29.oktoober 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Asja lahendamine
nr 2-10-27039 AS Mivar-Viva versus Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juurdepääsutee kasutamise õiguse nõue, tasu AS Mivar-Viva ja Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vastuhagi AS Mivar-Viva vastu kohtuistungil 04.septembril 2013, 08.oktoobril 2013
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Istungisekretär
Erle Kalmus
Hageja
AS Mivar-Viva (registrikood 10033087; aadress Lossi 41 71020 Viljandi) Juhatuse liige Toomas Värva Tarmo-Tanel Padrik ( isikukood 36902092718, postiaadress Sõpruse pst 2 Tartu, 50050, e-post [email protected] ) Toom Tekstiil Nonwovens OÜ (registrikood 10837147; aadress Lossi 41 a, 71020 Viljandi) Juhatuse liige Eduard Elbrecht Vandeadvokaat Eha Lillsaar
Hagi ese
Hageja esindajad
Kostja Kostja esindajad
RESOLUTSIOON
1.AS Mivar-Viva hagis Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vastu: 1.1 Jätta rahuldamata hageja nõue panna kostjale hageja poolt Lossi 41 kinnistule juurdepääsutee hoolduse ja valvega seotud kulude tasumine 1/3 ulatuses hageja kasuks. 1.2 Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt kolme aasta jooksul säästetud, hageja poolt kantud juurdepääsutee hooldus- ja korrashoiukulude hüvitis tagasiulatuvalt 3 aasta eest kogusummas 22 673,62 eurot. 1.3 Rahuldada hageja nõue juurdepääsu tasu kohta ja mõista välja Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-lt AS Mivar–Viva kasuks Viljandi linnas Lossi 41 kinnistul kasutamise eest juurdepääsu tasu 120 ( ükssada kakskümmend ) eurot kuus, mis tuleb tasuda iga kuu 10.kuupäevaks.
2.Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vastuhagi AS Mivar-Viva vastu 2.1 määrata tähtajata ja ajaliste piiranguteta juurdepääs mootorsõidukitega, Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluvale kinnistule asukohaga Viljandi linnas Lossi tn 41 a üle AS-le Mivar-Viva kuuluva Viljandi linnas Lossi tn 41 asuva kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa nr 376139 ning kanda juurdepääs Lossi 41 kinnistu, registriosa nr 376139 suhtes kinnistusraamatusse.
2.2 Jätta rahuldamata nõue määrata p 2.1 märgitud juurdepääs tasuta. 2.2 Rahuldada nõue kinnistul Lossi t 41 a kasutatava juurdepääsu eest tasu määramiseks ja mõista välja AS-lt Mivar–Viva Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasuks juurdepääsu tasu Viljandi linnas Lossi 41a kinnistu kasutamise eest 50 ( viiskümmend ) eurot kuus.
3.jaotada menetluskulud ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda
4.Selgitada:
4.1.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;
4.2.TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
4.3.apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hageja Hagiavalduse järgi kuulub hagejale kinnistu Viljandis Lossi 41. Hageja kinnistuga külgneb Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistu, kus asuvatele tootmishoonetele avalikult kasutatavalt Lossi tänavalt kasutab juurdepääsuteed üle võõra kinnisasja nn. hoovi ca 1100 m2. Juurdepääs hõlmab sisehoovi keskmist osa ca 360 m2. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ja selle õiguseellaste poolt võõra kinnistu kasutamine on kestnud üle 10 aasta. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluval kinnistul ei ole rohkem juurdepääsuteid, kõige otstarbekam ja lühem tee jõuda avalikult kasutatavale Lossi tänavale on läbida hageja kinnistu. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole osa võtnud juurdepääsutee hooldamisest ega sellega seotud kulutuste kandmisest. Hageja pöördus kostja poole, et kostja tasuks 1⁄2 kulutustest. Hageja kasutab Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistul oma hoonele juurdepääsuks, see tõttu vähendas hageja kulutuste tasumäära 1/3-ni. Hageja soovib kõrvalkinnistu Toom Tekstiil Nonwovens OÜ poolt 1/3 ulatuses Lossi 41 kinnistule juurdepääsutee hoolduse ja valvega seotud kulude hüvitamist ning seda tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Juurdepääsutee kulud on kuus keskmiselt 9740.50 krooni. Hageja palub üle hageja kinnistu kulgeva juurdepääsutee valvetasu, hooldus- ja korrashoiutööde maksumusest panna 1/3 osas Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kanda; sisse nõuda kostjalt hageja kasuks juurde juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 000 krooni kuus, aastatasuna 120 000 krooni, mis tuleb tasuda iga kuu 10.kuupäevaks; sisse nõuda kostjalt kolme aasta jooksul säästetud, hageja poolt kantud, hooldus- ja korrashoiukulude eest tehtud kulutused, kogusummas 408 171 krooni. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi. Kinnistud on tekkinud algselt ühele ettevõttele, RASle Mistra-Viva kuulunud ühtse tootmishoonete aluse territooriumi, aadressiga Lossi t 41, jagamisel hoonete vahel kaheks katastriüksuseks. Sellest tulenevalt tekkinud kahe kinnistu vaheline piir kulgeb osaliselt piki hoonete ja rajatiste seinu, osaliselt aga õuealal, kus piir ei ole silmale nähtavalt reaalselt tähistatud. Kinnistute jagamisest tulenevalt paiknevad mõlemal kinnistul osa hooneid selliselt, et neile pääseb juurde ainult teise poole kinnistul liikudes.
Olenemata kinnistu omanikest, on olnud Lossi t 41a kinnistu osale kokkuleppeline juurdepääs Lossi tänavalt üle Lossi t 41 kinnistu ning samuti oli kokkulepe Lossi t 41 kinnistu osale juurdepääsuks üle Lossi t 41 a kinnistu. Juurdepääsud oli kokku lepitud rahalise tasuta. Kokkuleppe sisuks oli, et hageja kasutab juurdepääsuks oma tootmishoonetele kostja kinnistut ning kostja kasutab omakorda juurdepääsu oma kinnistule üle hageja kinnisasja. Kostja ei ole tasu juurdepääsu eest üle oma kinnistu hagejalt taotlenud, sest vastavalt kokkuleppele on toimunud vastastikuselt kummagi kinnistu kasutamine rahalise tasuta. Arvestades olemasolevaid kokkuleppeid, on kostja pidanud nendest kinni ning kummagi poolt on toimunud vastastikku teise kinnistu kasutamine arvestusega, et kummagi poole huvide riive on loetud võrdseks ning pooled on lugenud kummagi poole võimaliku tasunõude kaetuks teise poole talumiskohustusega. Tegelikult on ka hageja ise nendest kokkulepetest kinni pidanud. Hageja on võimaldanud kostjale juurdepääsu ega ole nõudnud selle eest tasu. Samal ajal on hageja kasutanud juurdepääsuks kostja maa-ala ega ole maksnud selle eest tasu. Kostja saab hageja nõuet käsitleda soovina muuta pooltevahelist kokkulepet osas, mis puudutab kitsenduse eest tasu maksmist. Kostja on seisukohal, et kuna pooled olid pika aja kestel lepingu järgi kokku leppinud vastastikku teise kinnisasjal asuva juurdepääsu kasutamises, selle asukohas ja tasu tingimustes, siis ei saa hageja tagantjärgi nõuda pooltevahelise lepingu tingimuste muutmist. Et poolte vahel oli olemas kokkulepe kinnisasja kitsenduste kohta, on hageja ebaõigesti tuginenud nõude materiaalõigusliku alusena alusetu rikastumise sätetele. Alusetu rikastumise nõude alusena on hageja ise põhimõtteliselt välistanud, võttes omaks, et hageja on olnud nõus kitsenduse talumisega. See aga tähendab, et kuidagi ei saa olla tegemist omandi õigustatud isiku