26. aprill 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-8609
Tsiviilasi
XXXOÜ ja XXXOÜ hagi XXX vastu õiguse tuvastamiseks domeeninimele XXX
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja II: XXXOÜ, registrikood XXX asukoht XXX Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul, e-post [email protected] Kostja: XXX, registrikood XXX, XXX Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX, e-post XXX Kostja lepingulised esindajad: Tiina X, Gunnar X, e-post XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hagejate XXXOÜ (registrikood XXX) ja XXXOÜ (registrikood XXX) hagi kostja XXX (registrikood XXX) vastu nõudega tunnustada hagejate õigust domeeninimele XXX. Rahuldada poolte 15. aprilli 2013 taotlused ja võtta tsiviilasja toimikusse hagejate seisukoha lisad nr 1–3 ja kostja seisukoha lisad nr 1–6. Tühistada 21. veebruari 2013 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu alates otsuse jõustumisest. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-13-8609 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
1.XXXOÜ (edaspidi „hageja I”) ja XXXOÜ (edaspidi „hageja II”, koos „hagejad“) esitasid
21.veebruaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX (edaspidi „kostja”) vastu nõudega tunnustada hagejate õigust domeeninimele XXX (edaspidi ka „vaidlusalune domeeninimi“). Sellega soovivad hagejad vältida XXX(edaspidi „EIS”) juures asuva domeenivaidluste komisjoni 8. veebruari 2013. aasta otsuse nr 12-1a-288 (edaspidi „vaidlusalune otsus“) täitmist.
2.Kohus võttis hagiavalduse 22. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse ja rahuldas sama määrusega hagejate taotluse hagi tagamiseks. Kostja esitas 8. märtsil 2013 vastuse hagile ja hagejad esitasid 22. märtsil 2013 arvamuse kostja vastuse kohta.
3.Kohus määras 8. aprilli 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad tõendid ja seisukohad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hagejate väited
4.Hagejad märgivad oma nõude toetuseks kokkuvõtvalt järgmist: − domeeninimi XXX ei ole identne kostja ärinimega XXX, seda muu hulgas ärinimes sisalduva sõna „sihtasutus“ tõttu. Nimede identsus tähendab 100%-list samasust; − vaidlusalune domeeninimi ei ole identne kostja kaubamärgiga, sest kostja kaubamärgina on kaitstud eelkõige graafiline tähis (rohelist ja valget värvi noolega puu). Sõna “ERAMETSAKESKUS” ei ole saanud eraldi kaitset ja ilmselt ei olegi võimalik sellele sõnale eraldi kaubamärgiõigust saada; − hageja I on andnud vaidlusaluse domeeninime allkasutada tasuta kasutamise kokkuleppe alusel hagejale II ja mingit rahalist kasu hageja I sellest ei saa – tegemist on omavahelise mittetulundusliku koostööga;
2 (7)
2-13-8609 − hageja I registreerijana ei pea isiklikult domeeninime kasutama, tegelik kasutamine hõlmab ka domeeni allkasutusse andmist; − vaidlusalust domeeninime kasutab hageja II, kes on metsandusvaldkonnas tegutsev äriühing. Domeeni alla on koondunud hulk Lõuna-Eesti erametsaomanikke, see domeen on saanud tuntuks ja funktsioneerib. Domeen ei ole eksitav, kuna selle kaudu osutatakse teenust, mis vastab mh domeeninimele, st tegemist on metsandusvaldkonnaga.
5.Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja on 1999. aastal Eesti Vabariigi poolt loodud sihtasutus, mille eesmärgiks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Keskkonnaministeerium; − kostjale kuulub 1. novembril 2007 registreeritud kaubamärk ERAMETSAKESKUS (reg.nr 44444), registreering on kehtiv kuni 1. novembrini 2017; − vaidlusalune domeeninimi on identne kostja kahe varasema õigusega: õigusega nimele ja kaubamärgist tuleneva ainuõigusega. Sihtasutuse nimes sisalduv täiend „sihtasutus“ on seadusest tulenev üldine täiend, mida ei saa lugeda nime ja domeeninime erinevuseks. Registreeritud kaubamärgi ERAMETSAKESKUS kaitse laieneb lisaks kaubamärgi visuaalsele kujutisele ka organisatsiooni nimele; − hagejal I puudus õigus vaidlusaluse domeeninime registreerimiseks; − hagejad kasutavad vaidlusalust domeeninime pahauskselt.
