Harju Maakohtu 09. septembri 2013 määrus pankroti väljakuulutamise kohta
avaldus
K
Lu
pankroti
Kaebuse esitaja ja kaebuse K Lu määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja: AS DNB Pank (registrikood 11315936), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja esindajad advokaat Martti Peetsalu Võlgnik: K L (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Pankrotihaldur Peeter Allikvere Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. septembri 2013 määrus muutmata osas, millega määrati ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere tasu ja kulude suuruseks 1445,49 eurot OÜ Parasmäe büroo kasuks, millest Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tasuda Harju Maakohtu tagatiste kontolt 1200 eurot OÜ Parasmäe büroo arveldusarvele nr 221050060442 (määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Ülejäänud osas maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata AS DNB Bank avaldus K Lu pankroti väljakuulutamiseks.
3.Avaldada teade pankrotimääruse tühistamise kohta väljaandes Avalikud Teadaanded.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Pankrotimenetluse kulud jätta võlausaldaja, AS DNB Pank kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Bank DNB A/S Eesti filiaal esitas 28.08.2012 võlausaldajana kohtule pankrotiavalduse K Lu pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid AS DnB NORD Banka Eesti filiaal ja OÜ Sõpruse Grupp 08.02.2007 laenulepingu nr 04/07K33, millega anti OÜ-le Sõpruse Grupp laenu 2 596 000 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas K L samal päeval tema ja AS DnB NORD Banka Eesti filiaali vahel sõlmitud käenduslepingu alusel. Käenduslepingust tuleneva vastutuse piirmääraks oli 2 596 000 eurot. Harju Maakohtu 12.11.2009 otsusega kuulutati välja laenusaaja pankrot. Laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu on pankrotimenetluses võõrandatud hinnaga 720 000 eurot.
2.Äriregistri 03.09.2012 väljavõtte kohaselt Bank DnB NORD AS Eesti filiaali uus ärinimi Bank DNB AS Eesti filiaal. Harju Maakohus nimetas 05.12.2012 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere.
3.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu kolmel põhjusel: 1) avalduse esitaja ei ole 08.02.2007 sõlmitud laenulepingu pooleks, mistõttu puudub tal nõue K Lu vastu; 2) kui Bank DNB A/S Eesti filiaal on siiski PankrS § 8 lg 3 mõttes pankrotivõlausaldajaks, on nõue võlgniku vastu aegunud; 3) võlausaldaja nõude suurus võlgniku vastu ei ole selge.
4.08.01.2013 esitas Peeter Allikvere ajutise halduri aruande, leides, et tuleb välja kuulutada K Lu pankrot. Võlgnikul on järgmised kohustused: hüpoteegiga tagatud Septem Partnerid Õigusbüroo OÜ nõue 20 341,35 eurot; võlgnevus 25 000 eurot (ilma intressideta), mis muutus laenuandja August Kulliga 14.09.2011 sõlmitud laenulepingu kohaselt sissenõutavaks 14.12.2012; mitmed võlgnevused eraisikutega sõlmitud suuliste kokkulepete alusel, suurim neist 1600 eurot; võlgnik on kaaslaenajaks (koos abikaasa L. Luga) Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingute järgi, laenujääk kokku 87 080,65 eurot, laenude tagasimakseid on tehtud lepingukohaselt; AS DNB Bank nõue suurusega 2 596 000 eurot. Võlgniku varade väärtus kokku on 6172,18 eurot. 09.01.2013 kohtuistungil menetlusosalised ajutise halduri aruandele vastu ei vaielnud. Võlgnik palus jätta pankroti välja kuulutamata PankrS § 31 lg 2 alusel.
5.Maakohus jättis 04.02.2013 määrusega pankrotiavalduse rahuldamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse, leides, et AS DNB Pank võlausaldajana ei ole tõendanud, et ta on AS DnB NORD Banka Eesti Filiaali õigusjärglane ja talle oleks vaidlusalune nõue üle läinud.
6.AS DNB Pank esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kohus keeldus 22.03.2013 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjendusega, et AS DNB Pank määruskaebuse esitajana ei ole tõendanud, et ta oleks AS DnB NORD Banka Eesti filiaali üldõigusjärglane. Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2013 määrusega tühistati maakohtu 22.03.2013 määrus ja asi saadeti maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 määrusega maakohtu 04.02.2013 määrus tühistati ja tsiviilasi saadeti samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 09.09.2013 määrusega pankrotiavalduse ja kuulutas välja K Lu pankroti, nimetas pankrotihalduriks Peeter Allikvere, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja, määras ajutisele pankrotihaldurile tasu 1445,49 eurot ja korraldas muid pankrotimenetlusega seonduvaid toiminguid.