nõusolekuta kasutamisega. Sellest tulenevalt hagejal puudub alus nõuda tasu (kulutusi ) tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Sisuliselt on hageja tõstatanud vaidluse pooltevahelise lepingu muutmiseks ehk hageja soovib kohtult, et kohus loeks lõppenuks poolte kokkuleppe kinnisasja kitsenduse kasutamise tasu tingimuste osas (seni rahalise tasuta kasutus) ning uue tingimusena määraks hagejale makstavaks tasuks kinnisasja kitsenduse talumise eest 10 000 krooni kuus. Kostja leiab, et juurdepääsutee kasutamine ärilistel kaalutlustel ei ole ainuüksi põhjuseks, miks selle eest tuleks tasuda kuus 10 000 krooni. Alates 2011 septembrist on Mivar-Viva AS tegevjuht Toomas Värva keeldunud lubamast Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-d teenindavat autotransporti väljaspool tööaega üle Lossi tn 41 kinnistu. Varemtoiminud korra kohaselt andis väljaspool tööaega (erakorralise) sissepääsuloa Mivar-Viva AS tegevjuht Toomas Värva isiklikult, kui Toom Tekstiil Nonwovens OÜ tootmisjuht Aini Kislõi või müügijuht Helen Gull olid telefoni teel sissepääsuluba taotlenud. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ tasus turvafirmale iga väljakutse eest igakordselt teenustasu 16,87 EUR. Vastuhagi Lossi t 41 ja Lossi t 41 a kinnistud on tekkinud Lossi t 41 algse territooriumi jagamise tulemusena kaheks kinnistuks, mistõttu mõlemal kinnistul paikneb osa hooneid selliselt, et neile pääseb juurde ainult teisel kinnistul liikudes. Olenemata kinnistu omanikest, on Lossi t 41a kinnistu omanikule tagatud kokkuleppeline juurdepääs Lossi tänavalt üle Lossi t 41 kinnistu ning Lossi t 41 kinnistu omanikule on tagatud kokkuleppeline juurdepääs üle Lossi t 41 a kinnistu. Juurdepääsud olid kokku lepitud rahalise tasuta. Kokkuleppe sisuks oli, et AS Mivar-Viva kasutab juurdepääsuks oma tootmishoonetele Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistut ning Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasutab omakorda juurdepääsu oma kinnistule üle AS Mivar-Viva kinnisasja. AS Mivar-Viva on kokkuleppest taganenud ja esitanud 07.06.2010 hagi Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vastu. Algselt on AS Mivar-Viva kinnitanud ja tunnistanud, et juurdepääsuõigus avaldaja jaoks kehtib, kuid 13.veebruari 2012 vastuses annab AS Mivar-Viva teada, et ta võib juurdepääsu võimaluse Toom Tekstiil Nonwovens OÜ suhtes lõpetada. Kuna juurdepääsuõiguse kasutamine on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ majandustegevuses möödapääsmatu ja kuna AS Mivar-Viva on juurdepääsuõiguse kasutamise kindluse seadnud
kahtluse alla, siis Toom Tekstiil Nonwovens OÜ palub, et juurdepääsuõiguse Viljandis, Lossi t 41 kinnistu suhtes määraks kindlaks kohus. Juhindudes AÕS § 156 lg 1 ja TsMS § 6183 palub hageja vastuhagis määrata tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääs mootorsõidukitega, Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluvale kinnistule, Viljandi linnas Lossi tn 41 a kinnistu, üle AS-le Mivar-Viva kuuluva, Viljandi linnas Lossi tn 41 kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa nr 376139, ning kanda juurdepääs Lossi 41 kinnistu, registriosa nr 376139 suhtes kinnistusraamatusse. Eelnevalt esitatud asjaoludest tulenevalt, on Lossi t 41a kinnistul olnud tagatud kokkuleppeline juurdepääs Lossi tänavalt üle Lossi t 41 kinnistu ning sama kokkuleppe kohaselt on Lossi t 41 kinnistule tagatud juurdepääs üle Lossi t 41 a kinnistu. Juurdepääsude kasutus toimus rahalise tasuta. Võttes arvesse seda, et AS Mivar-Viva on hagiga asunud nõudma Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-lt tasu juurdepääsuõiguse eest, ise jätkuvalt Lossi t 41 a kinnistul asuvat juurdepääsu tasuta kasutades, on õiglane, kui ka Mivar Viva AS juurdepääsu kasutamise tasu maksaks. AS Mivar-Viva peaks hüvitama Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juurdepääsuala (230 m2) hooldamise kuludest vähemalt 18% (sisehoovi kasutustiheduse sagedust ja kasutusaja pikkust arvestades). Need kulud on perioodil 2007 juuni kuni 2010 juuni olnud kokku 1 267 870 krooni. Sellest 18 % ehk 228 216 krooni tuleks kanda Mivar-Viva AS-l. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole siinjuures oma kulude nimekirjas arvestanud AS Mivar-Viva veokite parkimise eest parkimistasu Lossi tn 41a kinnistul ja vaadeldaval perioodil tootmisjäätmete hoidmise eest Lossi tn 41a kinnistul. Sellega tahab Toom Tekstiil Nonwovens OÜ väita, et Lossi tn 41 ja Lossi tn 41 a kinnistute omanike kokkulepe, et vastastikused kitsendused kaetakse hüvitamiskohustusega, on olnud proportsionaalne, igal juhul on sellest saanud kasu pigem Lossi t 41 kinnistu omanik ehk AS Mivar-Viva. See tähendab ka seda, et juhul, kui kohus määrab kinnistul Lossi 41 kulgeva juurdepääsu õiguse kasutamise eest tasu, siis see tasu peaks olema samas suurusjärgus, kui see tuleks määrata juurdepääsuõiguse eest üle Lossi t 41 a kinnistu. Vastuhagis juhindudes AÕS § 156 lg 1 hageja palub määrata Viljandi Lossi t 41 kinnistu omanikule AS Mivar-Viva kohustuseks maksta juurdepääsu kasutamise tasu Viljandi Lossi t 41 a, omaniku Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasuks 639,12 eurot kuus. Kui tasu määratakse muus suuruses, siis palub määrata see samas suuruses, kui määratakse juurdepääsu kasutamise tasuks Viljandi, Lossi t 41a, omanikule Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kohustuseks Lossi t 41 kinnistu juurdepääsu kasutamise eest. Kostja AS Mivar-Viva vastus vastuhagis Pooled kasutavad teineteise kinnistut juurdepääsuteena mõnele nendel kinnistutel asuvatele hoonetele. AS Mivar-Viva ei tunnista Toom Tekstiil Nonwonens OÜ väiteid mingisuguse pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta ja selle kohta, et olevat olemas kokkulepe, mille kohaselt pooled kasutavad teineteise kinnistut rahalise tasuta ja vaidleb sellistele väidetele täiesti üheselt vastu. AS Mivar-Viva ei tunnista esitatud juurdepääsu nõuet ka sisuliselt ja leiab, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ on esitanud avalduse juurdepääsu määramiseks alusetult. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas. Mõnedele hoonetele toimub juurdepääs üle AS-le Mivar-Viva kuuluva kinnistu, mõnedele hoonetele otse avalikult kasutatavalt teelt. AS Mivar-Viva ei ole teinud mitte kunagi ühtegi takistust selleks, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei saaks kasutada AS-i Mivar-Viva kinnistul asuvat juurdepääsuteed. Avalduse/vastuhagi esitamise ainukese põhjusena on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ viidanud AS Mivar-Viva leiab, et kõnealune juurdepääsutee ei ole ainuvõimalik juurdepääs Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistul asuvatele hoonetele. Faktiliselt piirnevad Toom Tekstiil Nonwovens OÜ hooned kahe avalikult kasutatava tänavaga. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-l on võimalik juurdepääsutee küsimus lahendada täiendava värava rajamisega tema kinnistule ja sellega kaasneva tootmise mõninga ümberkorraldamisega. Kinnistul Lossi t 41a kasutatava juurdepääsutee eest tasu määramine.