7.Menetluskulud palub kostja panna hagejate kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus solidaarselt hagejate kanda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
10.Kohtu määratud tähtaja jooksul esitasid pooled täiendavaid tõendeid ega esitanud selles osas vastastikku vastuväiteid. Kohus võtab poolte esitatud täiendavad tõendid toimikusse. Hagejad esitasid 15. aprillil 2013 koos tõenditega ka ärakirja 8. aprilli 2013. aasta kohtumäärusest. Kuna määrus on toimikus samasugusel kujul varasemalt olemas, siis kohus hagejate esitatud ärakirja toimikusse ei lisa. Tulenevalt ärakirja elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda hagejatele tagastada (Riigikohtu 13. veebruari 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-140-07, p 43).
11.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejatel on õigus tippdomeeni .ee teise taseme domeeninimele XXX. Hagejad leiavad, et neil on õigus vaidlusalune domeeninimi registreerida ja seda kasutada. Kostja leiab kokkuvõtvalt, et vaidlusaluses domeeninimes sisalduv alamdomeen „erametsakeskus“ on identne tema (varasema) nime ja kaubamärgiga, mistõttu tal on õigus nõuda domeeninime endale üleandmist.
12.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude ja sündmuste käigu üle:
3 (7)
2-13-8609 − Eesti maatunnusega tippdomeeni .ee haldava organisatsiooni EIS elektroonilise andmebaasi (WHOIS-andmebaas) andmetel on hageja I (tlk 47–48) registreerinud domeeninime XXX 30. jaanuaril 2012 enda nimele; − vaidlusaluse domeeninime tegelik kasutaja on äriregistris 6. veebruaril 2012 registreeritud hageja II, kelle registreerimise avaldus esitati registripidajale
30.jaanuaril 2012 (tlk 49–50); − kostja (tlk 44–46) on 1999. aastal Eesti Vabariigi poolt loodud sihtasutus, kelle eesmärgid seonduvad metsandusvaldkonnaga; − kostjale kuulub 1. novembril 2007 registreeritud kaubamärk ERAMETSAKESKUS (reg.nr 44444), mille registreering on kehtiv kuni 1. novembrini 2017 (tlk 42–43); − kostja nõudis vaidlusaluse domeeninime talle üleandmist, aga pooled ei saavutanud omavahel selles osas kokkulepet (tlk 51–63); − kostja esitas 27. novembril 2012 vaidlustusavalduse Domeenivaidluste Komisjonile (edaspidi „komisjon“), kes vaidlusaluse otsusega otsustas anda domeeninimi XXX üle kostjale (tlk 11–16).
13.Riigikohus on sedastanud, et Eestis kehtivates õigusaktides ei ole domeeninimedega ega Internetiga seonduvaid eraõiguslikke küsimusi lähemalt reguleeritud (30. märtsi 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 47). Sellest järeldas Riigikohus, et tippdomeeni .ee haldamiseks kehtestatud eeskirjad võivad olla aluseks domeeninimedega seonduva vaidluse lahendamisel kohtus (ibid ja p 48). Kohus tõdeb, et õiguslik olukord ei ole praeguseks märkimisväärselt muutunud. Ka pooled on oma väidete põhjendamisel lähtunud EIS nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsusega heaks kiidetud Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendist (kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenivaidluste_komisjoni_reglement.pdf, edaspidi „reglement“). Reglemendi p 1.2 kohaselt on selle aluseks EIS nõukogu poolt
29.juunil 2010 heaks kiidetud domeenireeglite p 11.1. Eelneva põhjal saab kohus lisaks muudele õigusaktidele arvestada vaidluse lahendamisel reglemendi ja domeenireeglitega. Vaidluse asjaolud pärinevad ajast alates 30. jaanuarist 2012 ja enne 1. märtsi 2013, seega on asjakohased sel ajal kehtinud reeglid (heaks kiidetud EIS nõukogu 13. aprill 2011. aasta otsusega, kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenireeglid_13. aprilli 2011.pdf, edaspidi „domeenireeglid“). Eelviidatud otsuses leidis Riigikohus täiendavalt, et domeeninime puudutava vaidluse lahendamisel on asjakohane juhinduda ka vastavast rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus (p 51 esimene lõik). Muu hulgas sel alusel saab kohus arvesse võtta komisjoni 28. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted (ELT L 162, lk 40; ELT eriväljaanne 13/34, lk 825, edaspidi „määrus nr 874/2004“) rakendamise praktikat.