9.Määruse põhjenduste kohaselt on asjas esitatud tõenditega kindlaks tehtud, et K Lu majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevatel andmetel on K Lu vara hinnanguline väärtus 6172,18 eurot ja rahalisi kohustusi minimaalselt 20 351 euro suuruses. Kohtuistungil ei vaielnud võlgnik ajutise halduri aruandele vastu.
10.Võlgniku vastuväidete osas leidis kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2013 ja 12.07.2013 määrustega tuvastati, et võlausaldaja AS DNB Pank on põhivõlgnikuga (Sõpruse Grupp OÜ) sõlminud laenulepingu ja võlgnikuga käenduslepingu sõlminud AS DnB NORD Banka Eesti filiaali ja pankrotiavalduse esitanud Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Aegumise vastuväite osas leidis kohus, et kuna põhivõlgnikuga sõlmitud laenuleping 04/07K33 on korduvate kohustuste täitmisele suunatud kestvusleping (igakuiselt intressi tasumise kohustus on käsitatav korduva kohustusena), siis tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1, § 147 lg-st 1 ja 2 ning §-st 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, mistõttu aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuivõrd laenuleping 04/07K33 on korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping, muutusid 08.02.2009 maksekohustused laenulepingu järgi sissenõutavaks alates 09.02.2009 ning TsÜS § 154 järgi algas nende nõuete aegumine 01.01.2010 kell 00:00 ja nõuded muutusid aegunuks 31.12.2012 kell 23.59. Kuna pankrotiavaldus võlgniku suhtes esitati 28.08.2012, ei ole võlausaldaja nõue aegunud. Vastuseks võlgniku vastuväitele, et nõue ei ole selge, täpsustas võlausaldaja, et nõuab võlgnikult käenduslepingu 05/07S33 alusel põhivõlgniku laenulepingust 04/07K33 tasumata jäänud 2 569 000 euro tasumist, millest laenu tagastamata põhiosa on 2 036 026,20 eurot, intress 18 975,36 eurot ja viivis 513 998,44 eurot. Määruskaebus
11.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta pankrot välja kuulutamata ning menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.
12.Ebaõige on kohtu seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2013 ja 12.07.2013 määrustega tuvastati, et AS DNB Pank on võlgnikuga käenduslepingu sõlminud AS DnB NORD Banka Eesti filiaali ja pankrotiavalduse esitanud Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Ringkonnakohus ei tuvastanud AS DNB Pank õigusjärglust. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja andis maakohtule juhise, et kui kohus leiab, et juhatuse liikmete/likvideerijate kinnituskirjad ettevõtte mitmekordse ülemineku kaudu nõude omandamise kohta ei ole piisavad, tuleb maakohtul anda AS-le DNB Pank võimalus täiendavate tõendite esitamiseks.
13.Maakohus leidis, et juhatuse liikmete/likvideerijate kinnituskirjad ettevõtte mitmekordse ülemineku kohta ei ole piisavad AS DNB Pank õigusjärgluse tõendamiseks. 28.05.2013 määrusega andis kohus AS-le DNB Pank tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. AS DNB Pank jättis need esitamata, ehkki selgitas 08.09.2013 määruskaebuses, et on valmis esitama ka ülemineku aluseks olevad lepingud. Seega rajati maakohtu 09.09.2013 määrus ebaõigesti asjaolule, mida ringkonnakohus ei tuvastatud. AS DNB Pank õigusjärglus on tuvastamata. Kui maakohus leidis, et AS DNB Pank õigusjärgluse tuvastamiseks ei piisa
kinnituskirjadest ettevõtte mitmekordse ülemineku kohta ja AS DNB Pank nõue võlgniku vastu on tuvastamata, siis ei saanud kohus täiendavate tõendite esitamata jätmisel AS DNB Pank avaldust rahuldada. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et ettevõtte väidetav tehinguline üleminek tuleb eraldiseisvalt tuvastada. Vaidlus ettevõtte ülemineku ja AS DNB Pank õigusjärgluse kohta tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus oleks pidanud jätma võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt välja kuulutamata.