Toom Tekstiil Nonwovens OÜ on esitanud nõude, mille kohaselt soovib tema kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamise eest tasu maksmist AS-i Mivar-Viva poolt. AS Mivar-Viva ei vaidle iseenesest vastu asjaolule, et kui ta vastaspoole kinnistut kasutab, siis on ta nõus kandma selle kinnistu hooldamise kulusid proportsionaalselt AS-i Mivar-Viva poolsele kasutamisele. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ on esitanud väite, et tema kulud sisehoovi hooldamisel perioodil 2007 juuni kuni 2010 juuni olevat olnud kokku 1 267 870 krooni. Faktiliselt Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei kasuta ega hoolda oma kinnistu osa, millel on toimunud AS Mivar-Viva veoautode laadimine. Seda kinnistu osa on hooldanud AS Mivar-Viva (üldkoristus ja lume tõrje) ja kandnud sellega kaasnevad kulud. Seetõttu ei ole Toom Tekstiil Nonwovens OÜ poolt esitatud nõue põhjendatud. AS Mivar-Viva ei ole nõus Toom Tekstiil Nonwovens OÜ poolt viidatud sisehoovi väidetava suurusega ega ka AS-i Mivar-Viva poolt väidetavalt kasutatava ala suurusega. AS Mivar-Viva on kasutanud Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistut selliselt, et korraga on laadimisel olnud üks veoauto suurusega 16x2,5 m = 40 m2. Laadimisel ajal on veoautost asunud 1⁄2 AS-i Mivar-Viva kinnistul ja 1⁄2 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistul. Järelikult on laadimisel kasutatud maksimaalselt 20 m2 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistust. Tegelikult kasutab AS Mivar-Viva poolt tellitud ja Lossi t 41 kinnistul käivatest veoautodest osaliselt ka Lossi t 41 a kinnistut maksimaalselt ca 1/20. Seetõttu ei ole põhjendatud avalduses/vastuhagis esitatud väide, et AS Mivar-Viva peaks hüvitama Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juurdepääsuala kuludest vähemalt 18%. Kohtu põhjendused Menetlus hagimenetlusena Hageja on esitanud nõuded 1) kõrvalkinnistu Toom Tekstiil Nonwovens OÜ poolt 1/3 ulatuses Lossi 41 kinnistule juurdepääsutee hoolduse ja valvega seotud kulude hüvitamist ning seda tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Juurdepääsutee kulud on kuus keskmiselt 9740.50 krooni, 2) palub üle hageja kinnistu kulgeva juurdepääsutee valvetasu, hooldus- ja korrashoiutööde maksumusest panna 1/3 osas Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kanda; 3) sisse nõuda kostjalt hageja kasuks juurde juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 000 krooni kuus, aastatasuna 120 000 krooni, 4) sisse nõuda kostjalt kolme aasta jooksul säästetud, hageja poolt kantud, hooldus- ja korrashoiukulude eest tehtud kulutused, kogusummas 408 171 krooni. Kostja on viidanud oma vastuses ( I kd tl 31 ), et hageja on esitanud hagi ennatlikult, juurdepääsu lahendamine hagita menetlus oleks tunduvalt odavam, kiirem ja otstarbekam. TsMS § 6181 lg 1 kohaselt hagita menetluse korras lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (asjaõigusseaduse § 156 lõige 1) ning tehnorajatise talumiskohustuse suhtes (asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152). Lg 2 kohaselt hagimenetluses võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded ei ole esitatud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Nõue määrata juurdepääsutee kasutamise eest tasu on hagita menetluses lahendatav nõue. Veel on nõuete sisu on 1/3 kulude väljamõistmine ja kulude väljamõistmine tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Nõuete aluseks on VÕS § 1027, § 1041, § 1042. Need nõuded ei kuulu läbivaatamisele hagita menetluses, vaid tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus leiab, et seega tuleb lähtudes TsMS 6181 lg 2 nii hagi nõuded kui vastuhagi nõuded ( sh. ka need, mis kuuluvad lahendamisele hagita menetluses) läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 6182 lg 1 kohaselt menetlusosalised on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või
linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. Kohus leiab, et kuna juurdepääs puudutab kinnistu siseõue, ei puuduta see Viljandi Linnavalitsuse huve ja ei aita kaasa asja lahendamisele. Kohus leidis, et Viljandi Linnavalitsuse kaasamine menetlusse ei ole vajalik. Hagi nõuded:
1.Hageja palub panna kostjale hageja poolt Lossi 41 kinnistule juurdepääsutee hoolduse ja valvega seotud kulude tasumine 1/3 ulatuses hageja kasuks ning seda tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Kostja vaidleb nõude vastu. Kulupõhist nõuet saab esitada ikkagi konkreetsete dokumentide, tõendite ja summade alusel.
2.Hageja palub välja mõista kostjalt kolme aasta jooksul säästetud, hageja poolt kantud juurdepääsutee hooldus- ja korrashoiukulude hüvitis tagasiulatuvalt 3 aasta eest kogusummas 22 673,62 eurot ( täpsustatud 10.02.2012 vastuses). Kostja vaidleb nõude vastu. Peamine vastuväide on see, et mõlemad pooled kasutavad üksteise territooriumit. On olnud suuline kokkulepe/leping, mille alusel on 10 aasta jooksul, kuni hagi esitamiseni, toiminud kokkulepe. Tasu ei ole enne nõutud, pole kuskil mingit arvet.
3.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks juurde juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 000 krooni ehk 639,11 eurot kuus, mis tuleb tasuda iga kuu 10.kuupäevaks. Kostja on nõus, et mingi tasu juurdepääsutee kasutamise eest on põhjendatud. Juurdepääsu kasutamise eest tasu aluseks võib tõesti võtta need kulud, mis juurdepääsu juures tehakse. Kostja nõus maksma 50 eurot kuus kompromissina. Vastuhagi nõuded:
1.Avaldus juurdepääsu saamiseks, milles hageja Toom Tekstiil Nonwovens palub määrata tähtajata, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääs mootorsõidukitega, Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluvale kinnistule ning kanda juurdepääs kinnistusraamatusse. Kostja vaidleb nõude vastu. Nõude vajadus puudub, kuna kostja ei ole takistanud juurdepääsutee kasutamist.
2.Kinnistul Lossi t 41 a kasutatava juurdepääsu eest tasu määramine, milles määrata Viljandi Lossi t 41 kinnistu omanikule AS Mivar-Viva kohustuseks maksta juurdepääsu kasutamise tasu Viljandi Lossi t 41 a omaniku Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasuks 639,12 eurot kuus. Kui tasu määratakse muus suuruses, siis määrata see samas suuruses, kui määratakse juurdepääsu kasutamise tasuks Viljandi, Lossi t 41a, omanikule Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kohustuseks Lossi t 41 kinnistu juurdepääsu kasutamise eest. Oluline on just proportsioon ja tasud peaksid olema proportsioonis. Kostja vaidleb nõude vastu. Pole päris õige väide, et OÜ Toom Tekstiil kasutab hageja kinnistut sellises mahus, et laius oleks 2,5 m ja pikkus 90 m. Kindlasti on sõidukil manööverdamiseks suuremat ala vaja. Väide, et kasutustihedus on proportsionaalne mõlemal poolel, ei ole õige, sest Mivar-Vival on 9 tootmise liini ja selle ukse kaudu, mis on seal OÜ Toom Tekstiil kinnistul, sealt kaudu käib ainult ühe liini toodangu laadimine. Vastavad kuluhüvitised ei saa olla võrdsed. Mivar-Viva tunnistab, et kasutab OÜ Toom Tekstiil kinnistut. Kohus leiab, et neid nõudeid tuleb käsitleda koos, kuna hagi nõuded ja vastuhagi nõuded on omavahel tihedas seoses ja nende koos käsitlemine annab menetluses parema ülevaate. I Eelnev taust ja poolte kohtueelsed avaldused