14.Domeenireeglite p 1.3 järgi kohaldatakse neid kõigile domeeninimedele ja p 1.4 kohaselt reguleerivad need muu hulgas tüüptingimustena EIS ja registreerija vahelist õigussuhet, sh õiguste teostamist ja kohustuste täitmist. Registreerija on sealjuures isik, kelle nimele on domeeninimi registreeritud või kes selle registreerimist taotleb (p 2.10). Domeenireeglite p-dest 4.1.5.4 ja 11.1 tuleneb, et registreerija osaleb komisjoni menetluses vastavalt reglemendile ning registreerija kohustub nimetatud reglementi järgima. Reglemendi p 5.1 alusel võib isik (vaidlustaja) esitada komisjonile vaidlustusavalduse, kui domeeninimi on tema õigusi rikkuv reglemendi p 15.4 mõistes. Reglemendi p 15.4 näeb ette, et komisjon rahuldab otsusega vaidlustusavalduse, kui vaidlustaja tõendab, et domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane vaidlustaja varasema õigusega (alapunkt a), ja domeeninimi oli registreeritud ilma, et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele (alapunkt b), või domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt (alapunkt c). Eelviidatud punktis a viidatud varasem õigus on reglemendi p 2.11 järgi muu hulgas Eestis 4 (7)
2-13-8609 kehtiv registreeritud kaubamärk ja juriidilise isiku Eestis registrisse kantud nimi. Tulenevalt eeltoodust ja kostja vastuväidetest peab kohus käesolevas asjas esmalt kontrollima, kas domeeninime XXX registreerimine ja kasutamine rikub kostja õigust nimele (järgnevas p 15) ja/või kostja kaubamärgist tulenevat ainuõigust (p 16).
15.Erinevalt äriseadustiku (ÄS) § 15 lg 1 esimesest lausest ei anna sihtasutuste seadus (SAS) sihtasutuse nimele üldjuhul nii ulatuslikku kaitset. SAS § 3 lg 1 sätestab, et sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Kolmanda lõike järgi peab sihtasutuse nimi sisaldama täiendit „sihtasutus“. Kohus leiab siiski, et reglemendi p 15.4 alapunkti a ja p 2.11 tõttu on domeenivaidlustes muu hulgas sihtasutuse nimel samaväärne kaitse nagu äriühingute puhul ette nähtud ÄS § 15 lg 1 esimeses lauses. Kohus ei nõustu hagejate väitega, et sihtasutuse puhul peaks nime identsuse tuvastamisel arvestama nime osana kohustuslikku sõna „sihtasutus“. Sellist põhimõtet pole rakendatud ka äriühingute nimede puhul (nõudes või eeldades nt sõnade „osaühing“ või „aktsiaselts“ sisaldumist domeeninimes). Kohus ei tähelda Euroopa Liidu Kohtute (st Üldkohtu ja Euroopa Kohtu) praktikat nt määruse nr 874/2004 art 10 lg 1 teise lõigu ja lg 2 kohaldamisel, mille järgi „täielik nimi“ peaks tähendama nime koos ühingu või isiku liiki tähistava väljendiga. Eelneva põhjal leiab kohus, et domeeninime XXX registreerimine ja kasutamine rikub kostja õigust nimele XXX. Kuna täiendit „sihtasutus“ ei tule kohtu hinnangul arvestada kostja nime ja domeeninimes sisalduva alamdomeeni võrdlemisel, siis tuvastab kohus, et vaidlusalune domeeninimi on identne kostja nimega.
16.Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohtud on KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit „äritegevus“ tõlgendanud laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks selles tähenduses võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Hagejad on leidnud, et sõna “ERAMETSAKESKUS” ei ole saanud eraldi kaitset ja ilmselt ei olegi võimalik sellele sõnale eraldi kaubamärgiõigust saada. Kohus sellega ei nõustu. Kostja kaubamärk „ERAMETSAKESKUS“ on registreeritud kujutismärgina muu hulgas kujutise klassis nr 27. 05. 11 (ühe või mitme joonega alla- või ülejoonitud, raamitud või eraldatud tähed). Sellisel juhul ei saa kostja kaubamärgist tuleneva ainuõiguse ulatust hinnata ilma sõnalise osata. Lähtuvalt Euroopa Kohtu praktikast tuleb näiteks seda, kas tähise kasutamisega kasutatakse ära kaubamärgi eristusvõimet või mainet, hinnata igakülgselt kõiki antud juhtumi asjaolusid silmas pidades (18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-487/07: L’Oréal jt, EKL 2009, lk I-5185, punkt 44, ja 10. