, st sellisena nagu domeeninimega tähistatud veebilehekülge selle võimalikele kasutajatele kasutamiseks pakutakse. Puudub alus hinnata hageja II tegevust mittetulunduslikuks. Hageja II põhitegevusalaks on äriregistris märgitud metsmajandust abistavad tegevusalad. Kuigi kõnealuse veebilehe sisu ja kujundus ei viita tegelikule kasutamisele, siis nähtub sellest ometigi hageja II äriline huvi metsa, raieõiguse ja metsamaterjali ostmise vastu. Seega ei kasuta hagejad domeeninime mittetulunduslikul eesmärgil, domeeninime reglemendi p 15.5 alapunkti c loetelu on kumulatiivne (st kõik tingimused peavad olema täidetud korraga), seetõttu ei ole vaja kontrollida samas märgitud teiste tingimuste täidetust. Eelneva põhjal ei leidnud tõendamist hagejate väited nende õigustatud huvi kohta vaidlusaluse domeeninimele. Järelikult on täidetud reglemendi p 15.4 alapunktide a ja b tingimused, kostjal on nõue vaidlusaluse domeeninime talle üleandmiseks ning komisjon on vaidlustusavalduse põhjendatult rahuldanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha ise uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Domeeninimi „erametsakeskus.ee“ ei ole identne kostja ärinimega „sihtasutus erametsakeskus“. Ärinimes sisalduv täiend – antud juhul sihtasutus - on ärinime lahutamatu osa. Vaidlusaluse domeeninime registreerimine ja kasutamine ei riku kostja kaubamärgist tulenevat ainuõigust. Patendiameti kasutatava Nizza klassifikaatori järgi on klassi 44 alla kuuluvad teenused muuhulgas metsandusalased teenused. Kostja kaubamärk ei ole kaitstud metsandusalaste teenuste klassis nr 44. Seega kaubamärgist tulenevad õigused ei ulatu antud domeenile, mille kaudu pakutakse metsandusalaseid teenuseid. Seetõttu ei saanud kohus viidata ka keskmisele tarbijale, kelleks oleks interneti kasutav metsandusest huvituv isik. Õige ei ole kohtu järeldus, et kuna domeeninimes sisalduv alamdomeen ühtib kostja kaubamärgi sõnalise osaga, on need identsed. Sõna “ERAMETSAKESKUS” ei ole saanud eraldi kaubamärgilist kaitset ja ilmselt ei olegi võimalik sellele sõnale eraldi kaubamärgiõigust saada. Kostja on kaitsnud oma graafilist tähist.

3(7)

Kohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Just kostja kui vaidlustaja peab tõendama asjaolu, et domeeninimi oli registreeritud ilma, et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele. Juhul, kui maakohus on jaotanud tõendamiskoormise õigesti, on hagejad tõendanud oma õigustatud huvi domeeninimele. Hageja I on andnud veebilehe tasuta allkasutusse hagejale II. Domeeninime allkasutusse andmine tähendab tegelikku kasutamist. Hagejad on esitanud asja juurde piisavas koguses arveid, samuti reklaami osutamise lepingu, millest nähtub, et hagejad teevad veebilehe turustamiseks pidevalt kulutusi (reklaamid raadios, ajalehtedes), hagejad on esitanud asja juurde nimekirja oma klientidest, koostööpartneritest. Antud veebilehel on reaalsed kontaktid, uudised, tegevuse kirjeldused jms, miski ei viita, et tegemist oleks mittetegutseva veebikeskkonnaga. Asja juurde on esitatud kuludokumendid, mis näitavad lehele kulude tegemist, järelikult tegevust lehekülje kaudu või vähemasti näitavad need kuludokumendid, et hagejad on teinud tõendatavaid ettevalmistusi vastavaks tegevuseks reglemendi p. 15.5. a mõttes. Reglemendi p. 15.5. c aluse tõendamiskoormise on kohus asetanud valesti hagejatele. Vastavaid aluseid oleks pidanud tõendama vastustaja, kes ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Punkti sõnastuse kohaselt peaks registreerija kasutama domeeninime mittetulunduslikul eesmärgil. Antud juhul on registreerijaks hageja I, kes on andnud selle veebilehe tasuta allkasutusse, seega kasutab registreerija seda domeeninime kindlasti mittetulunduslikul eesmärgil. Kohus on ebaõigesti käsitlenud registreerijana mõlemat hagejat. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2l). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nime identsuse tuvastamisel ei tule arvestada täiendit „sihtasutus“ ja sellest tuleneva järeldusega, et domeeninime erametsakeskus.ee registreerimine ja kasutamine rikub kostja õigust oma nimele SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS. Maakohus on otsuses õigesti viidanud sihtasutuste seadusest tulenevale eripärale, et sihtasutuse nimi peab kajastama tema tegevust. I Vaidlust ei olnud selles, et kostja kombineeritud kaubamärk on kaitstud registreeritud kaubamärgina. Maakohus ei ole aga tähele pannud, et hagejad kasutavad domeenis üksnes kaubamärgi sõnalist osa ja vaidlustasid kaubamärgi sõnalise osa eristusvõimelisuse. Eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Kuigi kaubamärgi eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna, siis käesolevas domeeninime vaidluses on relevantne hinnata kaubamärgi sõnalist osa

“ERAMETSAKESKUS”.

Kas tähis on eristusvõimeline, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist sellega kokkupuutuv toodete/teenustega tegelev ärisektor. Milline ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest kaupadest/teenustest. Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, erametsaomanikule lõpptarbijana, tuleb arvestada ka normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärgi sõnalist osa tuleb hinnata normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte

4(7)

