Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
2-13-10278 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.04.03.2013. a esitas XXX(edaspidi hageja) Harju Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui ostja ja kostja kui müüja 30.12.2004. a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja sõiduteeservituudi seadmise võlaõiguslepingu, mille esemeks on Tallinnas Haabersti linnaosas XXXasuva elamu-maa 1750 m2 jagamisel moodustuv iseseisev kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega suurusega vähemalt 1030 m2 ja hinnaga 400 000 krooni (25 564,66 eurot). Hageja on ostuhinna kostjale täielikult ja tähtaegselt tasunud. Lepingu 1.3. kohaselt kohustusid pooled sõlmima notariaalses vormis asjaõiguslepingu lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks ostjale pärast lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu moodustamist ning kehtestatud detailplaneeringu alusel kinnistu jagamist. Vastavalt lepingu p-le
6.1.kohustus kostja hagejale üle andma lepingu eseme ostja otsese valdusesse ja kasutusse kevadisteks hooldustöödeks aprilliks 2005. Lepingu p 6.3. kohaselt kohustus kostja kui müüja kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, välja arvatud maamaks, mida pooled maksavad vastavalt maamaksu-seadusele. Alles 16.12.2011. a sõlmisid pooled kinnistu võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkuleppe ja sõiduservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu lõpetamise lepingu ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning kinnistu omandi üleandmise asjaõiguslepingu. Eel-toodut arvestades hageja leiab, et kostja täitis oma kohustusi 6 aastase viivitamisega. Selle aja jooksul on hageja maksnud maamaksu, kuid ei ole saanud ka kostjapoolse kohustuste täitmisel viivitamise tõttu ostetavat maad kasutada, millega hageja arvates kostja tekitas talle kahju, kuna perioodil 2005. a kuni 2011. a oli hageja maksnud maa eest, mis ei olnud tema omandis (omandi üleandmist ei olnud toimunud). Hageja leiab, et ta ei oleks pidanud maamaksu maksma juba 2005. aastast, kuid maksis veel kuue aasta perioodi jooksul täiendavalt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt maamaksuna tasutud summa kogusummas 1 214,65 eurot (tl 1-7).
2.Hageja leiab oma täiendavas seisukohas, et ta ei ole kahjusumma kokkuarvutamisel eksinud ja tema nõue ei ole aegunud, kuna oma 13.04.2011 kinnituskirjas kostja tunnustab kõiki nõudeid uuesti (tl 148-151).
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Pooled sõlmisid 30.12.2004. a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja sõiduservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu, mille p 6.3 kohaselt müüja kohustub kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni (väljaarvatud maamaks). Seega olid pooled kokku leppinud, et maamaksu tasub hageja. Samuti kostja leiab, et hageja arvutanud kostjale üleantud maamaksu summa valesti ning enne 04.03.2010 tekkinud hageja nõuded kogusummas 628.19 eurot on aegunud (tl 60, 142-143). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja täiendava seisukohaga ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
2-13-10278 - 30.12.2004. a sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja sõiduteeservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu, mille esemeks p 1.1. kohaselt oli Tallinnas Haabersti linnaosas aadressil XXXelamumaa suurusega 1750 m2 jagamisel moodustuv iseseisev kinnistu (sihtotstarbega elamumaa) koos selle oluliste osadega ja päraldistega suurusega vähemalt 1030 m2 (tl 8-6); - lepingu punkti 1.3 kohaselt kohustusid müüja ja ostja sõlmima notariaalses vormis asjaõiguslepingu lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks ostjale pärast lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu moodustamist ning kehtestatud detailplaneeringu alusel kinnistu jagamist; - lepingu punkti 5.1 kohaselt kohustusid pooled sõlmima asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale 14. kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui lepingu eseme koosseisus olev katastriüksus on kantud kinnistusraamatusse või vähemalt esitatud avaldus selle kinnisturaamatusse kandmiseks; - lepingu p 6.3. kohaselt kohustub müüja kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsuse valduse üleandmiseni (v.a. maamaks), tasudes need hiljemalt ühe (1) jooksul arvates lepingu eseme valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitama nimetatud kohustuse täitmist tõendavad dokumendid. Maamaksu maksavad pooled vastavalt seadusele; - lepingu eseme ostuhinna (400 000 krooni) on hageja täielikult tasunud (tl 17, 41); - 31.08.2010 kanti kostja Tallinnas XXXasuva kinnistu omanikuna kinnistus-raamatusse sisse; - 16.12.2011. a sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkuleppe ja sõiduteeservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu lõpetamise lepingu, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning kinnistu omandi üleandmise asjaõiguslepingu (tl 18-24); - 27.12.2011 kanti hageja XXXkinnistu XXXTallinn 2/3 suuruse mõttelise osa kaasomanikuna kinnistusraamatusse sisse ; - Hageja on oma allkirjaga kinnitanud kostjalt alates 03.09.2005 kuni 11.10.2011 maamaksu tasumisena 14452 krooni (12933 + 1519) ja 291 euro saamist, so kokku 1214,65 euro saamist (tl 33-36,42-45).
