Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Äritulud (käive)

Kasum/kahjum

Omakapital bilansis

121 767

10 483 18 844 -5357 -123 882

13 040 31 884 26 526 -97 354

1 250

Esitatud finantsandmete analüüsist nähtub, et võlgniku bilansis on seisuga 30.06.2013 real „muud lühiajalised nõuded“ 6330,24 eurot, mille tegelik väärtus on null. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik teatab, et on varasemalt bilansis olnud lootusetu nõude XXX vastu loovutanud 8.07.2013 oma juhatuse liikmele hinnaga 4597,88 € ja lepingu kohaselt tasus juhatuse liige ostuhinna võlgnikule oma nõudega võlgniku vastu. Kuna võlgniku netovara (vara miinus võlad) väärtus muutus 8.07.2013 negatiivseks, oleks võlgniku juhtkond pidanud hiljemalt juulikuu lõpus kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Võlgniku bilansis on real „muud lühiajalised nõuded“ 6330,24 eurot, mille tegelik väärtus on null. Võlgniku Nordea Bank kontodel nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX on kokku 54 senti – sisuliselt on need tühjad. Muu vara võlgnikul puudub, s.h. puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning sõidukid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on bilansis kajastatud nõude väärtus null ning võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest arvestatav vara puudub. Võlgniku bilansis seisuga 6.09.2013 on võlgade suuruseks 103 685 €: hankijatele (ca 24) tasumata arved summas 31 737 €, töövõtjatele summas 15 901,55 €, viitvõlad 47 695,84 €, maksuvõlad summas 8350,28 €. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksuvõla suurus tänaseks 8369,29 €, sellest põhivõlg 5992,04 €, millele lisandub arvestuslik intress 2377,25 €. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksehäired novembris 2011. Tänaseks teadaolevate võlgade suurus suureneb veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Majandusaasta aruannet 2011. ja 2012. aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel, kuid võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks ning võlgnik oleks võinud ise esitada pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2012. aastal. Võlgniku omanikul/juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Töölepingud on lõpetatud ja nende jätkamiseks ei ole mingit võimalust. Võlgniku seaduslik esindaja tunnistab püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on enam kui 103 685,63 €, arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub, võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutine haldur nõustub võlgniku selgitusega, et maksejõuetus tekkis vaidluse tõttu tellijaga, kes võlgniku poolt esitatud nõuet ei tunnista ja võlgnevust ei tasu. Selle tulemusel ei suuda võlgnik täita kohustusi oma tellijate ja töötajate ees. Ajutise halduri hinnangul aitas maksejõuetusele kaasa juhtkonna valearvestus, sest ei osatud jõuda tellijat rahuldava tulemuseni ja võlgnevust sisse nõuda. Tellijalt laekumata raha tekitas suure kahjumi, mis viis omakapitali negatiivseks. Maksejõuetuse tekkimise aeg - püsiv maksejõuetus pidi võlgniku juhtkonnale selge olema hiljemalt 8.07.2013. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas käesolev menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata juhatuse liikme XXX .

Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 12 töötundi. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 960 eurot ja tasuda see OÜ Kodukontor arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXX.

Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks üle 103 685 euro ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.10.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 24.10.2013. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab XXXOÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX(isikukood

XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX , kes seoses äriühingus rahaliste vahendite puudumisega kannab kulu kuue kuu jooksul. TsMS § 146 lg 1 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud isiku kanda, kes on võtnud need enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. 10.10.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas võlgniku juhatuse liige, et äriühing on rahatu ja kannab kulu kuue kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.