faktiküsimusega (kohus toetub siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Franz Hackeri teosele „Markenrecht. Das deutsche Markensystem.” Carl Heymanns Verlag, 2007, äärenumber 109). Kostja kaubamärgi sõnaline osa koosneb kolmest eestikeelsest sõnast „era”, “metsa” ja „keskus”. Nende sõnade tähendus ei jää tarbijatele arusaamatuks ja tarbija tajub tähist kui erametsaomanikele metsaga seonduvaid teenuseid pakkuvat institutsiooni. Ka nende sõnade üksteise järel järjestatud kombinatsioon on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul; puudub uuenduslikkus keelekasutuses, mis muudaks tähise eristatavaks. Seega puudub kostja kaubamärgi sõnalisel osal “ERAMETSAKESKUS” eristusvõime või on see väga nõrk. Kostja kombineeritud kaubamärgis on sõnalisel osal domineeriv roll. Seega tuleb sõnalise osa eristusvõime puudumisega arvestada. Eeltoodust tulenevalt pole võimalik väita, et hagejad rikuvad kostja kaubamärgiõigusest tulenevaid õigusi (KaMS § 14 lg 1 p 2 või p 3 mõttes). Eeltoodule vaatamata tuvastas maakohus lõppjärelduses õigesti reglemendi p-s 15.4 a toodud eelduse, et domeeninimi on identne vaidlustaja varasema õigusega, so õigusega nimele. II Kuivõrd kostja kaubamärgi sõnaline osa on eristusvõimetu, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, millistes klassides on kaubamärk registreeritud. See ei omaks tähendust ka siis, kui kostja kaubamärgi sõnaline osa oleks eristusvõimeline. Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel (KaMS § 12 lg 4). Kuigi kostja teenused on registreeritud ainult klassides 16, 35, 36, 39, 41 ja 42, võivad nendes klassides registreeritud tegevused olla seotud ka metsamajandust abistavate teenustega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on ka hageja II põhitegevusalaks Äriregistri andmetel metsamajandust abistavad teenused. Nii nt klassis 36 sisalduvad kinnisvaratehingud võivad hõlmata ka metsaga kaetud kinnistute ostu. III Edasi tuleb hinnata, kas domeeninime registreerijal oli õigus või õigustatud huvi domeeninimele. Apellandid leiavad, et kohus on jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Kostja on hagejatel huvi puudumist eluliste asjaoludega põhistanud. Üldreeglina pool negatiivset asjaolu tõendada ei saa. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja I ei tegutse metsandussektoris ning ta ei kasuta domeeninime seoses oma kaupade või teenuste pakkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul rikub kostja õigusi juba üksnes domeeninime registreerimise fakt. St domeeninimi on registreeritud ilma, et registreerijal oleks õigust domeeninimele (reglemendi p 15.4 b mõttes) ja vajalik ei ole domeeninime kasutamise hindamine hageja I poolt. IV Pooltel oli vaidlus ka selles, kas hageja I registreeris domeeninime ja hageja II kasutab seda heauskselt (reglemendi p 15.4 c). Hea usu põhimõtte kasutamise eelduseks on asjaolu, et õigus ise on kehtivalt tekkinud, kuid selle kasutamine pooltevahelistes suhetes tekitab ebaõiglust. Õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega võib kaasa tuua õiguse kasutamise keelu ehk antud juhul keelu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada sellega teisele isikule kahju (TsÜS § 138 lg 2). Pahausksuse hindamisel lähtub ringkonnakohus muuhulgas sarnast õiguslikku suhet reguleerivast Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 874/2004, 28.aprill 2004.a, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted. Määruse art 21 p 3 alapunkt d määratleb muuhulgas domeeni kasutaja pahausksuse järgmiselt: „domeeninime kasutati kavatsuslikult ärilise kasu saamise eesmärgil Internetikasutajate ligimeelitamiseks domeeninime valdaja veebilehele või mõnele teisele Internetiaadressile, luues kokkulangemise tõenäosuse nimega, millele on siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud teatav õigus, või avalik-õigusliku

