lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-10278/22

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-10278/22
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-13-10278

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2013, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav

Kohtuasi

X X hagi X X vastu võlgnevuse saamiseks 1214,65 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X Xi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Ilya Zuev Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda X Xi poolt Harju Maakohtu 26.08.2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Tagastada käesoleva määruse jõustumisel apellatsioonkaebus X Xile. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud

1.04.03.2013 esitas X X (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus X Xlt (kostja) hageja kasuks välja mõista 1214,65 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana 30.12.2004 kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja sõiduteeservituudi seadmise võlaõiguslepingu, mille esemeks on Tallinnas Haabersti linnaosas Kakumäe tee 208 asuva elamumaa 1750 m2 jagamisel moodustuv iseseisev kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega suurusega vähemalt 1030 m2 ja hinnaga 400 000 krooni (25 564,66 eurot). Hageja on ostuhinna kostjale täielikult ja tähtaegselt tasunud. Lepingu kohaselt kohustusid pooled sõlmima notariaalses vormis asjaõiguslepingu lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks ostjale pärast kinnistu moodustamist ning kehtestatud detailplaneeringu alusel kinnistu jagamist. Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale üle andma lepingu eseme kevadisteks hooldustöödeks aprilliks 2005. Kostja müüjana kohustus kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, välja arvatud maamaks, mida pooled maksavad vastavalt maamaksuseadusele. Alles 16.12.2011 sõlmisid pooled kinnistu võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkuleppe ja sõiduteeservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu lõpetamise lepingu ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning kinnistu omandi üleandmise asjaõiguslepingu. Hageja leiab, et kostja täitis oma kohustusi 6 aastase viivitamisega. Selle aja jooksul on hageja andnud kostjale maamaksuna tasumisele kuuluvaid summasid, kuid ei ole saanud kostjapoolse kohustuste täitmisega viivitamise tõttu ostetavat maad kasutada, millega hageja arvates kostja tekitas talle kahju.
3.Täiendavas seisukohas leiab hageja, et ta ei ole kahjusumma kokkuarvutamisel eksinud ja tema nõue ei ole aegunud, kuna oma 13.04.2011 kinnituskirjas kostja tunnustab kõiki nõudeid uuesti (tl 148-151). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
5.Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Pooled sõlmisid 30.12.2004 kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja sõiduteeservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu, mille p 6.3 kohaselt müüja kohustub kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni (väljaarvatud maamaks). Seega olid pooled kokku leppinud, et maamaksu tasub hageja. Samuti leidis kostja, et hageja on arvutanud kostjale üleantud maamaksu summa valesti ning enne 04.03.2010 tekkinud hageja nõuded kogusummas 628,19 eurot on aegunud (tl 60, 142-143). Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 26.08.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kohus leidis, et kuigi kostjal kui müüjal oli küll kohustus aidata omapoolselt kaasa sellele, et kinnistu jagamine vastavalt detailplaneeringule toimuks 2005. aasta jooksul, samuti anda lepingu esemeks oleva maatüki otsene valdus hagejlae hooldustööde läbiviimise eesmärgil kasutamiseks üle aprilliks 2005, kuid 30.12.2004 sõlmitud lepinguga ei olnud kehtestatud tähtaega kinnistu omandi üleandmiseks hagejale.
8.Ühtlasi märkis kohus, et isegi kui eeldada, et kostja müüjana võttis endale kohustuse tagada kinnistu 1030 m2 omandi üleminek hagejale 2005. aasta aprilliks, ei ole tõendatud, et omandi ülekandmisega viivitamine toimus selliste asjaolude tõttu, mille eest kostja oli vastutav.
9.Asjaolu, et hageja pidi 6 aasta jooksul maksma maamaksu, ei saa kohtu seisukohalt hinnata kostjapoolselt hagejale kahju tekitamisena. Hageja ei ole vaidlustanud, et vastavalt 2004. aastal sõlmitud lepingule lasus tal maamaksu tasumise kohustus, seega täitis kostja hagejalt maamaksu tasumiseks raha vastu võttes ja seda maamaksu tasumiseks kasutamisel lepingust ja seadusest tulenevat kohustust. Hageja ei ole esitanud väidet, et talle ei oleks vastavalt 2004. aastal sõlmitud lepingu p-le 6.1. maad kevadisteks hooldutöödeks valdusesse ja kasutusse antud ja seega pidi hageja maamaksuseaduse §-st 3 tulenevalt tasuma maamaksu maa kasutajana. Kohus pidas ilmseks, et juhul kui hageja oleks saanud maa omandisse juba 2005. aastal, oleks tal lasunud maamaksu tasumise kohustus juba maa omanikuna, mistõttu pidas kohus ebaõigeks hageja järeldust, et ajavajemiku 2005-2011 eest ei oleks ta pidanud maamaksu tasuma.
10.Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja nõue on kuni 04.03.2010 tekkinud nõuete osas (628,19 eurot) aegunud. Hageja väitega, et kostja on 13.04.2011 kinnituskirjaga hageja nõudeid tunnustanud, kohus ei nõustunud. Viidates TsÜS § 158 lg-le 2 leidis kohus, et kuivõrd nimetatud kinnistuskirjas kinnitab kostja hagejalt maamaksu tasumisena teatud summade saamist, ei ole kostja kinnituskiri käsitletav nõude tunnustamisena. Apellatsioonkaebus
11.24.09.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja Harju Maakohtu 26.08.2013 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, siis tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Kohtu poolt otsuses tuvastatuks loetud asjaolude analüüsimata jätmisega on kohus rikkunud selgitamiskohustust.
13.Maakohus on valesti tuvastanud asjaolu, et hageja kinnitas oma allkirjaga kostjalt alates 03.09.2005 kuni 11.10.2011 maamaksu tasumisena kokku 1214,65 euro saamist. Tegelikult kinnitas kostja raha saamist ja hageja võib kinnitada üksnes selle üleandmist. Hageja peab selgitamiskohustust rikkuvaks kohtu seisukohta selles, et lepingu pnktide 1.3 ja 6.1 sätted ei näinud ette konkreetset omandiõiguse üleandmise tähtaega. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et omandi valdusse ja kasutusse andmise tähtaeg oli täpselt sätestatud läbivalt kogu lepingus, milleks oli aprill 2005.
14.Isegi kui eeldada, et kostja ei ole vastutav kogu omandi üleandmise viivitamise aja eest, pidi kostja omandi 31.08.2010 kinnistusraamatusse kandmisest omandi üle andma 14 päeva jooksul, kuid tegi seda alles ligi 15 kuud hiljem. Hageja leiab, et tema kahju võib seisneda omandi kasutuseelise kaotamises. Kuna maamaks on üheks maa kasutamise väärtuse väljenduseks ehk kujundajaks, siis asub hageja seisukohale, et maa kasutuseelise väärtust tuleb hinnata läbi maamaksu tasumise. 31.08.-16.12.2013 periood hõlmab hageja poolt esitatud rahalisi nõuded, välja arvatud nõuet 19.03.2013 kinnituskirja alusel.
15.Viidates otsuses VÕS § 127 lg-le 2, on maakohus ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse norme. Hageja leiab, et lepingu sõlmimisel nägi kostja ette, et lepingu sõlmimisega venitamisega võib ta hagejale kahju tekitada. Ilmselge on asjaolu, et kui

