Kohtuasja number
2-13-16659
Otsuse kuupäev
29. oktoober 2013
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS XXXhagi OÜ XXXja XXX 2 030,28 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja: AS XXX(registrikood XXX, XXX); nende Hageja esindaja: Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]); Kostja I: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Kostja II: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post: XXX); Kostja III ja kostjate I ja II esindaja: XXX (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
04.oktoober 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Margus Rebane ja kostja III ning teiste kostjate esindaja XXX
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue AS XXXAS ja OÜ XXXsõlmisid 10.05.2012 krediiditingimustega müügilepingu nr XXX. Lepingu alusel müüs hageja kostjale erinevaid ehituskaupu. Hageja on kõik müüdud kaubad kätte saanud. Müüdud kauba eest on hageja esitanud kostjale arved kokku summas 1 662,52 eurot. Arvete tasumise tähtajad olid ajavahemikus 03.11.2012 kuni 26.11.2012. Hagi esitamise aja seisuga ei olnud kostja arveid tasunud. Hageja ning kostjate XXX ja XXX vahel oli sõlmitud 10.05.2012 käenduslepingud, mille alusel kohustusid kostja I ja kostja II vastutama hageja ja OÜ XXX vahel 10.05.2012 sõlmitud müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste eest. Kummagi käendaja maksimumvastutuse summaks on lepingu alusel 4 650 eurot. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 2 030,28 eurot, millest 1 662,52 eurot on põhivõlgnevus ja 367,76 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivised. Kostjate vastuväited Kostjad nõustuvad võlasumma solidaarselt tasuma. XXX on palunud 03.01.2013 kirjaga AS-lt XXX maksegraafikut. Hageja taotlusele ei reageerinud. Kostja III ei eita, et on makseraskustes ettevõtja ning on isiklikult käendanud AS XXX krediiti. Kostja III leiab, et hageja on käitunud pahatahtlikult, sest kostjad ei ole keeldunud võla tasumisest, vaid on soovinud koostada maksegraafikut. Kostja III on üksi lapsi kasvatav ema ning seetõttu ei ole tal võimalik tasuda hetkel olemasolevate kohustuste juures rohkem kui 50 eurot kuus. Kostja III palub määrata kindlaks võla tasumise kord selliselt, et kostja III tasub 50 eurot kuus alates 04.07.2013 kuni põhivõla 831,26 tasumiseni ning samasugune tasumise kord määrata ka kostjaga II. Kostja III palub jätta viivisenõue rahuldamata, sest hageja keeldus maksegraafikut allkirjastama. Kohtuistungil selgitas kostja III, et võla tasumisega on kostjad alustanud. Kohtuistungi ajaks oli kostja II tasunud 50 eurot ja kostja III 200 eurot. Kohtu järeldused Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2 lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlus puudub selles, et OÜ XXX on jätnud oma kohustused AS XXX ees täitmata ning võlgnes hagi esitamise seisuga oli 2 030,28 eurot, millest põhivõlg 1 662,52 eurot ja viivised 367,76 eurot.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 10.05.2012 sõlmitud käenduslepingud näevad ette solidaarvastutuse. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohtuistungi toimumise ajaks olid kostjad tasunud 250 eurot, seega kostjate põhivõlg on 1 412,52 eurot, milline summa kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja väide hageja pahatahtlikkuse kohta on alusetu. Hageja ei soovinud kostjatega sõlmida kompromissi kostjate poolt esitatud tingimustel. Kohtuistungil pakkus hageja omapoolsed tingimused, millega kostjad ei nõustunud. Kompromissi mittesõlmimine kostjate tingimusel ei anna alust viivise maksmisest vabastamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt sissenõutavat viivist ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Kostjad alustasid küll võla tasumist, kuid seda alles rohkem kui 6 kuu möödudes kohustuse täitmise tähtajast. Samuti leiab kohus, et kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramine kostjate poolt soovitu järgi ei ole õiglane hageja suhtes ning kooskõlas tema õigustatud huviga. Kui kostjad tasuksid 100 eurot kuus, siis kuluks neil võla tasumiseks 1,5 aastat. XXX on kohtule esitanud väljavõtted oma ja tütre pangakontodest, mis aga iseenesest ei tõenda, et kostja ei suuda tasuda viiviseid nõutavas summas. Kostja III enda ütluse kohaselt saab ta töötasu kätte umbes 1 000 eurot. XXX varalise seisu kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole. Eelnevast lähtudes kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele 04.10.2013 seisuga põhivõlg 1 412,52 eurot ja viivis 367,76 eurot ning alates 15.04.2013 viivis 0,15 % põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.