Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

(kuussada) eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Asjaolud ja menetluse käik AS SEB Pank esitas 27.03.2013. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Kxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista 13 539,68 eurot, millest moodustab 8212,86 eurot laenu põhiosa võlg, 796,67 eurot intressivõlg ja 4530,15 eurot 26.03.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 27.03.2013. a sissenõutavaks muutuva viivise 18 % põhinõudelt aastas. Kohus võttis hagi 17.04.2013. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kätte toimetada. Kohus otsustas 22.08.2013. a määrusega toimetada kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 22.08.2013. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 07.09.2013. a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2 (4)

Hagiavalduse põhjal sõlmis hageja 01.12.2008. a kostjaga laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 9586,74 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 15.12.2012. a. Kostja rikkus lepingus ettenähtud maksekohustust, mistõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 27.03.2010. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist laenulepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 18 % tasumata põhivõlalt aastas. Hageja on arvestanud 26.03.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 4530,15 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista viivis protsendina põhivõlast alates 27.03.2013. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 27.03.201330.10.2013. a viiviste suuruseks 715,04 eurot (põhivõlg 8212,86 eurot x 0,04 % x 218 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Rxxxx xxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 14 254,72 eurot, millest moodustab 8212,86 eurot põhivõlg, 796,67 eurot intress ja 5245,19 eurot 30.10.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus Rxxxx Kxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja viivise 18 % tasumata põhivõlalt aastas alates 31.10.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

3 (4)

Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.