14.Võlgnik tugines ka asjaolule, et võlausaldaja nõue on aegunud. Ekslik on kohtu seisukoht, et põhivõlgnikuga sõlmitud laenuleping on korduvate kohustuste täitmisele suunatud kestvusleping (intressi igakuiselt tasumise kohustus on käsitletav korduva kohustusena), mille aegumisele kohaldub TsÜS § 154. Kohus leidis ebaõigesti, et TsÜS § 154 järgi algas laenulepingust tulenevate nõuete aegumine 01.01.2010 kell 00:00 ja nõuded aegusid 31.12.2012 kell 23.59. Maakohtu seisukoht on vastuolus faktiliste asjaolude, materiaalõiguse ja Riigikohtu praktikaga. Puudub vaidlus, et laenulepingu kohaselt tuli laenusaajal maksta laen tagasi ühekordse maksena hiljemalt 08.02.2009.
15.Laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus ei ole korduv kohustus TsÜS § 154 mõttes, kuna laen tuli tagastada ühekordse maksena. Korduvaks kohustuseks võib pidada TsÜS § 154 mõttes üksnes laenulepingust tulenevat intressi tasumise kohustust. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-57-08, p 11, et korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustusest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega.
16.Võlausaldaja nõue muutus nii põhivõlgniku kui käendaja vastu sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 2 kohaselt 09.02.2009. TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja § 144 kohaselt aegus koos põhivõlaga ka intressinõue pärast 09.02.2012 möödumist. Puudub vaidlus, et võlausaldaja ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul võlgniku vastu nõuet. Võlausaldaja nõude aegumine võlgniku (käendaja) vastu ei peatunud TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tulenevalt põhivõlgniku pankrotimenetlusest. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja nõue võlgniku vastu (alternatiivselt) aegunud. Vastused määruskaebusele
17.AS DNB Pank palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.Pankrotihaldur oli seisukohal, et hinnangu andmine võlausaldaja (avaldaja) nõude olemasolule, selle selgusele ja võimalikule võlaõiguslikule vaidlusele pankrotiavalduse aluseks oleva nõude üle väljub PankrS §-s 55 sätestatud pankrotihalduri kohustuste piiridest. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega määrati kindlaks ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere tasu ja kulude suurus ning selle osaline hüvitamine tagatiste kontole kantud raha arvel (määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Muus osas tuleb maakohtu
määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata AS DNB Bank avaldus K Lu pankroti väljakuulutamiseks.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et AS DNB Bank on laenu- ja käenduslepingu sõlminud AS DnB NORD Banka Eesti filiaali ja pankrotiavalduse esitanud Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Seda kinnitavad kohtule esitatud kinnituskirjad (I kd lk 107, 108). Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et ringkonnakohus ei tuvastanud 13.05.2013 ja 12.07.2013 määrustes otseselt võlausaldaja õigusjärglust. Samas leidis ringkonnakohus, et võlausaldaja on kohtule esitanud õigusjärgluse tuvastamist võimaldavad tõendid ja selgitas, et kui maakohus ei pea neid piisavaks, tuleb anda võlausaldajale võimalus täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Vaidlustatud kohtumäärusest järeldub, et maakohus pidas kinnituskirju piisavaks ja seetõttu ei pidanud kohus võlausaldajalt täiendavalt välja nõudma nõude ülemineku aluseks olevaid lepinguid, kuigi võlausaldaja oli valmis seda ka tegema.
22.Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis võlgniku aegumise vastuväidet käsitledes ebaõigesti tähelepanuta tema olulised vastuväited selle kohta, et laenulepingu p 1.5 järgi tuli laenusaajal maksta laen tagasi ühekordse tagasimaksena 08.02.2009, mistõttu ei ole tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud kestvuslepinguga ning et TsÜS §-s 144 sätestatu kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud ning kõrvalkohustusena käsitletakse nii intressi kui ka viivisenõuet.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku vastuväited nõude aegumise kohta argumenteeritud, kaalukad ja sisulised ning vajavad asjaolude tuvastamist ja hinnangute andmist sellises mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Muu hulgas vajab kontrollimist asjaolu, kas aegumine oli TsÜS § 158 lg 1 järgi katkenud võlgniku poolt nõude tunnustamise tõttu, millele tugineb võlausaldaja vastuses määruskaebusele.
24.PankrS § 31 lg 2 sätestab, et olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb sama seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ka nõude aegumise küsimus, kuna sellest sõltub, kas võlgnikul on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Võlgniku täitmiskohustust ei saa antud juhul lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
25.Pankrotiseaduse mõttest tulenevalt ei tohi füüsilisest isikust võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist (PankrS § 15 lg 3 p 1, § 31 lg 2).
26.Seega tuleb jätta pankrotiavaldus PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 esimese lause alusel rahuldamata ja K Lu pankrot välja kuulutamata.
27.PankrS § 150 lg 3 alusel jäävad pankrotimenetluse kulud võlausaldaja, AS DNB Pank kanda.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.