Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse põhjendused Kohus toimetas pooltele kätte kohtukutsed 08.10.2013 kohtuistungile. Kumbki pool istungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt, jätta hagi läbi vaatamata, menetluse peatada või lükata asja arutamine edasi. Kohus on otsustanud lahendada asja sisuliselt. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad (TsMS § 405 lg 1 p 3). TsMS § 405 lg 3 kohaselt võib kohus sama sätte lg-s 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla ära kuulatud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et käesoleval juhul ei ületa hagihind TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud summat ning kohus on pooltele toimetanud kätte kohtukutsed, millega loeb kohus täidetuks TsMS § 405 lg-s 3 sätestatud kohustuse teatada menetlusosalistele nende õigusest olla ära kuulatud, lahendab kohus asja lihtmenetluses. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud kirjalike avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 24.09.2008 suulise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 319,56 eurot. Kostja pidi tagasi maksma 361,74 eurot, millest 319,56 eurot moodustas põhiosa ja 42,12 eurot intressid. Hageja on laenulepingu tõendamiseks hagile lisanud maksekorralduse (t lk 10), milles nähtuvalt on Xxx 23.09.2008 kandnud xxx 5 000 krooni (319,56 eurot) selgitusena „laen“. Kohtu hinnangul tõendab maksekorraldus laenulepingu sõlmimist ja laenu ülekandmist kostjale. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas VÕS § 396 lg-ga 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 ja § 396 lõike 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuna saadud põhivõlgnevus 319,56 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb muu kui majandustegevuses sõlmitud laenulepingu korral maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja vaheline leping pole sõlmitud nende majandus- või kutsetegevuses. Kuivõrd hageja on laenulepingu tõendamiseks esitanud üksnes maksekorralduse, mille kohaselt ta on kostjale kandnud üle 5 000 krooni, ega pole tõendanud kokkulepet intressi tasumise kohta, jääb hagi intressivõlgnevuse (42,12 euro) osas rahuldamata.

VÕS § 101 lõike 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 11.11.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvutanud seadusjärgse viivise suuruseks kuni otsuse tegemiseni 131,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 131,97 eurot. Lisaks tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas tasumata põhinõudelt (319,56 eurolt) alates 29.10.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Xxx kasuks. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 on hagihind 451,44 eurot, millelt hageja tasus 75 eurot riigilõivu. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud jätta hagi rahuldamisega proportsionaalses osas (90% ulatuses) kostja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15,98 euro ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 euro väljamõistmist kostjalt. Eeltoodud menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks 90% (81,90 euro) ulatuses välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.