Kinnistud on tekkinud algselt ühele ettevõttele, RAS-le Mistra-Viva kuulunud ühtse tootmishoonete aluse territooriumi, aadressiga Lossi t 41, jagamisel hoonete vahel kaheks katastriüksuseks. Sellest tulenevalt tekkinud kahe kinnistu vaheline piir kulgeb osaliselt piki hoonete ja rajatiste seinu, osaliselt aga õuealal, kus piir ei ole silmale nähtavalt reaalselt tähistatud. Kinnistute jagamisest tulenevalt paiknevad mõlemal kinnistul osa hooneid selliselt, et neile pääseb juurde ainult teise poole kinnistul liikudes ( I kd tl 11 ). AS Mivar-Viva on Lossi 41 kinnistu omanik alates 21.11.1997 ja omanike vahetuste tulemusena on alates 14.12.2005 Lossi 41A omanik OÜ Toom Tekstiil Nonwovens ( endine ärinimi OÜ Fibertex). AS Mivar-Viva tunnistab hagiavalduses, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluval kinnistul ei ole rohkem juurdepääsuteid, kõige otstarbekam ja lühem tee jõuda avalikult kasutatavale Lossi tänavale on läbida hageja kinnistu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte vahel oleks olnud varem probleeme mõlema kinnistu omaniku poolt juurdepääsu kasutamisega üle teise kinnistu omaniku. Kohtule on esitatud tõendid, et kohtueelselt on toimivat korda omavahel püütud muuta ja lahendada alates 11.03.2010. 11.03.2010 ( I kd tl 13- 16 ) on pöördunud hageja AS Mivar-Viva kostja OÜ Toom Tekstiil Nonwovens poole avaldusega, kus teeb ettepaneku võtta enda kanda 1⁄2 osas koormatava kinnisasja omaniku poolt tehtud kulutustest juurdepääsutee korrashoiuks. Arvestades võimalikku vastunõuet AS Mivar-Viva poolt OÜ-le Toom Tekstiil Nonwovens kuuluva kinnistu kasutamisel, vähendab avaldaja juurdepääsutee korrashoiuks tehtavate kulutuste määra 1/3-ni. Avaldaja soovib nende kulutuste hüvitamist tagasiulatuvalt 3 aasta eest, s.o. 2007.a. veebruarist. Avaldaja soovib OÜ-lt Toom Tekstiil Nonwovens juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 000 krooni kuus. Nõuete aluseks on AÕS § 156. Tagasiulatuva nõude aluseks on VÕS § 1027, 1041 , 1042 ja TsÜS § 151 lg 1. OÜ Toom Tekstiil Nonwovens on 30.03.2010 vastanud, et ta nõustub sellega, et kummagi kinnistu omanikud kasutavad pikaaegse tava alusel teise omaniku kinnistut juurdepääsuna oma kinnistule, kuid ülejäänud osas ei pea ettepanekut põhjendatuks. Käesolevas asjas on kokkulepe kehtinud üle kümne aasta ning mõlemad pooled selle kohaselt toiminud. Kui avaldaja jääb selle juurde, et kokkulepet muuta, siis peab jääma kehtima põhimõte, et kummagi poole kinnisasjal on kitsendusena teise poole juurdepääsuõiguse talumise koormised võrdsed, mistõttu ka rahaliselt määratavas hüvitised võrdsed. Oleks mõistlik jätkata endise kokkuleppe järgi. Pooled on pidanud veel omavahel kirjavahetust, aga kokkuleppele ei ole jõutud. Ka kohtumenetluses on pooled püüdnud asja lahendada kompromissiga, mis aga ei ole õnnestunud erimeelsuste tõttu. II Juurdepääsu kasutamise õigus
1.OÜ Toom Tekstiil Nonwovens esitas vastuhagis nõude, milles palub määrata tähtajata, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääs mootorsõidukitega üle AS-le Mivar-Viva kuuluva kinnistu Lossi 41 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluvale kinnistule ning kanda juurdepääs kinnistusraamatusse. Vastuhagi järgi olenemata kinnistu omanikest on Lossi 41 A kinnistu omanikule tagatud kokkuleppeline juurdepääs Lossi tänavalt üle Lossi t 41 kinnistu ning Lossi t 41 kinnistu omanikule on tagatud kokkuleppeline juurdepääs üle Lossi t 41 a kinnistu. Juurdepääsud olid kokku lepitud rahalise tasuta. AS Mivar-Viva on kokkuleppest taganenud ja esitanud hagi Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vastu. Algselt on AS Mivar-Viva kinnitanud ja tunnistanud, et juurdepääsuõigus avaldaja jaoks kehtib, kuid 13.veebruari 2012 vastuses annab AS Mivar-Viva teada, et ta võib juurdepääsu võimaluse Toom Tekstiil Nonwovens OÜ suhtes lõpetada. Kuna
juurdepääsuõiguse kasutamine on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ majandustegevuses möödapääsmatu ja kuna AS Mivar-Viva on juurdepääsuõiguse kasutamise kindluse seadnud kahtluse alla, siis Toom Tekstiil Nonwovens OÜ palub, et juurdepääsuõiguse Viljandis, Lossi t 41 kinnistu suhtes määraks kindlaks kohus. Kostja AS Mivar-Viva ei tunnista Toom Tekstiil Nonwonens OÜ väiteid mingisuguse pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta ja selle kohta, et olevat olemas kokkulepe, mille kohaselt pooled kasutavad teineteise kinnistut rahalise tasuta. AS Mivar-Viva ei ole teinud mitte kunagi ühtegi takistust selleks, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei saaks kasutada AS-i MivarViva kinnistul asuvat juurdepääsuteed.
2.AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus ei jõuta kokkuleppele, määrab need sama sätte järgi kohus. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Seejuures peab kohus arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve. 3.Kohus korraldas paikkonna vaatluse kostja taotlusel. Vaatlusel kohus tuvastas, et väravast otse on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistuni ca 90 m. Toom Tekstiil Nonwovens kinnistule Lossi 41A pääseb ligi ainult üle AS Mivar - Viva kinnistu. AS Mivar - Viva esindaja seletuse järgi kasutab 1/20 Mivar-Viva autodest nurka, mis asub Toom Tekstiilile asuval kinnistul. ( II kd tl 40, 41, joonisel märgitud punktist 2 vasakul). Kui Mivar-Viva auto seisab siin nurgas (joonisel vasakul), siis pooled rattad on Toom Tekstiili alal ja pooled Mivar-Viva alal. Toom Tekstiili esindaja seletuse järgi Toom Tekstiil OÜ hoonel ei ole teenindavat maad. AS Mivar-Viva oma vastuses vastuhagi avaldusele leiab, et kõnealune juurdepääsutee ei ole ainuvõimalik juurdepääs Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistul asuvatele hoonetele. Faktiliselt piirnevad Toom Tekstiil Nonwovens OÜ hooned kahe avalikult kasutatava tänavaga. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-l on võimalik juurdepääsutee küsimus lahendada täiendava värava rajamisega tema kinnistule ja sellega kaasneva tootmise mõninga ümberkorraldamisega. Paikkonna vaatlusel kohus veendus, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-l ei ole võimalik mujalt oma hoonete juurde kauba laadimiseks pääseda. Osaliselt õige on hageja väide, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-l on olemas juurdepääs oma kinnistule avalikult teelt. See juurdepääs on olemas tänava poolt, sealt pääseb küll hoonesse sisse, aga mõnedele hoonetele ja kaubaautodele üldse tänava poolt juurdepääs puudub. Kohus on veendunud paikkonna vaatluse tulemusena, et ainuüksi täiendava värava rajamisega ei ole võimalik lahendada Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-l juurdepääsu oma kinnistule kaubaautodega. 4.AS Mivar-Viva on menetluse jooksul avaldanud erinevaid seisukohti. Oma hagiavalduses ta tunnistab, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le kuuluval kinnistul ei ole rohkem juurdepääsuteid, kõige otstarbekam ja lühem tee jõuda avalikult kasutatavale Lossi tänavale on läbida hageja kinnistu. Oma vastuses vastuhagi avaldusele ta ei tunnista esitatud juurdepääsu nõuet ka sisuliselt ja leiab, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ on esitanud avalduse juurdepääsu määramiseks alusetult. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas. Mõnedele hoonetele toimub juurdepääs üle AS-le Mivar-Viva kuuluva kinnistu, mõnedele hoonetele otse avalikult kasutatavalt teelt.
Oma järgmises vastuses ( I kd tl 31 pöördel ) leiab hageja, et kostja võib rajada endale juurdepääsu mujalt - läbi Lossi 41A tootmishoonete kompleksi. Võib eeldada, et vastav ümberkorraldus nõuab teatud mahus investeeringute tegemist. Hageja leiab, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ poolt esitatud nõue ei ole põhjendatud ja puudub alus selle rahuldamiseks. Juurdepääsu määramine ja kinnistusraamatusse kandmine kitsendaks oluliselt AS-l Mivar-Viva võimalusi kasutada oma kinnistut oluliselt efektiivsemal ja majanduslikult tulusamal viisil. Tegemist on Viljandi kesklinnas asuva kinnistuga, mida on potentsiaalselt võimalik kasutada uute hoonete rajamisel ning seeläbi teenida oluliselt suuremat tulu kui praegune olukord võimaldab.