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas C-100/11 P: Helena Rubinstein ja L'Oréal vs. OHIM, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 94). Niisamuti otsustas Euroopa Kohus 16. septembri 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 vs. OHIM (EKL 2004, lk I-8317, p 35), et kombineeritud kaubamärgi eristusvõime olemasolu hindamisel tuleb tugineda keskmisel tarbijal sellest kaubamärgist tekkivale üldmuljele, mitte oletusele, et osad, millel eraldi puudub eristusvõime, ei või kombineerituna olla eristusvõimelised (Euroopa Kohtu 30. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C-286/04 P: Eurocermex vs. OHIM, EKL 2005, lk I-5797, p 26). Kohus nõustub kostjaga, et asjakohane on viide Üldkohtu seisukohale 14. juuli 2005. aasta otsuses kohtuasjas T-312/03: Wassen International vs. OHIM (EKL 2005, lk II-2897, p 37), et kui kaubamärk koosneb sõnalistest ja kujutisosadest, tuleb esimesi pidada eristusvõimelisemateks kui viimaseid, kuna keskmisel 5 (7)
2-13-8609 tarbijal on antud kaubale lihtsam viidata selle nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades (samal seisukohal ka hiljem nt 9. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-363/06: Honda Motor Europe Ltd vs. OHIM (EKL 2008, lk II-2217, p 30)). Sellest järeldab kohus, et domeeninime XXX registreerimine ja kasutamine rikub kostja kaubamärgist tulenevat ainuõigust. Keskmisele tarbijale, kelleks kohus loeb interneti kasutava metsandusest huvituvad isikud, ei ole vaidlusalune domeeninimi ja kostja kaubamärk eristatavad, vaid näivad pigem identsetena. Kuna vaidlusaluses domeeninimes sisalduv alamdomeen ühtib kostja kaubamärgi sõnalise osaga, siis tuvastab kohus, et need on identsed.
17.Kohus tuvastas eelnevas, et domeeninimi XXX on identne hageja varasema õigusega reglemendi p 15.4 alapunkti a tähenduses. Reglemendi p 15.4 alapunktid on loetletud mõneti ebaselgelt, aga kohtu tõlgenduse kohaselt tuleb alati kontrollida alapunkti a ja sellele lisaks alternatiive b või c (vt võrdluseks määruse nr 874/2004 art 21 lg 1 sõnastus). Selline on olnud ka komisjoni praktika (nt vaidlusaluse otsuse p 4 viimane lõik).
18.Reglemendi p 15.5 sisaldab näidisloetelu asjaoludest, millest võib nähtuda registreerija õigus või õigustatud huvi reglemendi p 15.4 alapunkti b tähenduses. Kohtu hinnangul on alapunkti b osas tõendamiskoormis hagimenetluses erinev reglemendi p-st 15.4. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Domeeni registreerimise ja kasutamise õiguse või vastava huvi olemasolu on hagejate väide, järelikult lasub neil ka vastav tõendamiskoormus. Hagejad tuginevad oma väidetavale õigustatud huvile ja loevad selle tõendatuks reglemendi p 15.5 alapunktide a ja c järgi.
19.Esiteks leiavad hagejad, et p 15.5 alapunktis a nimetatud domeeninime „tegelik kasutamine“ hõlmab ka domeeninime allkasutusse andmist (sh väljarentimist ja tasuta kasutada andmist). Kostja ei ole selles osas selgelt seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul on sõna „kasutama“ tõlgendamisel asjakohane uurida domeenireeglite p 4.1.8, mille kohaselt üldjuhul registreerija vastutab ühtviisi tema enese nimele registreeritud domeeninime ja kõigi selle domeeninime alamdomeene kasutavate kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse eest. Hagejate vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping (tlk 17). Võlaõigusseaduse § 389 sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega on domeeninime kasutamise õigus põhimõtteliselt selline, mida tehinguid käsitlevate õigusnormide järgi saab kasutusse anda. Sellest järeldab kohus, et reglemendi p 15.5 alapunktis a domeeninime „tegelik kasutamine“ hõlmab ka domeeninime allkasutusse andmist. Lisaks on hagejad tõendanud mõistlikud kulutused ja tegevuse vaidlusaluse domeeninime all veebilehe kasutamise tehniliseks võimaldamiseks (tlk 9–10).
