Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. oktoobril 2013 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Kohtuasi
OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
1 430,58 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Janec Jaaniks
2-12-30528
Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja XXX)
Kohtuistungi aeg
02. oktoober 2013
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses OÜ XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled allüürilepingu nr 296/06, mille punkti 7.1.5. kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima hagejaga üüriobjekti kohta hoolduslepingu. Kostja on nimetatud lepingu hagejaga sõlminud. Hoolduslepingu alusel osutas hageja kostjale haldus ja hooldusteenust, vastavalt lepingule oli haldusteenuse maksumuseks 532,95 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, kokku oli haldushooldusteenuse maksumuseks 639,54 krooni kalendrikuus. Kostja on hagejale tasunud kuni 2007 aasta aprillini oma arveid korrektselt, peale seda on kostja jätnud oma arved tasumata. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved:
-
M04902 (arve 2007 aasta aprilli kuni detsember eest, 2008 aasta eest ja 2009 aasta jaanuarist kuni oktoobrini) – tasumata täies ulatuses summas 19 825,74 krooni, mis on ekvivalentne summaga 1267,09 eurot; - M05235 (arve 2009 aasta novembri eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni, mis on ekvivalentne summaga 40,87 eurot; - M05639 (arve 2009 aasta detsembri eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni, mis on ekvivalentne summaga 40,87 eurot; - M00367 (arve 2010 aasta jaanuari eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni, mis on ekvivalentne summaga 40,87 eurot; - M05235 (arve 2010 aasta veebruari eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni, mis on ekvivalentne summaga 40,87 eurot; Kokku tasumata arveid summas 22 383,90, mis on ekvivalentne summaga 1430,58 eurot. Üüriobjekt on Üürileandjale tagastatud 17.02.2010 akti alusel, seega oli hageja õigustatud esitama kostjale arveid kuni 17.02.2010. Käesoleval ajal ei ole kostja tasunud hagejale võlgnevust, kuigi hageja on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu tasumata arvetele. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud oma kohustust hageja ees, on kostja võlgnevus hageja ees 1430,58 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei vaidlusta 08.12.2006 OÜ XXXTallinnas asuva äriruumi allüürilepingu nr 296/06 ning 07.12.2006 üüripinna hoolduslepingu nr VAN2/2 ja hoolduslepingu lisa 1 sõlmimist. Vastuväidete kohaselt oli hoolduslepingu sõlmimise näol tegemist formaalsuse täitmisega, mida nõudis allüürilepinguga sätestatud kord. Hoolduslepingus sätestatud standardsed teenused ei vastanud objekti tegelikele tunnustele. Hoolduslepingul puudus sisuline tähendus. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ei rakendatud praktikas hooldusteenuste osutamist ega tasu maksmist ja hageja arveid ei esitanud. 21.01.2009 kirjaga nr 01-22 tõstis OÜ XXX üüri 17% ja kostja soovis üürilepingu lõpetada. Seoses üürilepingu lõpetamisega tagastati 17.02.2009 akti kohaselt üüriobjekt OÜ-le XXX. 18.11.2009 sai kostja hageja 11.11.2009 arve nr M04902 ja seejärel ülejäänud arved. Kostja leiab, et hageja väidetav nõue on vähemalt 817,48 euro ulatuses aegunud ja palub kohaldada nõudele aegumist. Arved on esitatud väidetava vahenduse, halduse ja hoolduse teenuste osutamise eest. Hageja ei ole kostjale osutanud väidetavaid teenuseid ja seega ei kuulu tasu maksmisele. Kõnealuse pinna hoolduseks puudus hagejal ligipääs, kuna ruumi võtmed olid kostja juhatuse liikme XXX kasutuses. Võtmete saamiseks ei avaldanud hageja ega OÜ XXX soovi. Arvete esitamine esmakordselt ette nähtud ajast aastaid hiljem on hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisel võlgnikult kohustuse täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et OÜ XXX ja kostja sõlmisid 08.12.2006 XXX Tallinnas asuva äriruumi allüürilepingu nr 296/06, et lepingu p 7.1.5 kohaselt kohustus kostja sõlmima hagejaga hoolduslepingu 10 päeva jooksul allüürilepingu sõlmimisest, et 07.12.2006 sõlmisid pooled XXX Tallinnas asuva üüripinna hoolduslepingu nr VAN2/2, “Kinnisvara haldus- ja hooldusteenuse üldtingimused” ja hoolduslepingu lisa 1 “Teenuste baaspaketi kirjeldus” ning, et üüriobjekt on üürileandjale tagastatud 17.02.2010 akti alusel. Hoolduslepingu kohaselt kehtib leping kuni OÜ-ga XXX sõlmitud üürilepingu lõppemiseni, seega kuni 17.02.2010. Vastavalt hoolduslepingule oli haldusteenuse maksumuseks 532,95 krooni, millele lisandus