5.AÕS § 156 lg 1 kohaselt juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Kuigi hageja ei tunnista mingite kokkulepete olemasolu kostjaga juurdepääsu kasutamise osas, on ometi kostja kasutanud juurdepääsu oma kinnistule üle hageja kinnistu ja talle on olnud tagatud tasuta juurdepääs. Tunnistaja Innar Susi ütluste järgi ta osales läbirääkimistel, kui tuli päevakorda Lossi 41a ost. Toom Tekstiil ostis Lossi tänaval asuva Baltest Nonwovensi kinnistu. Baltest Nonwovensi poolt oli esindaja Tarvo Teder, kes andis väljakujunenud kinnistu kasutusest ülevaate, kuna kumbki pool vajas kummagi poole abi. Kokkulepe oli selline, et kumbki hoiab korras oma kinnistu ja võimaldab teisel poolel kasutada kinnistut vastavalt vajadusele, läbipääsu kinnistule. Ja see kõik toimub ilma tasuta, pooled kannavad ise oma kulud. Lepiti, et sama kord jääb kehtima ka edasi. Kuna mõlemad osapooled on varem ühes grupis töötanud, toimis paljudel juhtudel selline džentelmenlik kokkulepe, mida ei vormistatud paberile. Olukord aga muutus, kui muutus Mivar Viva juhataja. Mivar-Viva võimaldas läbipääsu Toom Tekstiili tootmise hooneteni ja Toom Tekstiil võimaldas vajadusel kasutada oma kinnistut. Tasu ei maksnud kumbki pool. Kohus leiab, et asjaolu, et uus Mivar-Viva AS juhataja ei tunnista eelnevaid toiminud kokkuleppeid, ei tõenda, et mingeid suulisi kokkuleppeid juurdepääsu kasutamiseks ei ole olnud. Kokkulepete olemasolu tõendab toiminud olukord, kus mõlemad pooled kasutasid juurdepääsu oma hoonetele üle teise poole kinnistu ja selle eest tasu ei nõutud. Seda olukorda selgitas ka tunnistaja Innar Susi. Kohus leiab, et kuna kokkulepet või lepingut ei ole sõlmitud kirjalikult, ei ole tõendatud ka mingid muud tingimused, mis kokkuleppega võisid kaasneda, sealhulgas selle kokkuleppe muutmise kord ja tingimused. 6.Kohus leiab, et tulenevalt AÕS § 156 sätetest on kinnistu omanikul õigus nõuda või mitte nõuda tasu juurdepääsu õiguse kasutamise eest ja kui ta otsustab oma õigust kasutada ja tasu nõuda, on tal kokkuleppe mitte saavutamisel õigus ka vastav hagi esitada. Sellega seoses on ka kostjal õigus esitada vastuhagina juurdepääsu nõue ja nõuda selle kandmist kinnistusraamatusse. Kohus märgib, et kui juurdepääs kinnistule toimib, siis ei olegi vaja kohtu poole pöörduda. Kui seni kehtinud kord enam ei toimi ja kokkulepet ei saavutata, lahendab juurdepääsu kohus. Kuna hageja soovis muuta aastaid kehtinud korda, nõudes tasu juurdepääsu kasutamise eest, on põhjendatud, et teine pool soovib juurdepääs määrata kohtul. Alus sellise nõude esitamiseks on väljendatud hageja enda vastuses, et ta soovib kinnistult teenida oluliselt suuremat tulu kui praegune olukord võimaldab, kui on kostjale tagatud juurdepääs üle hageja kinnistu.
7.Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja ( käesolevas asjas kostja, vastuhagis hageja ) tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku (käesolevas asjas hageja, vastuhagis kostja ) kinnisasja juurdepääsuõigusega
koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Käesolevas asjas peaks Toom Tekstiil Nonwovens OÜ tegema oluliselt suuremaid kulutusi, kui ta peaks hakkama rajama juurdepääsu läbi tootmishoone või tootmishoone hoopis ümber ehitama, et saaks juurdepääsu kaubaautodele tänavalt hoone teisel pool. Kohus leiab, et AS Mivar-Viva kinnisasja koormamine on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ jaoks oluliselt odavam. Kohus leiab, et AS Mivar-Viva kinnisasja koormamine läbisõidu võimaldamisega on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ-le vähem koormav kui oma tootmishoone ümberehitamine ja uue juurdepääsu rajamine. Juurdepääs toimub üle kinnistul asuva siseõu, sama siseõue ala kasutab kauba veoks ja muuks liiklemiseks ka AS Mivar-Viva ise oma tootmistegevuses.
8.Kinnistusraamatuseaduse (KrS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldaja taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isiku nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist.
9.Kohus leiab, et vastuhagis esitatud Toom Tekstiil Nonwovens OÜ nõue juurdepääsu määramiseks üle AS-le Mivar-Viva kuuluva Lossi 41 kinnistu ja juurdepääsu kinnistusraamatusse kandmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS Mivar-Viva tasu nõue juurdepääsu kasutamise eest
10.AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu tasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus, sest otsuse tegemisel tuleb kohtul kaaluda tasu määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid. Kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule õiguse, kui naaberkinnisasjade omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrata asjaolusid arvestades õiglane ja mõistlik tasu. Hageja soovib juurdepääsu kasutamise tasu 639.11 eurot ( s.o. 10 000 krooni) kuus. Lisaks soovib ta juurdepääsuteega kaasnevate kulude määramist 1/3 osas kostja kanda ja soovib tagasiulatuvalt kolme aasta tee hoolduse ja korrashoiu kulude väljamõistmist summas 22 673.62 eurot. Hageja on märkinud hagiavalduses, et tasu suurusega on silmas peetud, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasutab juurdepääsuteed ärilistel huvidel.
11.Juurdepääsuteega kaasnevate kuludena on märgitud graniitliiva, võrkaeda, lumekoristust, liiklusmärki, väravat ja valvet, asfaldi amortisatsiooni, maamaksu ja kojamehe tasu. Hagiavalduses on toodud hoolduskulud 3 aasta kohta, kuus keskmiselt 36205 krooni, 1/3 sellest 12 068 krooni. Tagasiulatuvalt kolme aasta eest 408 171 krooni. 06.01.2012 on hageja esitanud uue sisehoovi kulude tabeli ( I kd tl 56 ). Perioodil hagi esitamise kuupäevast 07.06.2010
tagasiulatuvalt kolme aasta eest on vastavad kulutused järgmised: graniitliiv ja võrkaed 1639 EEK; lumekoristus 99 400 EEK; värav ja valve 639 653 EEK; asfalt (amort) 118 327 EEK; maamaks 11 914 EEK; kojamees (hoov) 193 362 EEK; Kokku: 1 064 295 EEK ehk 68 020.85 eurot. 1/3 nimetatud kulutuste summast on 354 765 EEK ehk 22 673.62 eurot. Hageja on esitanud kohtule ka vastavad arved ( I kd tl 57-156 ). Kostja vaidleb nende kulutuste vastu. Ta leiab, et võrkaia kulu ei ole seotud juurdepääsuga; graniitliiv- puistatakse selleks lumele, et inimesed ei kukuks ja saaks liikuda jäisel teel, sest Mivar-Viva töötajad kasutavad seda territooriumi, selleks, et kostja auto sealt läbi sõidaks graniitliiv ei ole vajalik. Lumekoristuse kulutusi tunnistab osaliselt, seda saab arvesse võtta, lumi peab olema koristatud. Värav ja valve ei ole kuidagi seotud sellega, et kostja auto saab sealt läbi sõita. Seda valvet ei ole kostjale vaja. Turvafirma arvelt on näha, et tegu on tootmis- ja tööstushoonete valvega. Asfaldi amortisatsioon ei ole reaalne kulu. Maamaksuga võiks nõus olla. Kostja on teinud omapoolse pakkumise, millega ta nõus on ja selle esitatud kohtule 24.jaanuar 2012 lisana. ( toimikus lk 162-167). Hageja ise kasutab juurdepääsu palju suuremas ulatuses, kui kostja, nii töötajate liikumiseks, kui kauba laadimiseks. Kostja töötajad ei kasuta seda territooriumi.
12.Hageja esitatud arvetest nähtub, et lumekoristusarved sisaldavad nii Vabriku kui Viiratsi ladude juures lume lükkamist (I kd tl 57, 58, 70, 71 ), AS Falck arvetel on märgitud summad territooriumi ja tootmishoone valve eest ( I kd tl 59-65, 74-101, 119-130, ). Koristaja palga õienditest ( I kd tl 68, 69, 104 ) ei nähtu koristaja poolt tehtava töö seos juurdepääsuga. Kohus leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kõik esitatud kulud on täies mahus seotud juurdepääsuga üle kinnistu.
13.Kostja on esitanud hageja esitatud tõendite alusel oma arvestuse, milliseid kulusid ta tunnistab ( I kd tl 162- 166 ). Nimetatud arvestuse järgi on Lossi 41 sisehoovi lumekoristuse tegelikud kulud ajavahemikus 01.06.2007-31.10.2011 134766 krooni, Lossi 41 maamaks samal perioodil 21289 krooni. Kostja tunnistab osaliselt neid kulusid seonduvalt juurdepääsu tagamisega.
14.Kohus leiab, et kulutuste suuruse arvestamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole teega teeseaduse mõistes, vaid juurdepääs toimub üle hageja kinnistu siseõue, kus kostja auto liigub 90 m ulatuses auto laiuse ulatuses. Mingit teed siseõuel ei ole, selles veendus kohus ka paikkonna vaatlusel. Kohus leiab, et kulutuste ja tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja kasutab ise kogu siseõue.