omandit üle ei anta ja teine pool ei saa omandit kasutada ega saada sellest kasutuseeliseid, siis kaasnevad teisele poolele negatiivsed tagajärjed.

16.Hageja ei nõustu maakkohtu seisukohaga, et 13.04.2011 kinnituskiri ei ole kostja võlgnevuste tunnustamise aluseks TsÜS § 158 lg 1 alusel. Samuti on hageja hinnangul väär kohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud väidet, et talle ei oleks vastavalt 2004. aastal sõlmitud lepingu p-le 6.1. maad kevadisteks hooldutöödeks valdusesse ja kasutusse antud. Hageja on hagiavalduses ja hilisemas seisukohas korduvalt rõhutanud, et tal ei olnud võimalik oma maad otstarbekal viisil kasutada, mis eeldab seda, et ka ei olnud võimalik teostada mis tahes tööd. Ühtlasi märgib hageja, et maamaksuseaduse § 10 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav alates 31.08.2010, kuna sellel kuupäeval sai maa katastritunnuse. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
18.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on tuvastatud asjaoludest teinud põhjendatud järelduse, et hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja poolt perioodil 2005-2011 kostjale maamaksu tasumiseks antud summad kujutavad endast sooritust 30.04.2004 kinnistu ostu-müügilepingu p-i 6.3 täitmiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ostetud maatüki valduse kokkulepitud ajal ning on maad siiani faktiliselt kasutanud. Asjaolu, et omandi üleminek hagejale võttis loodetust kauem aega, ei anna hagejale alust kostjale tasutud maamaksu summade tagasinõudmiseks, kuna omandi üleminek ei viibinud kostjast olenenud asjaolude tõttu. Eeltoodu põhjal on kohus õigesti leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus TsMS 442 lg-s 10 sätestatud edasikaebamise luba andnud ning kuna ringkonnakohus ei ole eeltoodu põhjal tuvastanud käesolevas lihtmenetluse asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi, ei pea ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebust menetlema.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.