käibemaks 20%, seega oli haldus-hooldusteenuse maksumuseks kokku 639,54 krooni kalendrikuus. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on kostja jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved: - M04902 (arve 2007 aasta aprilli kuni detsember eest, 2008 aasta eest ja 2009 aasta jaanuarist kuni oktoobrini) – tasumata täies ulatuses summas 19 825,74 krooni/ 1267,09 eurot; - M05235 (arve 2009 aasta novembri eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni/ 40,87 eurot; - M05639 (arve 2009 aasta detsembri eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni/ 40,87 eurot; - M00367 (arve 2010 aasta jaanuari eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni/ 40,87 eurot; M05235 (arve 2010 aasta veebruari eest) – tasumata täies ulatuses summas 639,54 krooni/ 40,87 eurot. Kokku on tasumata arveid summas 22 383,90/ 1430,58 eurot. Poolte vahel kehtinud “Kinnisvara haldus- ja hooldusteenuse üldtingimuste” § 4 kohaselt tasub tellija täitjale lepingujärgse tööde teostamise eest vastavalt lepingus fikseeritud tingimustele. Arve esitatakse eelmise kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Tasu makstakse ülekandega tellija arvelduskontole hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas aprillist 2007 kuni detsembrini 2007 esitatud arvete aegumistähtaeg kulgema 01.01.2008 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2010 kell 24.00, jaanuarist 2008 kuni detsembrini 2008 esitatud arvete aegumistähtaeg kulgema 01.01.2009 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00 ning jaanuarist 2009 kuni oktoobrini 2009 esitatud arvete aegumistähtaeg kulgema 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2012 kell 24.00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 07.08.2012. Seega on aprillist 2007 kuni detsembrini 2008 esitatud arvetest tulenevad nõuded aegunud ja hagi tuleb nende osas jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et hooldusleping sõlmiti formaalsuse täitmiseks ning poolte kokkuleppel seda ei kohaldatud. Asjaolu, et hageja ei esitanud lepingus ettenähtud tähtaegadel arveid, vaid esitas need aastaid hiljem, ei tõenda kokkulepet arvete mitteesitamiseks. Hageja väidete kohaselt oli arvete mitteesitamisel tegemist raamatupidaja veaga. Antud kostja väidet ei tõendanud ka tunnistaja XXX, kelle ütluste kohaselt ta ei mäleta, et juttu oleks olnud arvete mitteesitamisest. Kohtule esitatud tõenditega - arvetega M00255, M00777, M00890, M01380 ja 265 ning pangakonto väljavõtetega, on tõendatud, et kostja tasus hagejale kuni 2007 aasta aprillini esitatud arveid korrektselt. Seega on kostja saanud ja aktsepteerinud hageja teenuseid kuni 2007 aasta aprillini. Kuna kostja vastuse kohaselt sai ta hagejalt arved alates 18.11.2009, kuid üüriobjekt anti tagastamise akti kohaselt OÜ-le XXX üle 17.02.2010, siis ei saa järeldada, et hageja hakkas kostjale arveid esitama põhjusel, et kostja lõpetas üürilepingu. Järelikult on kõik kostja eelnimetatud vastuväited tõendamata. Kostja on väitnud ka, et hageja ei ole kostjale väidetavaid teenuseid osutanud ja seega ei kuulu tasu maksmisele. Hoolduslepingust nähtuvalt koosnesid kostjale osutatavad teenused haldustegevusest, tehnohooldusest, heakorratöödest ja tugiteenustest. Teenuste baaspaketi kirjeldusest nähtuvalt seisnes haldustegevus täidetavate või täidetud heakorratööde lepingute käigu analüüsis; tehnohooldus akende, välisuste, küttesüsteemi, veevarustuse, kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemide tehnohoolduses, hooldustöödes, turvavalgustussüsteemi ja elektripaigaldiste tehnilises kontrollis, heakorratööd sõiduteede ja transpordivahendite parklate heakorras, kõnniteede ja –radade heakorras, park-metsade ja
haljasalade heakorras, üldkasutatavate ruumide puhastamises ja koristamises, olmejäätmete käitluses ja tugiteenused avarii-dispetšerteenistuse tagamises, avarii lokaliseerimises, elektrivarustuse, keskkütte, külma- ja sooja vee varustuse ning kanalisatsiooni tagamises ja majasisese vihmavee äravoolutorustiku toimimises. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostjale ei osutatud üüriobjektil prügiveo teenust, teepuhastus- ja lumekoristuse teenust ning teenuseid, mis eeldasid objektile pääsemist, kuna puudusid üüriobjekti võtmed. Järelikult on kostja väited, et talle ei osutatud hoolduslepingus ettenähtud teenuseid osaliselt tunnistaja ütlustega tõendatud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hooldusteenuste eest väljanõutavat tasu 30% võrra vähendada. Asjaolu, et hageja hoolduslepingus ettenähtud dokumente ei koostanud ning kostjale ei edastanud, ei ole hoolduslepingus ettenähtud tasu vähendamise aluseks. 20.11.2009 e-kirjast nähtuvalt ei ole hageja nõustunud kostja väitega, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt ei pea kostja hooldustasu maksma. Hageja on asunud kirjas seisukohale, et hooldustasu mittekohaldamine võib viidata mitteametlikule ja mitteaktsepteeritavale kokkuleppele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele 70% ulatuses 2009 aasta jaanuarist kuni 2010 aasta veebruarini esitatud arvete osas (14 kuud x 40,87 eurot x 70%) kokku 400,53 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, või kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna hageja pakkus kostjale 02.10.2013 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt oleks kostjal tulnud tasuda hagejale 400 eurot ja kohus rahuldas hagi 400,53 euro ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kompromissiga mittenõustunud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.