6.Pooled vaidlevad, kas ja millisel alusel on kostja poolt hagejale kahju tekitanud. Hageja on lähtunud oma kahjunõude konstrueerimisel asjaolust, et väidetavalt kohustus kostja 30.12.2004.a. lepingu järgi üle andma hagejale lepingueseme omandi hiljemalt aprilliks 2005, kuid tegelikult kanti hageja kinnistu mõttelise osas omanikuna kinnistusraamatusse detsembris 2011, seega 6 aastat hiljem, millise aja jooksul on hageja alusetult maksnud läbi kostja maamaksu, st on andnud kostja kätte maamaksuna tasumisele kuuluvaid summasid, kokku 1214,65 eurot. Hageja ei ole esitanud väidet, et nimetatud summa eest ei oleks kostja poolt maamaksu tasutut. Samuti hageja ei vaidlusta, et lepingust lähtuvalt oli tal maamaksu tasuda. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist väidetava kostjapoolse lepingurikkumise tõttu ja kahjuna hindab ta maamaksu tasumist 6 aasta jooksul, mil kostja väidetavalt viivitas hagejale omandi üleandmisega.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul on esiteks ebaõige hageja väide, et kostja kui müüja on rikkunud lepingulist kohustust anda ostjale üle lepingu eseme omand hiljemalt aprilliks 2005.a. Kohtu hinnangul ükski 30.12.2004.a. lepingu säte kostjale sellist konkreetset omandi üleandmise tähtaega ette ei näinud. Lepingu punkti 1.3 kohaselt kohustusid müüja ja ostja sõlmima notariaalses vormis asjaõiguslepingu lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks ostjale pärast lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu moodustamist ning kehtestatud detailplaneeringu alusel kinnistu jagamist. Lepingu punktis 4.2. (teine lause) on märgitud, et müüja kohustub tegema omalt poolt kõik selleks, et kinnistu jagamine ja lepingu täitmine toimuks põhjendamatute viivitusteta ning korraldama detailplaneeringu järgi kinnistu jagamise vähemalt
2-13-10278 2005.a. Lepingu punkti 5.1 esimese lause kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale 14. kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui lepingu eseme koosseisus olev katastriüksus on kantud kinnistusraamatusse või vähemalt esitatud avaldus selle kinnisturaamatusse kandmiseks. Lepingu p 6.1. kohaselt müüja kohustub lepingu eseme kevadisteks hooldustöödeks üle andma ostja otsesse valdusesse ja kasutusse hiljemalt 2005.a. aprillis. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli kostjal kui müüjal küll kohustus omapoolselt kaasa aidata, et kinnistu jagamine vastavalt detailplaneeringule toimuks 2005.a. jooksul, samuti anda lepingu esemeks oleva maatüki otsene valdus hagejale hooldustööde läbiviimise eesmärgil kasutamiseks üle aprilliks 2005, kuid mingit tähtaega kinnistu omandi üleandmiseks hagejale kohtule hinnangul lepinguga ei kehtestatud. Pooled ei vaidle selle üle, et 2004. a lepingu järgne ese ja 2011. a lepingu järgne lepingu ese on oluliselt muutunud ja pooled kinnitasid 16.12.2011. a lepinguga õigusliku olukorra muutuse selle kohta, et lepingu esemeks ei ole enam iseseisev kinnistu 1030 m2, vaid 2/3 mõtteline osa kinnistust suurusega 1750 m2.
8.Teiseks kohus leiab, et isegi kui eeldada, et kostja kui müüja võttis endale kohustuse tagada kinnistu 1030 m2 omandi üleminek hagejale 2005.aprilliks, siis ei ole tõendatud, et omandi ülekandmisega viivitamine toimus selliste asjaolude tõttu, mille eest kostja oli vastutav. Hageja on hagiavalduses viitega lepingu p.-le 4.2 isegi möönnud, et kinnistu jagamisele eelneva detailplaneeringu menetlemine sõltub riigi - ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusest ning mille kiirendamine ei ole müüja ega ostja pädevuses. Hageja pole hagiavalduses välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kostja poleks omapoolselt mingeid toiminguid, millest sõltus detailplaneeringu menetlemine, õigeaegselt teinud. Hageja viide Riigikohtu lahendile 3-3-1-22-03 detailplaneeringu menetlemisega viiivitamise kohta ei ole kostja suhtes asjakohane, kuna nimetatud lahendis on ette heidetud detailplaneeringu menetlemisega viivitamist linnavalitsusele, mitte aga kodanikule.
9.Kolmandaks kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et hageja pidi 6 aasta jooksul maksma maamaksu, hinnata kostjapoolselt hagejale kahju tekitamisena, kohtu hinnangul on hageja sellekohane järeldus põhjendamatu. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja ei ole vaidlustanud, et vastavalt 2004.a. lepingule lasus tal maamaksu kohustus, seega hagejalt maamaksu tasumiseks raha vastu võttes ja seda maamaksu tasumiseks kasutamisel täitis kostja lepingust ja seadusest tulenevat kohustust. Maamaksuseaduse § 3 kohaselt maksab maamaksu maa omanik või seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. Hageja pole esitanud väidet, ei talle ei oleks vastavalt 2004.a. lepingu p.-le 6.1. maad kevadisteks hooldustöödeks valdusesse ja kasutusse antud, seega ta pidi maamaksu tasuma maa kasutajana. Kohtu hinnangul on ilmne, et juhul kui hageja oleks saanud maa omandisse juba 2005.a., oleks tal lasunud maamaksu tasumise kohustus juba maa omanikuna, seega on ebaõige hageja järeldus, et ajavahemiku 2005-2011 eest ei oleks ta pidanud maamaksu tasuma.
10.Lisaks eelnimetatule kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue on kuni 04.03.2010 tekkinud nõuete osas (summas 628.19 eurot) aegunud (TsÜS §146 lg 1). Hageja väitega, et kostja on 13.04.2011 kinnituskirjaga hageja nõudeid tunnustanud, kohus ei nõustu. Nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 tähenduses väljendub isiku otseses või kaudses tahteavalduses nõuet tunnustada. Nimetatud kinnituskirjas (tl 33) kostja kinnitab hagejalt maamaksu tasumisena teatud summade saamist, mitte aga oma võlgnevust hagejale. Seega ei ole kostja 13.04.2011 kinnituskiri nõude tunnustamisena käsitletav.
2-13-10278 Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.