15.Kohus leiab, et hagejal kinnistu omanikuna on korrashoiu, hooldamise jm kulude hüvitamisele õigus saada hagejalt ka hüvitist teise isiku omandi kasutamise eest. AÕS § 156 sätetest tulenevalt määrab kohus on juurdepääsu kasutamise eest tasu, mille suuruse kindlaksmääramisel kohus arvestab nii kulusid kui hüvitist.
16.Eratee omanikul on õigus nõuda teed juurdepääsuna kasutavalt isikult tasu AÕS § 156 lg 1 järgi, kusjuures teeomanikul on sellisel juhul õigus nõuda tasuna vähemalt teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi. Riigikohus on selgitanud, et eeltoodud seisukoht kohaldub juhtudel, kus juurdepääsuna AÕS § 156 lg 1 järgi kasutatakse erateed.
17.Teeseaduse § 2 lg 1 kohaselt tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Lg 2 kohaselt tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad: 1) liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala;
ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; 2) muud rajatised: kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Kohus leiab, et tulenevalt teeseaduse sätetest ei ole laiene tee mõiste kinnistu siseõuele. Juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige teeseaduses sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi.
18.Hageja on esitanud kohtule andmed kinnistu kasutamisest autode poolt ( I kd tl 55), mille järgi ajavahemikul 08.06.07- 31.10.11 on kinnistul sõitnud 10933 AS Mivar-Viva autot ja 3892 Toom Tekstiil Nonwens OÜ autot. Seega kinnistu siseõue keskosa kasutamise intensiivsus on vastavalt ca 73 % ja 27 %.
19.Kohus leiab, et juurdepääsu tasu määramisel üle kinnistu siseõue on põhjendatud tasu arvestamise aluseks võtta hooldus- ja korrashoiukulusid, mis on seotud juurdepääsu kasutamisega.
20.Kohus leiab, et hageja nõue panna kostjale hageja poolt Lossi 41 kinnistule juurdepääsutee hoolduse ja valvega seotud kulude tasumine 1/3 ulatuses ei ole põhjendatud ja sellises ulatuses kulude panemine kostjale on ebamõistlikult suur. Hagejale kuuluva kinnistu üldsuurus on 7786 m2, millest ehituste all 6458 m2, muu maa 1328 m2 ( I kd tl 34). Kostja kasutab siseõuest läbisõiduks osa, mille suurus on ca 234 m2 ( auto laius maksimaalselt 2,6 m ja tee pikkus 90 m ). Juurdepääsu osa ei ole võimalik määratleda mingi konkreetse teena või rajana, see on mõtteline osa siseõuest, mille kostja auto läbib. Samuti ei ole võimalik määratleda mingit teepeenart. Kohus leiab, et juurdepääsu osa laiuseks saab arvestada maksimaalselt 2,6 m. Hageja väitel peab olema teistel autodel manööverdamisruum, seetõttu reaalselt kasutavad autod juurdepääsuteena 3,5 – 4 m laiust ala. Kohus leiab, et kui juurdepääsu ala õuel manööverdava auto tõttu nihkub, siis kasutab auto ikkagi ala auto laiuses ja laiendada seda juurdepääsuala kuni 4 meetrini on meelevaldne ja põhjendamata. Kohus märgib veelkord, et tegemist on õuealaga, kus kostja autod sõidavad üle mõttelisel osal.
21.Kohus leiab, et arvesse ei ole põhjendatud võtta järgmisi hageja kulusid: võrkaeda, liiklusmärki, väravat ja valvet, asfaldi amortisatsiooni ja kojamehe tasu. Kohus leiab, et võrkaia kulu ei ole seotud juurdepääsuga. Liiklusmärgi kulu on tehtud 2009.a. ühekordselt 750 krooni ja seda kulu ei ole põhjendarud võtta arvesse tasu suuruse määramisel. Kohus leiab, et asfaldi amortisatsiooni ei ole põhjendatud arvestada kulude hulka. Amortisatsioon on arvestuslik kulu, arvestusest ( I kd 56 ) nähtub, et see erineb aastate lõikes väga suurelt ( näit. 2008 a.- 19061 krooni, 2011.a. 10 kuud 118307 krooni ). Hageja on märkinud kuluks kojamehe tasu, aga lisatud on koristaja palga õiendid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kojamehe kulusid ega seda, kuidas koristaja kulud on seotud konkreetselt juurdepääsuga. Kohus leiab, et neid ei ole põhjendatud arvestada juurdepääsu tasu kuluna.
22.Arvetest nähtub, et mehitatud valve on territooriumi ja tootmishoonete valvena. Kohus leiab, et kogu valveteenuse tasu ei ole põhjendatud arvestada tasu suuruse määramisel, kuna valveteenuse eesmärk on valvata hageja vara, juurdepääsu tagamiseks ei ole territooriumi ja tootmishooneid valve vajalik. Mõningal määral on põhjendatud väravavalve kulude arvestamine, kuna valvur peab avama värava ka kostja Toom Tekstiil Nonwovens OÜ autodele siseõuele pääsemiseks. Ei ole põhjendatud hageja nõue, et 1/3 valvekuludest peab tasuma kostja. Värava ja valve kulud on perioodi juuni 2007 – oktoober 2011 ( I kd tl 56 ) kokku 833329 krooni, mis jagatuna 53 kuuga on 15723 krooni kuus, s.o. ca 1005 eurot kuus. Kuna mingit muud arvestust ei ole hageja kohtule esitanud ja kohtul on poolte esile toodud asjaolude alusel õigus määrata oma siseveendumuse alusel õiglane ja mõistlik tasu, leiab kohus, et valvekulude kindlaksmääramisel
tuleb lähtuda kuludest 1 m2 kohta. 1 m2 valvekulud on 0,13 eurot ( 1005 eurot : 7780 m2 ). Juurdepääsu ala on ca 234 m2 (auto laius 2,6 m ja tee pikkus 90 m), seega valvekulud juurdepääsu ala osas on kuus 30.42 eurot. Tuleneval eelpool p 18 arvutatud %-dest, on kostja osas valvekulud 8.21 eurot kuus.
23.Kohus leiab, et hageja esitatud kuludest on põhjendatud võtta arvesse tasu määramisel lumekoristuskulusid, maamaksu, väravavalve kulu. Lumekoristuskulusid kostja osaliselt tunnistab. Arvetel on märgitud lumekoristuse kohtadeks ( näit I kd tl 57 ) vabrik ja Viiratsi laod ühe summana. Seega kohus leiab, et kogu arvetega tõendatud summat ei saa võtta aluseks lumekoristuskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on teinud hageja arvete põhjal oma arvestuse ja maha arvanud arvetel olevad Viiratsi ladude kulud ( I kd tl 182-183). Kohus leiab, et see arvestus vastab esitatud arvetele ja on võimalik võtta aluseks lumekoristuskulude arvestamisel. Lossi 41 sisehoovi lumekoristuskulud arvete põhjal ajavahemikul 1.05.2007-31.10.2011 on 134 786 krooni s.o. jagatuna 4 aasta peale 33696.50 krooni aastas, keskmiselt 2808 krooni kuus, s.o. 179 eurot kuus. Kuna lumekoristus toimub kogu siseõue alal, siis lumekoristuse ühe m2 maksumus on 0.13 eurot m2 eest ( 179:1328 m2 ), seega juurdepääsu ala osas on 30.42 eurot kuus. Tuleneval eelpool p 18 arvutatud %-dest, on kostja osas lumekoristuskulud 8.21 eurot kuus. Maamaksu osas on hageja esitanud tõendina maksuteated, kus on maamaks ühe summana. Maatükkide andmed 2011 ( I kd tl 156 ) järgi on Lossi 41 maksekohustus 385,40 eurot, 1 m2 hind 0,049, seega 0,05 eurot. Juurdepääsu ala eest maamaks seega 11.70 eurot. Tuleneval eelpool p 18 arvutatud %-dest, on kostja osas maamaksu kulud 3.16 eurot kuus. Graniitliiva kulu on 2010. A. ( I kd tl 105-107 ) 122.04 eurot, on ostetud 3x 25 kg, 2011.a. 183.84 eurot ( I kd tl 134-137 ), on ostetud 4x25 kg . Kokku 2 aasta kulud 305.88 eurot, mis on keskmiselt 12.75 eurot kuus. Kohus leiab, et kuna kogused on väikesed, viitab see sellele, et graniitliiva kasutatakse sisehoovis jalakäijate huvides. Kui isegi on kasutatud graniitliiva kogu siseõue alale, siis jagatuna on summa 0,009 eurot 1 m2 kohta kuus, juurdepääsu ala kohta 2.16 eurot kuus. Tulenevalt eelpool p 18 arvutatud %-dest, on kostja osas graniitliiva kulud 0.58 eurot kuus.
