2-13-32468/10 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja nõue ja põhjendused 05.07.2013 esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Tartu Maakohtule hagi Miraid Stanko vastu 2 505,86 euro nõudes. 14.12.2012 Riigikohtu kohtumäärusega jõustunud Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12514 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver K.V. suri. Vägivallakuriteo ohvri ülalpeetava G.V. seaduslik esindaja Heli Linn esitas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole 22.02.2012 ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 01.03.2012 otsusega nr K00037/2 määrati G.V. le riiklik hüvitis. Sotsiaalkindlustusamet on G.V. igakuuliste väljamaksetena maksnud riiklikku hüvitist ajavahemikul 09.07.2011 – 31.05.2013 summas 2101,66 eurot. Kuriteoohvri matusekulud kandnud isik E.V. esitas 11.11.2011 OAS alusel taotluse kuriteoohvri matusekulude hüvitamiseks. Lõuna Pensioniameti 21.11.2011 otsusega nr k00037 hüvitati matusekukud summas 404,20 eurot. Haginõue kokku on seega 2 505,86 eurot. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja leiab, et kostja vastuväited on alusetud ning õiguslikult põhjendamata, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Hageja selgitas täiendavalt, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 16.02.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-39561 määrati G.V. ja G.V. eestkostjaks Heli Linn. 22.02.2012 esitas eestkostja Heli Linn eestkostetava G.V. nimel Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti kuriteoohvri surmast tuleneva kahju hüvitamise avalduse. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 01.03.2012 otsusega nr K00037/2 määrati G.V. le riiklik hüvitis. E.V. on 11.02.2012 avaldusega riiklikust hüvitisest loobunud. Sotsiaalkindlustusametile ei ole laekunud avaldust G.V. kohta, millele kostja viitab. Hageja on seisukohal, et kostja küsimus selle kohta, kas G.V. l ja G.V. l on ühine eestkostja või on eestkostjad erinevad, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Sotsiaalkindlustusamet lähtub hüvitise maksmisel OAS §-s 15 sätestatust, mille järgi käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 9590 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määruse nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ (edaspidi arvutamise kord) § 7 lg 1 järgi ohvri surmast tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ühele ülalpeetavale korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu 75 protsendiga ning sellest lahutatakse OAS § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ülalpeetavale määratud toitjakaotuspension. Arvutamise korra § 7 lg 2 järgi arvutatakse ohvri surmast tulenev ühe kuu kahju kahele ülalpeetavale korrutades ohvri ühe kuu keskmise tulu 85 protsendiga ning sellest lahutatakse kooskõlas OAS § 10 lõikega 2 kõik summad, mida ülalpeetav on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, sealjuures lahutatakse ka ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspensionid. Arvutamise korra § 7 lg 4 sätestab, et kui ülalpeetavad soovivad oma osa eraldamist ühisest hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga. Seega hüvitise arvestamisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet tingimustest, millised on soodsamaid hüvitise saajale. Antud juhul on riikliku hüvitise saajaid kaks, kuid kuna makstavast riiklikust hüvitisest arvestatakse toitjakaotuspension maha, on seetõttu kasulikum esitada taotlus hüvitise saamiseks ohvri ühel ülalpeetaval. Hüvitise määramine kahele või enamale ülalpeetavale ei ole rahaliselt Lk 2/4

tsiviilhagiga rahuldatud summast. G.V. le ja Ellen Valgule on hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 2 505,86 eurot. Kahju hüvitamise nõue on OAS § 31 alusel üle läinud Eesti Vabariigile. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. OAS § 17 lg 3 kohaselt üldjuhul määratakse ülalpeetavatele ühine hüvitis. Ülalpeetava kirjaliku taotluse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada. Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et Kermo Valgu ülalpeetavatele ei ole määratud ühist hüvitist. OAS § 17 lg-st 3 ei tulene riigile kohustust määrata ülalpeetavatele ühine hüvitis. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hüvitist taotlenud E.V. ja G.V. Asjaolu, et G.V. le ei ole hüvitist määratud, ei vabasta Miraid Stankot G.V. le väljamakstud hüvitise tasumisest hagejale. Ellen Valgule makstud hüvitise tasumise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.06.2012 otsusele kriminaalasjas nr 1-11-12514 on kostja tunnistatud süüdi KarS § 114 p-s 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jäi Kermo Valgu surma tõttu G.V. ilma ülalpidamiseta. Seega tekkis kostja teo tagajärjel kahju. Selles osas tuleb eeldada kostja omaksvõttu, kuna ta ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema poolt toime pandud kuriteo tõttu jäi G.V. ilma ülalpidamiseta. Tegu on õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 1. Kuna tegemist oli tahtliku tapmisega, esineb ka deliktilise üldvastutuse kolmas element – süü (VÕS § 1050 lg 1). Kostja esitatud põhjendused ei ole aluseks hagi läbi vaatamata ega rahuldamata jätmiseks. On tõendatud, et kostja on süüdi tunnistatud ohvri surmaga lõppenud kuriteos, kuriteo ohvri ülalpeetavatele on välja makstud hüvitis ning seega tuleb kostjal kuriteo ohvri ülalpeetavale välja makstud hüvitis hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks regressi korras tagastatav kahjuhüvitis 2 505,86 eurot.