5(7)

asutuse nimega, kusjuures selline tõenäosus tuleneb veebilehe või asukoha allikast, sponsorlusest, kuuluvusest või pealdisest või tootest või teenusest”, kuid nimetatu eelduseks on sama määruse art-s 10 sätestatust tulenev määratlus, mida saab kaitstava domeeninimena registreerida. Määruse artikli 10 kohaselt hõlmavad domeeninimede registreeringud muuhulgas registreeritud siseriiklikke ja ühenduse kaubamärke, geograafilisi tähiseid või päritolunimetusi ning – kui need on kaitstud selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, milles neid vallatakse – registreerimata kaubamärke, kaubanimesid, ärinimesid, ettevõttenimesid, perekonnanimesid, kaitstud kirjandus- ja kunstiteoste nimesid. Hageja I poolt registreeritud ja hageja II poolt kasutatavas domeeninimes sisalduv „erametsakeksus” vastab määruse art-s 10 nimetatud tunnusele - ärinimele. Seega on hageja I poolt domeeninime registreerimisel täidetud reglemendi p-des 15.4 a, b ja c sätestatud eeldused. V Vaidlustamata asjaolude kohaselt registreeris hageja I vaidlusaluse domeeni 30.01.2012 ja andis selle tasuta kasutusse 06.02.2012 asutatud hagejale II. Hageja II tegeleb metsamaterjali transpordi ja väljaveoteenusega Eestis, metsamajanduslike konsultatsioonidega, metsamajanduskavade koostamisega ning maamõõtmisega. Kostja on 1999 Eesti Vabariigi poolt loodud sihtasutus, mille eesmärgiks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine. Alates 2001 maksab kostja erametsaomanikele metsandustoetusi tulenevalt Keskkonnaministeeriumi ja kostja vahel sõlmitud riigieelarve eraldise lepingust; alates 2008 rakendab kostja Euroopa Liidu toetusmeetmeid. Kostja korraldab regulaarselt metsaomanikele suunatud koolitusi, kostja on reklaaminud oma tegevust veebilehel (külastajate arv igas kuus üle 20 000), otsepostituste teel 80 000 erametsaomanikule (mh toetuste andmise korraldustest ja nõustamissüsteemist), telesaadetes 2007, ajakirjas Sinu Mets. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte KaMS § 7 lg 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest (KaMS § 7 lg 4). Üldtuntuse hindamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust, kaubamärgi reklaamimisse tehtud investeeringuid ja teisi asjaolusid. Piisab ka kaubamärgi hästi tuntusest vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Kostja ei ole esile toonud, mis ajast ta oma kaubamärki kasutab, kuid on tuginenud asjaolule, et see on registreeritud 01.11.2007. Nimetatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada, kuidas kostja on oma kaubamärki oma tegevuses kasutanud ja kaubamärgi „ERAMETSAKESKUS + KUJU“ üldtuntust. Kostja ei ole esile toonud, millest koosneb ja kui ulatuslik on Eestis vastavate kaupade või teenustega tegelev sektor ja andmeid, millest võiks järeldada kostja kaubamärgi üldtuntust selles. Kostja kaubamärgiregistreering ei tõenda kaubamärgi tuntust, kuna nimetatud tõendist ei saa teha järeldusi kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta. Siiski on eeltoodud andmetest võimalik järeldada, et kostja on tegutsenud vastavas sektoris oma nime all alates 1999 ja teinud oma tutvustamiseks märkimisväärset tööd. Asjaolu, et kostja maksab alates 2001 aastast metsandustoetusi ja rakendab alates 2008 aastast Euroopa Liidu toetusmeetmeid, viitab kostja usaldusväärsusele ja heale mainele. VI Hageja I poolt registreeritud domeeninime eristuvaks osaks on sõna „erametsakeksus”, kusjuures lisand .ee tähistab alamdomeeni ja tarbija seostab seda Internetiaadressiga. Domeeniaadress võib anda täiendavat informatsiooni, viidates domeeniaadressi valdajale, kasutajale või omanikule ja täites reklaamfunktsiooni, kutsudes vastavat lehekülge külastama, aidates URL-i või e-posti aadressi meeldejätmist. Seega, lisaks kaubamärgifunktsioonile võib domeeninimi täita Internetis ka reklaamifunktsiooni. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates

6(7)

domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (Riigikohtu lahend 3-2-1-4-06, p 49). Hageja II, kasutades hea mainega sihtasutuse ärinimega identset domeeni, meelitab seeläbi kostja potentsiaalseid kliente oma veebilehekülge külastama. Hageja II veebilehel kajastatud informatsiooni põhjal võib jääda mulje, et Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus on kostja Lõuna-Eestis asuv filiaal. Muljet süvendab asjaolu, et veebilehelt ei tulene selgelt, et hageja II on osaühing. Tegemist on tarbijaid eksitava pahauskse käitumisega. Asjaolu, et domeeni haldaja on teinud käesolevaks ajaks kulutusi domeeni tutvustamiseks, ei muuda sellist käitumist heauskseks. Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust (KonkS § 51 lg 1). KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 järgi on keelatud kõlvatu konkurents eksitava teabe avaldamise näol. Hageja II käitumine on vastuolus ka RekS § 4 lgs 1 sätestatuga, mille kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Eeltoodud põhjustel jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata. VII Apellatsioonimenetluses on kostja tuginenud uutele asjaoludele, et apellandid on eksitanud konkreetseid kliente ja kasutanud haldusorgani mainet enda äritegevuse tõhustamiseks. Samuti on kostja esitanud selle kinnituseks erinevaid e-kirju. Apellatsioonkaebuse täiendustega esitatud tõendid tagastab ringkonnakohus TsMS 652 lg 4 alusel, kuna uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust ei ole pool oma kaebuses põhjendanud ega põhistanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hagejate kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.