24.Hagejal on kinnistu omanikuna on lisaks kulude hüvitamisele õigus saada hagejalt ka hüvitist teise isiku omandi kasutamise eest ja juurdepääsu talumise eest. Kostja autode sõitmine üle hageja kinnistu siseõu tekitab hagejale kindlasti teatud ebamugavusi. Hageja soovib hüvitist 639.11 eurot. Hageja on põhjendanud, et tasu suurusega on silmas peetud, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasutab juurdepääsuteed ärilistel huvidel. Veel on hageja väitnud, et tegemist on Viljandi kesklinnas asuva kinnistuga, mida on potentsiaalselt võimalik kasutada uute hoonete rajamisel ning seeläbi teenida oluliselt suuremat tulu kui praegune olukord võimaldab.
25.Kohus leiab, et hageja väide siseõuele uute hoonete rajamise tõenäosuse kohta on tõendamata ja paljasõnaline. Kaardiserveri väljavõttest ja kinnistu plaanidest on näha, et siseõu on suhteliselt väike ja sinna veel mõne hoone ehitamine seab kahtluse alla ka hageja enda hoonete teenindamise võimalikkuse. Kohus leiab, et seda hageja väidet ei ole põhjendatud arvestada hüvitise suuruse määramisel juurdepääsu talumise eest. Samuti leiab kohus, et juurdepääsu kasutamise tasu määramisel ei ole põhjendatud asjaolu, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasutab juurdepääsuteed ärilistel huvidel. Kohus leiab, et juurdepääsu tasu määratakse juurdepääsu talumise eest ja konkreetsete kulude katteks. Juurdepääsu tasu ei saa olla hagejale oluliselt suuremat tulu teenimise vahendiks. Hageja on märkinud oma vastustes, et konkreetselt antud juurepääsu tagamise tõttu on kindlasti Viljandi kesklinnas asukoha kinnistu väärtus oluliselt vähenenud. Hageja ei ole esitanud aga
kohtule ühtegi tõendit, kui palju ja kas üldse on kinnistu väärtus vähenenud juurdepääsu kasutamise tõttu. Küll leiab kohus, et kinnistusraamatusse kande tegemisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus ja seda tuleb arvestada hüvitise suuruse määramisel. Kinnistu kasutamise andmete järgi ( I kd tl 55) ajavahemikul 08.06.07- 31.10.11 on kinnistul sõitnud 3892 Toom Tekstiil Nonwens OÜ autot. Seega sõidab üle hageja kinnistu keskmiselt kuus 73 Toom Tekstiil Nonwens OÜ autot ( 3892: 53 kuud ), keskmiselt 18-20 autot nädalas. Kohus leiab, et see ei ole väga intensiivne juurdepääsu kasutamine ja seda tuleb arvestada ka hüvitise suuruse määramisel.
26.Kohus leiab, et juurdepääsu kasutamise eest tuleb määrata tasu, mis sisaldab ülalpool märgitud põhjendatud kulusid ( ca 20 eurot kuus ) ja hüvitist juurdepääsu talumise eest. Kohus leiab, et tasu tuleb määrata 120 eurot kuus. See on mõistlik ja õiglane tasu, mille muutmist on asjaolude olulisel muutumisel võimalik hageda. Kulude nõue tagantjärgi kolme aasta eest
27.Hageja nõuab kolme aasta jooksul säästetud, hageja poolt kantud juurdepääsutee hooldus- ja korrashoiukulude hüvitis tagasiulatuvalt 3 aasta eest kogusummas 22 673,62 eurot ( täpsustatud 10.02.2012 vastuses). Nõuete aluseks on VÕS § 1027, § 1041, § 1042. Kostja tagasiulatuvat nõuet ei tunnista.
28.Lossi tn kinnistu 41 ja Lossi tn kinnistu 41a kasutamine kummagi kinnistu omanike poolt on maakorralduslike tingimuste tõttu olnud paratamatult sõltuvuses teise kinnistu kasutamisest. Selle tõttu on juba üle kümne aasta kehtinud kinnistu omanike vahel vastastikune kokkulepe, et kumbki pool aktsepteerib teise õigust ning on loetud vastastikune kitsenduse talumise kohustus kaetuks võimaliku tasunõudega.
29.VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Lg 2 kohaselt kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.
30.Kohus leiab, et eelnimetatud sätted ei ole nõude puhul kohaldatavad.
31.Alusetu rikastumine tekib olukorras, kus isik on omandanud midagi teiselt isikult ilma õigusliku aluseta. VÕS § 1041 reguleerib alusetu rikastumise nõudeid, mis tekivad teise isiku kohutuse täitmise tagajärjel. VÕS § 1042 reguleerib alusetu rikastumise nõudeid, mis tekivad juhul, kui üks isik teeb õigusliku aluseta kulutused teisele isikule kuuluva eseme suhtes, paragrahv võimaldab alusetu rikastumise korras nõuda kulutuste hüvitamise suuruses, milles eseme väärtus on vastavate kulutuste tagajärjel suurenenud.
32.Antud asjas on kulutuste nõude sisu selles, et kostja on kasutanud juurdepääsu üle hageja kinnistu tasuta. Kuigi hageja esindaja eitab igasuguste kokkulepete olemasolu, on tegelik olukord olnud üle 10 aasta selline, et pooled on vastastikku kasutanud teineteise kinnistut oma hoonetele juurdepääsuks. Pooled on olukorda aktsepteerinud ja ei ole teineteise vastu tasunõudeid esitanud.
33.Kohus leiab, et tagantjärele kolme aasta eest enne hagi kohtusse esitamist kulutuste hüvitamise nõue juurdepääsu kasutamise eest ei ole põhjendatud ja on alusetu. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ tasu nõue AS Mivar-Viva vastu juurdepääsu kasutamise eest
34.Vastuhagis hageja Toom Tekstiil Nonwovens OÜ palub määrata Viljandi Lossi t 41 kinnistu omanikule AS Mivar-Viva kohustuseks maksta juurdepääsu kasutamise tasu Viljandi Lossi t 41a, omaniku Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasuks 639,12 eurot kuus. Kui AS Mivar-Viva hagis määratakse AS Mivar-Viva kasuks tasu muus suuruses, siis määrata vastuhagis see samas suuruses, kui määratakse juurdepääsu kasutamise tasuks Viljandi, Lossi t 41a, omanikule Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kohustuseks Lossi t 41 kinnistu juurdepääsu kasutamise eest.
35.AS Mivar-Viva peaks hüvitama Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juurdepääsuala (230 m2) hooldamise kuludest vähemalt 18% (sisehoovi kasutustiheduse sagedust ja kasutusaja pikkust arvestades). Need kulud on perioodil 2007 juuni kuni 2010 juuni olnud kokku 1 267 870 krooni. Sellest 18 % ehk 228 216 krooni tuleks kanda Mivar-Viva AS-l. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole siinjuures oma kulude nimekirjas arvestanud AS Mivar-Viva veokite parkimise eest parkimistasu Lossi tn 41a kinnistul ja vaadeldaval perioodil tootmisjäätmete hoidmise eest Lossi tn 41a kinnistul. Sellega tahab Toom Tekstiil Nonwovens OÜ väita, et Lossi tn 41 ja Lossi tn 41 a kinnistute omanike kokkulepe, et vastastikused kitsendused kaetakse hüvitamiskohustusega, on olnud proportsionaalne, igal juhul on sellest saanud kasu pigem Lossi t 41 kinnistu omanik ehk AS Mivar-Viva. See tähendab ka seda, et juhul, kui kohus määrab kinnistul Lossi 41 kulgeva juurdepääsu õiguse kasutamise eest tasu, siis see tasu peaks olema samas suurusjärgus, kui see tuleks määrata juurdepääsuõiguse eest üle Lossi t 41 a kinnistu.