20.Siiski ei piisa „tegelikuks kasutamiseks“ reglemendi p 15.5 alapunkti a tähenduses igasugusest kasutamisest, vaid see peab toimuma seoses kauba või teenuse pakkumisega ja enne vaidluse tekkimist. Hagejad ei ole tõendanud, et vaidlusaluse domeeninime all kujundatud veebileht oleks tegelikult kasutusel seoses kauba või teenuse pakkumisega. Hagejate esitatud arved (tlk 126–134) kajastavad tegevust pärast vaidluste tekkimist, st pärast vaidlustusavalduse esitamist 27. novembril 2012. Hageja II ja BMI Agency OÜ vaheline leping (tlk 115–118) on küll sõlmitud enne vaidlustusavalduse esitamist, aga sellest ei nähtu vaidlusaluse domeeninime kasutamine. Domeeninimega XXX kättesaadaval veebilehel avaldatu (tlk 103–109) ei viita domeeninime tegelikule kasutamisele hageja II poolt seoses kauba või teenuse pakkumisega. Veebilehelt ei nähtu ühegi kauba või teenuse tegelikku ja sisulist pakkumist. Hageja II koostatud nimekiri (tlk 136) ei seondu mingil viisil veebilehe ega domeeninime kasutamisega. Samuti ei seondu kasutusse andmine hageja I poolt kauba või teenuse pakkumisega siinkohal uuritavas tähenduses. Seega ei ole tõendanud, et hagejad 6 (7)
2-13-8609 oleksid vaidlusalust domeeninime tegelikult kasutanud seoses kauba või teenuse pakkumisega või teinud selleks tõendatavaid ettevalmistusi.
21.Teiseks väidavad hagejad, et nad kasutavad vaidlusalust domeeninime reglemendi p 15.5 alapunktis c kirjeldatud viisi, st seaduslikult ja mittetulunduslikul eesmärgil ning ausalt, kavatsuseta eksitada tarbijaid või kahjustada või ära kasutada kostja või tema varasema õiguse mainet. Hagejate väitel kasutab domeeninime XXX hageja II, kes on metsandusvaldkonnas tegutsev äriühing. Tuleb eeldada, et äriühing kasutab tema käsutuses olevaid vahendeid tulunduslikul eesmärgil. Kohus tuvastas eespool, et kasutamine reglemendi p 15.5 alapunkti a tähenduses võib olla ka kasutusse andmine. Samas leiab kohus, et sarnaselt tegeliku kasutuse hindamisega tuleb domeenireeglite p 4.1.8 tõttu ka kasutamise eesmärki hinnata tervikuna, st sellisena nagu domeeninimega tähistatud veebilehekülge selle võimalikele kasutajatele kasutamiseks pakutakse. Kohtul puudub alus hinnata hageja II tegevust mittetulunduslikuks. Hageja II põhitegevusalaks on äriregistris märgitud metsmajandust abistavad tegevusalad (tlk 49). Kuigi kõnealuse veebilehe sisu ja kujundus ei viita tegelikule kasutamisele, siis nähtub sellest ometigi hageja II äriline huvi metsa, raieõiguse ja metsamaterjali ostmise vastu (tlk 104 ja 105). Kuna kohus ei tuvasta, et hagejad kasutaksid domeeninime mittetulunduslikul eesmärgil ja domeeninime reglemendi p 15.5 alapunkti c loetelu on kumulatiivne (st kõik tingimused peavad olema täidetud korraga), siis ei ole vaja kontrollida samas märgitud teiste tingimuste täidetust.
22.Eelneva põhjal ei leidnud tõendamist hagejate väited nende õigustatud huvi kohta vaidlusaluse domeeninimele. Järelikult on täidetud reglemendi p 15.4 alapunktide a ja b tingimused, kostjal on nõue vaidlusaluse domeeninime talle üleandmiseks ning komisjon on vaidlustusavalduse põhjendatult rahuldanud. Hagi jääb seetõttu rahuldamata.
23.Vastuseks kostja 15. aprilli 2013 seisukoha p-s 3 märgitule selgitab kohus, et WIPO Arbitraaži- ja vahenduskeskuse (WIPO Arbitration and Mediation Center) 6. novembri 2001. aasta otsuse vaidlustusasjas nr D2001-0903: Oki Data Americas, Inc. vs. ASD, Inc. osa 6 punkti B alapunktis b esitatud loetelu puudutab registreerija tegutsemist heas usus (bona fide). Kuna kohus tuvastas, et tõendamata on hagejate õigus või õigustatud huvi vaidlusalusele domeeninimele, siis ei tule enam kontrollida pahausksust reglemendi p 15.4 alapunkti c tähenduses (vt eespool p 17). Samuti jätab kohus arvestamata poolte muud väited pahausksuse või selle puudumise kohta.
24.TsMS § 442 lg 5 näeb muu hulgas ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõu alates otsuse jõustumisest.
25.Kui kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 ja võttes arvesse käesolevas vaidluses esitatut – eelkõige hagejate ühist soovi jätkata domeeninime XXX kasutamist – määrab kohus, et hagejad vastutavad kulude kandmise eest solidaarselt. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.