36.Vastuhagis kostja AS Mivar-Viva ei vaidle iseenesest vastu asjaolule, et kui ta vastaspoole kinnistut kasutab, siis on ta nõus kandma selle kinnistu hooldamise kulusid proportsionaalselt AS-i Mivar-Viva poolsele kasutamisele. Kuid sellisel juhul peab olema ka kostja kinnistu kasutamise proportsioon tõendatud ning kostja poolne kulude kandmine tõendatud konkreetsete kuludokumentidega. Faktiliselt Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei kasuta ega hoolda oma kinnistu osa, millel on toimunud AS Mivar-Viva veoautode laadimine. Seda kinnistu osa on hooldanud AS Mivar-Viva (üldkoristus ja lume tõrje) ja kandnud sellega kaasnevad kulud. Seetõttu ei ole Toom Tekstiil Nonwovens OÜ poolt esitatud nõue põhjendatud. AS Mivar-Viva on kasutanud Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistut selliselt, et korraga on laadimisel olnud üks veoauto suurusega 16x2,5 m = 40 m2. Laadimisel ajal on veoautost asunud 1⁄2 AS-i Mivar-Viva kinnistul ja 1⁄2 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistul. Järelikult on laadimisel kasutatud maksimaalselt 20 m2 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistust. Ei ole põhjendatud vastuhagis esitatud väide, et AS Mivar-Viva peaks hüvitama Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juurdepääsuala kuludest vähemalt 18%.
37.Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole esitanud oma kulude tõendamiseks ühtegi tõendit. Ta on korduvalt väitnud, et Lossi 41 a kinnistu sisehoovi kulud on olnud perioodil 1267 870 krooni
06.2007 kuni 09.2010, aga ta ei ole tõendanud, millest need koosnevad ja kas need on seotud juurdepääsuga Lossi 41 a. Kohus leiab, et esitatud kulude summat ei ole põhjendatud võtta aluseks juurdepääsu tasu määramiseks.
38.Sisuliselt on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juurdepääsu tasu nõue AS Mivar-Viva vastu samas suurusjärgus kui AS Mivar-Viva juurdepääsu tasu nõue Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vastu. Nõuet põhjendatakse sellega, et Lossi tn 41 ja Lossi tn 41 a kinnistute omanike vahel oli kokkulepe, et vastastikused kitsendused kaetakse hüvitamiskohustusega, see on olnud proportsionaalne. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ vaidleb vastu AS Mivar-Viva poolt esitatud juurdepääsu tasu suurusele, aga on esitanud juurdepääsu tasu nõude AS Mivar-Viva vastu täpselt samas suuruses ja leiab, et kui kohus mõistab temalt tasu mingis muus suuruses AS Mivar-Viva kasuks, tuleb välja mõista AS-lt Mivar-Viva Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasuks tasu täpselt samas suuruses.
39.Kohus leiab, et asjaolu, et toimis olukord, kus pooled teineteiselt ei nõudnud vastastikku tasu teineteise kinnistu kasutamise eest, ei tähenda seda, et vastastikused tasud peavad jääma ühesuguseks ja proportsionaalseks alatiseks. Kui üks pool soovib muuta või määrata tasu enda kinnistu kasutamise eest teise kinnistu omaniku poolt, siis tal on see õigus ja see ei tähenda, et ka edaspidi peavad olema vastastikused tasud samas suuruses. Kohus leiab, et tasu määramisel tuleb lähtuda ühesugustest alustest ja määratavad tasud ei pea olema enam vastastikku samas suuruses. 40 . Kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, kes koristab Lossi 41 a territooriumil lund. Toom Tekstiil Nonwens OÜ esindaja väitis, et koristab ise oma hoovi. AS Mivar-Viva lõpuks arvas, et selle väitega võib põhimõtteliselt nõusse jääda, kuna nad ei koristagi Toom Tekstiili territooriumi, vaid seda jupikest, mida neil on kasutada vaja. Pooled tunnistasid, et lume lükkamist ei ole võimalik nii teostada, et kumbki pool ei puudutaks kummagi kinnistut. Põhimõte on selles, et mõlemad pooled koristavad oma lume ise.
41.Poolte vahel on vaidlus, kui suures osas kasutab AS Mivar-Viva Toom Tekstiil Nonwens OÜ kinnistut oma hoone juurde pääsemiseks. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ väidab, et ala suurus on 230 m2. AS Mivar-Viva esindaja väitel kasutavad nad Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistut selliselt, et korraga on laadimisel olnud üks veoauto suurusega 16x2,5 m = 40 m2. Laadimisel ajal on veoautost asunud 1⁄2 AS-i Mivar-Viva kinnistul ja 1⁄2 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistul. Järelikult on laadimisel kasutatud maksimaalselt 20 m2 Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistust.
42.Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole sellega nõus, väites, et enne, kui veoauto pargitakse koorma laadimiseks Lossi tn 41A kinnistu 20 m2 alale, sõidab laadimisele tulev veoauto parempöördega Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kinnistu sisehoovi ühte serva ja alustab tagurdamist laadimiskohale, mis asub sisehoovi teises servas. Pärast laadimist lahkub veoauto parempöördega Lossi tn 41A kinnistult välja. Faktiliselt kasutavad Mivar-Viva AS veoautod Lossi tn 41A kinnistut laadimistöödeks ja manööverdamiseks vähemalt 230 m2 ulatuses.
43.Kohus leiab, et põhjendamatu on Toom Tekstiil Nonwovens OÜ väide, et vastastikuste hüvitamiskohustuste tasu määramisel tuleb arvestada kindlasti Mivar-Viva AS veoautode manööverdamist Lossi tn 41A kinnistul, millega kaasneb sealse asfalti kiirem kulumine, võrreldes Lossi tn 41 juurdepääsuteega, mida Toom Tekstiil Nonwovens OÜ kasutab läbisõiduks. Laadimistööde korral on talumiskohustuse kestvus 15 kuni 30 korda suurem kui kinnistult läbisõidu korral.
44.Kohus leiab, et juurdepääsu ala suurus 230 m2 ei ole tõendatud, seega ei ole tõendatud ka kulude nõue 18 % ulatuses. Kui auto ( laius 2,5 m ja pikkus 16 m ) manööverdab, ei vaja ta manööverdamiseks väidetavat 92 m pikkust ala. Poolte seletuste ja paikvaatlusel tuvastatu ( II kd
tl 40 ) alusel leiab kohus, et Lossi 41a kinnistul paremale pöörates auto kasutab umbes auto pikkuse ala ja tagurdades pargib ta osaliselt Lossi 41 kinnistule, osaliselt Lossi 41a kinnistule. Lähtudes sellest kasutab üks auto manööverdamiseks umbes 40 m pikkust ala, seega juurdepääsu ala ei ole suurem kui 100 m2 . Küll võib olla suurem juurdepääsu ala kasutamise aeg, kuna toimub kauba laadimine, mitte ainult läbisõit. Mivar-Viva AS kasutab seda juurdepääsu ainult ühe laohoone juurde pääsemiseks, mistõttu selle kinnistu juurdepääsu kasutamise intensiivsus on väiksem, kui poolt Lossi 41 kinnistu kasutamise intensiivsus, sest sealt sõidavad läbi kõik Toom Tekstiil Nonwovens OÜ autod. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole esitanud tõendeid, kuidas ja kuipalju tema kinnistust kasutatakse teise poole poolt. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ soovis juurdepääsu kasutamist tõendada tunnistajate ütlustega, kuid kohus leiab, et ainult tunnistajate ütlustega ei ole võimalik seda usaldusväärselt tõendada.
45.Kohus leiab, et kuna Toom Tekstiil Nonwovens OÜ ei ole esitanud ühtegi tõendit AS MivarViva poolt kasutatava juurdepääsu ala hooldamise korrashoiu, hooldamise jm kulude kohta kinnistu omaniku poolt, ei saa kohus neid ka juurdepääsu tasu arvestamisel aluseks võtta. Toom Tekstiil Nonwovens OÜ järjekindel seisukoht on, et juurdepääsu tasud peavad olema vastastikku võrdsed nagu on olnud varem.
46.Kohus leiab, et juurdepääsu tasu suuruse määramisel ei ole võimalik arvestada kinnistu omaniku kulusid juurdepääsuga seoses, sest need on tõendamata. Kohus arvestab tasu määramisel asjaolu, et Toom Tekstiil Nonwovens OÜ peab taluma AS-i Mivar-Viva poolt kinnistu kasutamist ja ka asjaolu, et pooled ei ole taotlenud selle tasu kandmist kinnisturaamatusse.
47.Kohus leiab, et kohus saab määrata hüvitise teise isiku omandi kasutamise eest. Kohus leiab, et tasu tuleb määrata 50 eurot kuus. See on mõistlik ja õiglane tasu. Kohus märgib, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et kuna pooled on esitanud kumbki mitu nõuet, millest kohus mõlema poole puhul osa rahuldab ja osa jätab rahuldamata, tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Allkirjastatud digitaalselt Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.